Tulekahjude registreerimiseks kinnitas Kohtu-Siseminister, 12. dets. 1928. a. vastava määruse, mis ilmus “Riigi Teatajas” nr. 3 11. jaan. 1929. a. Sellest loeme:
Tuletõrje arvustik. Iga tulekahju kohta, mille kustutamisest tuletõrje osa võttis, tuleb teha kirjeldus selleks määratud raamatusse. Tulekahjude kroonika pole tähtis mitte ainult tuletõrjele, vaid jääb ajalooliseks dokumendiks teatud linnale, alevile, külale, mis tulevastele põlvedele annab pildi tuletõrje tegevuse arenemisest ja edenemisest.
Tulekahju kirjeldus peab sisaldama: tulekahju kohta, päeval täpset kellaaega, mis põles, kuidas teatati tulekahjust tuletõrjele, häire, millal jõudis esimene tuletõrjuja kohale, esimene prits, kuidas arenes tule kustutamine, kas läks korda tuld kustutada, jne.
Kuidas VT ühingutes seda määrust täideti ja kui täpselt tulekahjude kroonikat peeti, pole teada. Kui väärtuslikud aga need andmed oleksid, nii tulekahjude analüüsimiseks kui ka VT ühingute tegevuse hindamiseks, näitas piirkonnas ainukesena säilinud Raikküla VT ühingu tulekahjude registreerimise raamat. 4. sept. 1928-17. nov. 1948 on registreeritud 24 põlengut. Need on Raikküla vallas juhtunud 11 aasta sees. Kas aastatel 1930-1932, 1936 ja 1941-1946 tulekahjusid vallas ei esinenud, või on need registreerimata, jääb teadmata.
Kirjapandud tulekahjudest on 1940. a. kolmel juhul tegemist metsa ja rabade põlengutega. Ülejäänud juhtudel oli tuli lahti pääsenud hoonetes, 8 juhul talude eluhoonetes, 7 juhul kõrvalhoonetes. Peale selle on olnud leekides 22. jaan. 1933. a. Kuusiku mõisa peahoone, kus tol ajal asus karjakontrollassistentide kool. 8. apr. 1938. a. on süütamise läbi tuli puhkenud Raikküla lastekodu peahoones. Mõlemal juhul suudetakse tulekahju kustutada ja majad hävingust päästa.
Alati pole see aga siiski õnnestunud. Enamal juhtudel on kustutustöid takistanud vee puudus, suuremate põlengute korral on suur vee puudus olnud 9 korral. Teiseks oluliseks põhjuseks, et ei suudetud põlevat hoonet päästa, on olnud hiline tulekahjudest teatamine. Tule levik kõrvalhoonetele on aga igal juhul ära hoitud. Raikküla VT ühingu aktiivset tegevust näitab meeskondade arvukas osavõtt kustutustöödest. Väljas on oldud 2-4 käsipritsiga ja sageli 40-60 mehega.
Nii oli see Raikkülas. Aga kuidas oli tulekahjudega olukord teistes valdades ja VT ühingute piirkondades? Sellele osaliselt säilinud VT ühingute materjalidest vastust ei saa. Nagu varem mainitud, pole tulekahjude registreerimise raamatud säilinud ja aastaaruannetes on kirjas vaid tulekahjude arv. Kus või mis põles, seda aruannetes kirjas pole. Pealegi on aastaaruanded nii ühingute kui aastate lõikes säilinud väga lünklikult. Vaid veel ajalehed, ajakirjad, mis oma sõnumite osas kirjutasid sageli ka tulekahjudest ja seda juba üle sajandi tagasi. Alljärgnevas ongi püütud kokku koguda materjalid, kus juttu tulekahjudest praeguse Rapla rajooni piires.
Teadagi pole teated ajalehtede ja ajakirjade veergudele jõudnud kaugeltki kõigi põlengute kohta. Ei olnud ju kõikjal kirjasaatjaidki. Aga mingi läbilõike tulekahjude suurusest, tekkepõhjustest ja hiljem ka VT ühingute tegevusest kustutustöödel, sõnumitest siiski saame.
“Perno Postimees”, 1867. a. nr. 40.
