Laulud

Velise meierei pole väga uhke
aga mõisahärra see üle uhke.
Kokku kutsus ta ümbruskonna rahvast
pidas kõne siis meile ülivahva.

Piim meiereisse tooge teie ära
sellest saate teie rikkust ja vara.
Võite ehitada omal uued elumajad
ja põldudele okastraadist aiad.

Panka viite ülejäänud raha
seda kodus hoida on väga paha.
Auto ostate väljasõidu tarvis
siis rikutud ei saa teie tervis.

Kraavid saate võtta õige laiad
maja ümber ehitada rohuaiad.
Ehk ehitate linna uhked majad
seda töörahval on väga vaja.

Sikenda Mihkel lõi siis oma lokku
kutsus Nõlva küla peremehed kokku.
Jämeda toas oli rahvast kuidas mahtus
Malda Mart pidas kõnet lõuad vahtus.

Koorejaamast me saame ikka kasu
ei vaesust siis majas enam asu
Saab võlast peagi lahti
võib viinagi võtta salamahti.

Ütles kuramus siis saan palju raha
võin riigi käest ära osta koha
ja ehitada kohe kõrtsi maja
maja ümber veel uhke lasteaia.

Arinaga plikat küll ei taha
Vanakupja Mari ka jätan maha.
Võtan pruudi Tallinna linnast
kes käes kannab siidi kinnast.

Piim viidi siis Jämedale kokku
kas oli see lehma või soku.
Kodus rüübati vett leiva pääle
see pidi andma hea lauluhääle.

Kahe kuu eest maksti välja piima raha
ega seda polnudki väga vähe.
Tulid kodu puudas kroonid taskus
ei südant rõhunud see raskus.

Kolmanda kuu eest ei makstud raha
kas oli tema pummeldatud maha
või oli sellega kuivendatud raba
ehk otsima mindud põhjanaba.

Seal Velise linna alevis
Kus neiud siidis kalevis
Sääl kuulda saad sa võõrast keelt
Mis vahest mõrudaks teeb meelt

Seal palju suka kudujaid
Veel rohkem jaki õmblejaid
Küll (neil) herasid, küll matsisid
Ja palju kavaleerisid

Sääl palju kadakasaksu on
Kell varjupaigaks mättas on.
Kui nendega tahad rääkida
Pead viisakas siis olema.

Sääl igat seltsi kaupmehi
Küll Venelasi Eestlasi
Üks õhuke ja teine paks
Ja kolmas veel rohusaks.

Neil kõigil kaubad odavad
Üks teisega nad võistlevad
Kui sa sääl ühe poodi lähed
Siis teise viha alla jääd.

Vat kingsepad ja rätsepad
Just seega äri ajavad
Nad pääva ajal teevad tööd
Ja seftitavad läbi öö.

Ka leiad sa seal linna sees
Kaks vaba abi elumeest
Üks neist on maja omanik 
Ja teine Kaie vabadik

Veel leiad sa sealt vägevaid
Kes ise viina tegevad
Ühest ainsast tsetverknoist
Viis toopi viina ajavad.

Kui paarsada marka annad käest
Saad soru viina Veliselt
Kui korraga ta ära jood
Siis targa peaga koju läed.

Kas tunned ka üks jäme mees
on maantee pääl sul tihti ees
ta jutleb tuleb sisse koa
ja paneb suitsu ette koa.

Küll salalik on tema meel
ja kurjust räägib tema keel
ta naabri rahvast häbistab
ja küla naisi vägistab

Kolmkümmend aastat mööda sest
kui nägin kelgu venelast
tal kelgul kast ja riidepamp
ja krae vahel täide kamp.

Sest vilets oli Eesti keel
ja arglik vene tibla meel
siis oma isa Kustiga 
nad käisid kelgu kastiga.

On mööda läinud aastat viis
sai vene vankast julge mees.
Ta ütles tjutruk tuleb mul
ma vjähe kjupest katsub sul.

Siis ühe kena plikaga
kes oli noor , sai hakkama
ta plika papi juurde viis
ja laskis laulatada siis.

Ei enam kelku vedand ta
vaid omal maja ostis ka
Siis mitmed kaubad sisse tõi
ja tihti ostjaid üle lõi.

Kui ilmasõda lahti läks
siis kartis vanka tuleb saks.
Ta äri ära lõpetas
ja Sulu metsa kupatas.

Ta võttis säält üks väike koht
sääl kaugel oli näha oht.
Ta jutleb julgest elan ma
ei saksa kurat siia saa

Siis alevikust kadus ta 
riid rahvas elas rahuga
Ei tulnud kaebust politseis
ja unustatud sai kohtu reis.

Saks see sai välja kihutud
ja kommunism sai lõhutud.
Ning hirmus sõda soiku jäi
ja rahuleping tehtud sai.

Siis vanka julgust võttis pea
ta jutles Velises on hea
ma läheb jälle kaupat toob
ja teiste äril pirnid lööb.

20. mai 1929.a.

