Vanka laul
Sääl Velises väike alevik
kus tibla maja omanik
kõik õelus kurjus ilma peal
on pelgu paika leidnud seal.
Kas tunned ka üks jäme mees
on maantee pääl sul tihti ees
ta jutleb tuleb sisse koa
ja paneb suitsu ette koa.
Küll salalik on tema meel
ja kurjust räägib tema keel
ta naabri rahvast häbistab
ja küla naisi vägistab
Kolmkümmend aastat mööda sest
kui nägin kelgu venelast
tal kelgul kast ja riidepamp
ja krae vahel täide kamp.
Sest vilets oli Eesti keel
ja arglik vene tibla meel
siis oma isa Kustiga
nad käisid kelgu kastiga.
On mööda läinud aastat viis
sai vene vankast julge mees.
Ta ütles tjutruk tuleb mul
ma vjähe kjupest katsub sul.
Siis ühe kena plikaga
kes oli noor , sai hakkama
ta plika papi juurde viis
ja laskis laulatada siis.
Ei enam kelku vedand ta
vaid omal maja ostis ka
Siis mitmed kaubad sisse tõi
ja tihti ostjaid üle lõi.
Kui ilmasõda lahti läks
siis kartis vanka tuleb saks.
Ta äri ära lõpetas
ja Sulu metsa kupatas.
Ta võttis säält üks väike koht
sääl kaugel oli näha oht.
Ta jutleb julgest elan ma
ei saksa kurat siia saa
Siis alevikust kadus ta
riid rahvas elas rahuga
Ei tulnud kaebust politseis
ja unustatud sai kohtu reis.
Saks see sai välja kihutud
ja kommunism sai lõhutud.
Ning hirmus sõda soiku jäi
ja rahuleping tehtud sai.
Siis vanka julgust võttis pea
ta jutles Velises on hea
ma läheb jälle kaupat toob
ja teiste äril pirnid lööb.
20. mai 1929.a.