Velise asundus

Laul Veliselt

Velise asunduse küla ei erinenud teistest valla asundusküladest. Omapära oli Päärdus, kus väikeseid, nii öelda käsitöökohti, oli tunduvalt rohkem. Siin olid talud täiesti keskmise suurusega. Väikekohti oli vähe, kuid ka 12-14 hektarisel talul oli raskusi ära elamisega. Hooned ehitati siiski korralikult ja põllumaad olid üldiselt head. Tegu oli ju mõisalähedaste põldudega, mis päris ilma väetamiseta polnud jäänud. Midagi nimetamisväärset siin siiski korda ei saadetud, elati harilikku põllumehe elu.

Nii Velise mõisast kui ka Salumäe talust on siiani alles maakivist karjalaudad. Kasutusel olid need ka Valgu sohvoosi ajal. Pildi paremas servas on võrdluseks sotsialismiaegne müüritöö.

Peatume siiski Salumäe talul. Tegu polnud päris tavalise taluga, mitmesuguste kombinatsioonide tulemusena oli talu suuruseks saanud üle saja hektari, seega suurim talu vallas. Kasutada olid kõik mõisaaegsed tootmishooned - laudad, tallid, küünid. Tootmine käis vaid põllul. Kui siin ei oleks suudetud midagi korda saata, oleks see ainult peremehe viga olnud. Peremees oli hakkaja ja tundis maad ning tema võimeid. Peeti siin Hollandi friisi karja, lüpsti valla talude kohta kõige rohkem piima. Head sissetulekut andis ristikuseemne kasvatus. kuna oli piima, siis peeti siin ka sigu. 
Teise valla eesrindliku taluga, Hendriku Nurme külast, teda siiski võrrelda ei saa. Esiteks oli Salumäe kolm korda suurem. Hendrikul rajati kultuurkarjamaid ja –rohumaid looduslikule pinnale, ehitati uued puhaslaudad lüpsikarjale ja sigadele. Salumäel olid korras põllud ja hooned mõisast olemas, kolmekümnendate teisel poolel ehitati siiski kanala ja alustati ainsana vallas kanapidamist. Seepärast tuleks siiski Hendriku talu esikohale tõsta, sest seal alustati täiesti tühjalt kohalt
Velise asukülas ei ole tühjaks jäänud rohkem kui Vainu väiketalu hooned. Ei ole ka lagunenud hooneid ja kõikjal elatakse edasi, kuigi noori on vähe. Küla läbib Valgu-Päärdu maantee ja siit on hõlpus kauplusse või kaugemale pääseda. Tänu sellele on ka küla säilinud.

Tänaseks lagunev kuivati oli samuti üks Velise mõisa ja Salumäe talu tootmishoonetest

Külas traktoreid ega viljapeksumasinaid ei olnud. Salumäel oli spetsiaalne heinaseemne peksumasin. Kaasaegsed põllutööriistad olid enamikus taludes siiski olemas

Velise kooli lapsed Velise mõisa pargis kevadisel Metsanädalal

Nurme talu peremees Eduard Loik tegeles talutöö kõrvalt ka äriga. Käis korv käes taludes ja ostis kanamune kokku. Kokku ostetud kauba (hiljem lisandusid liha ja vasikad) viis Rapla turule. Läksid aastad ja kolmekümnendatel oli talus juba veomasin, millega linna vahet kaupa veeti. 1940. aastal osteti ka sõiduauto. Kauplemise kõrvalt oli talu korras.

1949. aasta kevad tõi ka siia külla pöörde. Märtsikuu lõpupäevadel asutati Jõe kolhoos. Esimeheks valiti Johannes Karlson Karni talust ja arveametnikuks Vaike Laide Terema talust.
Tootmishoonete poolest oli kolhoos mõneti soodsamas olukorras, kuna endised mõisa tootmishooned olid veel korralikud.

Velise asunduse küla 2003. aastal:
Terema-Uuetoa - järglased elavad paigas edasi
Metsniku - majal on olnud mitmed omanikud, praegu tühi
Nurme - paigas elatakse
Uusna - tühi
Karni - järglased elavad paigas edasi
Otti - järglased elavad paigas edasi
Asu - tühi
Lillevälja - järglased elavad paigas edasi
Terema - tühi
Lepa - paigas elavad võõrad
Oja - hooned hävinud

Velise asunduse majaomanikud 1922. aastal

Velise asunduse talude omanikud, suurus ja kõlvikute jaotus 1939. aastal