Käriselja küla piiri ligi
elas üks väikene Kalpuse Liidi.
Tema aga v... sai sellest laita,
et tal käega sisse aita.

Refr.
:,: See laul jääb meitest pooleli
jääb pooleli, jääb pooleli :,:
jääb teiste poiste hooleli.

Mäepealse kambris tuli vilkus
taga kambris puskar tilkus
/.../

Läbi metsa paistab pere
mida kutsutakse Kure.
Seal oli teenjaks Adeele
kes jäi Sarna Sassil meelde.

Viilastel aga Liine ilus neiu
Huberg, Elmar tema peiu.
See, kes sõitis masinaga
ära tema lõhkus selka naha.

Tonna aga õues harvad kased
naised mõlemad on lesed.
Ants jõi ära kõik need viinad
teed tal Viisutisse viivad.

Sõrve August, sorgus habe
sest tal naine viks ja kabe.
/.../

Viisuti Mihklil meel on paha
Valli raiskab palju raha.
Tütred tarvis mehel panna
kaasavara pole anda.

Naaser, Ants see võttis napsi
Mariga ei saand ta lapsi.
Mari selleks liiga vana
seltsilisteks kukk ja kana.

Paremat kätt seal paistab saun
kus lakas magab Mari Laur.
Ega sina muidu tema selga ei saa
kui tema sind ei upita.

Ants sai peksa, tilkus veri
kui polnd kaasas vana Mari.
Ise ei saand tema naist ju kandma
peab aga poiste kätte andma.

Käriselja Hindrek uhke mees
- kuus nööpi tema kuue ees.
Poeg aga Aadu see on tola
ajab otsast välja möla.

Ranna saunas tahke leib
Siina nagu ratta pöid.
Kusmini Goril kuldsed hambad
seda aga naervad sead ja lambad.

Põdralt lähen mina rahulikult mööda
Kaie sauna võin ma peatuma jääda.
Kaiel on ju palju raha
ta ei tea, mida sellega teha.

Rätsep, see on vana poiss
kes Härmani Alma juures käis.
Ametivennad mõlemad
öö otsa üksteist õmblevad.

Lepa Ann see nägi vaeva
muidu ta ei saa ju taeva.
Ega see pole ainult luule,
et see Ranna Marta ei kuule.

Oru Kaarli kündis kesa
leidis põllult kohu pesa.
Siina aga otsis varsti seltsi,
sest neil polnud ahjul pelti.

Laulu teksti koostas 1933-35. a Kellmannilt pärit Aali Naaser, kelle ema oli Haavasalu Antsu õde. Kaasautor oli Arvi Kasela Sarna talust. Mõned katked laulust on aegade jooksul ununenud, puuduvad salmid Piiri, Kuuse, Kase, Kellmanni ja Haava talude kohta. Kellel on täiendusi laulule, siis ärge hoidke seda enda teada.

Kirna külas Otsa Madis
Kui tal veel õlut polnud vaadis
Ta istus kurna tõrre ees
Lõi laulu pale higi sees

Ta laulis Velise meiereist
Lõi salme valmis eksport võist
Ta oma kuklatagust sügas
Ja enda mõttes teisi tögas

Kuid miks ta suvel käib veel kalal
Võiks teenida sellel alal
On luuletades kergem leib
Ent miks siis veel kalal käib

Ja et ta teistest laule loob
Kas see tal üldse tulu toob
Kes nende vastu tunneb huvi
Sel on vast lahti mõni kruvi

Kord ütles Madis: "Kuule Ann
Et minu mõte nõnda on
Et teeksin natuke reklaami
Et parandan ma vana kraami"

Mul nõnda palju on kultuuri
Et lahti lõhkuda võin uuri
Eks siis neil tükid kätte viska
Kui enam kokku panna ei oska

Ja talvel õmmaelda võin pükse
Kel läbi villased või takused
Ja mõnel uue kuue teha
Selle eest me saame raha”

Ta pani kuulutue suure
Valgu kaubamaja juurde
Ja Velise vallamaja ette
Et paistaks kõigile see kätte

Lugesin ka Päevalehest
Sest oma valla vahvast mehest
Ei liialda ma sugugi
Kuulutus just oli nii

Kell eestis leidub vanu uure
Kõik tooge esmalt minu juurde
Ja vanu õmblusmasinaid
Remonti teen neil sedamaid

Ma teen ka head püksi tööd
Kõik sügisesed pikad ööd
Kuus krooni maksab ülikond
Kas tellija prünett või blond

Kui mõni aga tahab just
Teen veidi hinnaalandust
Siis maksab ülikond viis krooni
Kuid pükstel sisse ei pressi sooni

Ei mina taha põldu künda
Seal sopa sees ma küll ei ründa
Ma võin künni talgud teha
Meil on veel vana lehma liha

Tal puuda paar on tubakaid
Ta talgu õlleks keetis neid
Küll see hirmsast hakkas pähe
Tegi hulluks iga mehe

Siis sõber sõbra läbi peksis
Näo tuliseks tal laksis
Igal mehel andis teivast
Mõnel harva aiaroigast

Ann aga naeris “Vat mis märg
Iga mees on täis kui härg
Mul omalgi on paras vint
Ja Madis see on täis kui tint”

Kui Ann vast juhtus mõnel vastu
Ütles lahkelt “Tere trastu”
Ja kui on naised kusgil koos
Siis jutustab ta täies hoos

“Kui Velises ma alles olin
Ja vahest poest tuppa tulin
Siis toobi piima ära jõin 
Kus sisse seitse muna lõin

Kus sääl sai kollast muna kooki
Nii palju vahest sisse pooki
Kui minu süda iial soovis
Ka Madis seda tihti proovis

Et mina munakooki sõin
Ja rõõska piima peale jõin
Siis läksin näost ilusaks
Ja kehast palju paksemaks

Kuid asi läks meil uperkuuti
End lasin nühki vana juuti
Kes oli jäme kui üks toori
Võttis meie nahka koori.

Ei praegugi saa arusse
kuis uskusin ma närusse.
Seepärast tuli meil pankrott
kuid nüüd on õiendud see sott.

Madis maha müüs siis maja
Mina oma kapsa aia
Sealt saime nõnda palju raha
et rentisime Otsa koha.

Seda mina ka ei salga
et tegime ka pisut võlga
Kuid selle maksame ka pea
kui juhtub et on aasta hea.

Nüüd ära lõppend nagu näed
ja kõhnaks jäänud jalad käed
Ja et meil sündis kolmas laps
see on ju ka üks hirmus lops.

Et läbi tilgub tagakamber
vat see on jälle räbal number.
Seepärast abielu voodi
meil takka kambrist ette toodi.

Ma ütlen teile, jebidema matt
kui oleks olnud minul kratt.
Siis laseksin ma vara tuua
et surmani võin süüa juua.

Nüüd elan üpris hapust leivast
ja Madisele annan teivast.
Kui ütleb ta, ma jätan töö
kell on ju üle poole öö.

Mind sigu sööta tüütab sopp
sest seda on siin nii et ropp.
Kuid nüüd on sellel loril lõpp
sest aeg on täna mul nii napp.

Velise meierei laul

Velise meierei pole küll uhke,
aga mõisahärra see-eest lahke.
Kokku kutsus ta ümbruskonna rahva.
Pidas siis kõne neile vahva.

Piim meiereisse tooge ära,
sellest saate rikkust ja vara.
Võite ehitada omaal' uued elumajad
ja põldude ümber okastraadist aiad.

Panka viite te ülejäänud raha,
seda kodus hoida on väga paha.
Auto ostate sõidu tarvis,
siis rikutud, ei saa teie tervis.

Kraavid saate võtta suured ja laiad.
Maja ümber asutada õunaaiad.
Ehk ehitate linna uhked majad,
mida töörahvale väga vaja.
-----------------------------
Sikenda Mihkel lõi lokku.
Kutsus Nõlva küla peremehed kokku.
Jämeda toas oli rahvast, kuidas mahtus.
Malda Mart pidas kõnet, suu vahtus.

“Koorejaamast saame ikka kasu.
Ei vaesus siis enam maia asu.
Saab võlastki pea lahti.
Võib viinagi võtta salamahti.

Ütles, kuramus, siis saan palju raha.
Võin riigi käest ära osta koha.
Ja ehitada kohe uue maja,
maja ümber veel uhke lasteaja.

Aringa plikat ma ei taha,
Vanakupja Mari ka jätan maha.
Võtan pruudi Tallinna linnast,
kes käes kannab siidi kinnast.
----------------------------
Piim viidi siis Jämedale kokku,
kas oli see lehma või soku.
Kodus rüübati vett leiva pääle,
see pidi andma hea lauluhääle.

Kahe kuu eest maksti välja piima raha.
Ega seda polnud väga vähe.
Tulid kodu, puntras kroonid taskus.
Ei südant rõhunud see raskus.

Kolmanda kuu eest aga ei makstud raha.
Kas oli see pummeldatud maha?
Või oli sellega kuivendatud raba?
Ehk otsima mindud põhjanaba?

Selgituseks:
Sikenda Mihkel oli Sikenda talu peremees - Mihkel Miil. Oli kauaaegne Velise vallavanem ja üks piimaühistu asutajaid liikmeid. Malda Mart oli Jämeda lähedalt Kirna külast Malda talu peremees – Martin Alt. Sõna “kuramus” esines väga sageli jutus ja kõne pruugis, seepärast on ka laulumeister seda sõna kord kasutanud.
Laulu viimane salm vihjab juba Piimaühistu pankrotti jäämist. 
Jämedaks nimetati ja nimetatakse ka praegu kunagist Vigala karjamõisa asukohta. Karjamõis kandis Nelva (hiljem Nõlva) nime. Mis ajast ja miks tuli hiljem kasutusele Jämeda, pole teada.