Õnnetu surm tulekahjo läbi. Tallinna seitung toob meile Rapla kihelkonnast vägga kurvad ja halledad sõnnumid, sealt loeme: Peale selle, kui möda läinud nädalal kaks tulekahjo meie kihhelkondas ollid, kus neli tallo tuhha unnikuks said tehtud, olli 12. septembril hommiko varra veel palju surem õnnetus, mis sure kaebtuse ja leinamisse väärt ühhe tallomaia põllemise juures said kaks senna appi ruttavaist meestest, kes maia kustutada püüdsivad, tulle sees surma. Üks naber surri kaks päeva peale selle põlend haavadesse, ning majaperemees otab igga silmapilk oma kustumise tunnikest lövad. Õnnetumal jäävad neli nödra lapsukest järele.
“Olevik”, 1882. a. nr. 41.
Märjamaa mõisa ait on, mida meile teatatakse 19. sept. ära põllend. Hoone olnud tulekassas üleval. Vili, mis rentniku oma olnud, mitte. Kahju olevat umbes 5 000 rubla. Tule alustus pole teada.
“Perno Postimees”, 1882. a. nr. 40.
Rapla kihelkonnas olla Kehtna mõisa Kuke kõrts ja pood 26. augustil hirmsa plahvatusega ära purustatud saanud. Õnnetus tulnud selle läbbi, et nimetatud mõisa kivilõhkujad sääl kõrtsis korteris ja neil kivide lõhkumise jaoks 3 puuda püssirohtu kaasas olnud. Arvatakse hooletuma või ettevaatamata oleku pärast seda õnnetust tule läbi sündinud. Kolm inimest olla nii raskesti viga saanud, et vaevalt veel elusse loodetakse jaevat. Püssirohi ei ole kellelegi naljamäng. Sellega peab viimase kui kriipsuni ettevaatlikult ümber käima. Tema ju tuld ei salli- kui see temasse puutub, siis on kohe riid lahti.
“Olevik”, 1884. a. nr. 44.
7. sept. põlenud Rapla kihelkonnas Rasvere talu kõigi kõrvaliste hoonetega sootumaks ära.
“Olevik”, 1886. a. nr. 37.
Märjamaal, Tolli vallas lõi pikne 20 lõikusekuu päeval Vigala peremehe aida ja lauda põlema. Kõik vilja ja riidevarandus olnud aidas. Seepärast on see pererahvas nende riietega jäänud, mis neil rehetööl seljas olnud. Tulest ei saadud enam midagi päästa. Sellessamas vallas ja sellelsamal tunnil löönud pikne ka ühe sauna põlema, aga inimesed on vigata jäänud, kuna kaks last uimased olnud.
“Postimees”, 1890. a. nr. 63.
1. juunil põles Märjamaa kiriku juures oleva kaupmehe Pavlovi poekraam ära. Tuli on pakkruumist hakanud ja kõik hävitanud, mis ette juhtus. Suure rahvahulga abiga sai, tuli sisse sumbutatud, et ta veel välja ei löönud. Kuulu järele olla 12 tuh. rbl. eest kahju sündinud.
“Postimees”, 1890. a. nr. 66.
Märjamaal, Hüüste villakraasimise vabrik, kus ka auruveske käis, põles 9. juunil maani maha. Vabrik oli puumaja, elutubadega ühes koos. Tuli hakanud peremehe omast käest Vasevalamise töö juures. Sugupärast majariistu saadud päästa, kõik muu on tuleroaks saanud. Kahju arvata kümne tuhande ligi. Kusagil seltsi ei olnud vabrik kinnitatud.
“Postimees”, 1890. a. nr. 102.
Märjamaal, Orgita mõisa karjalaudad põlesivad 31. aug. hommiku kella 1 ajal maani maha. Sisse jäänud 170 lammast. 74 veiselooma, 4 hoost, 1 siga ja ka sulgloomi, mis mõisa karja ajal öösel magavad ja pesitavad, nagu kanad haned ja pardid. Karjane ja aidamees on vaevalt oma lehmad ja ka ühe mõisa lehma tulest välja saanud. Seda kahju ei tunne mõisarentnik mitte üksi, vaid ka palju vaeseid inimesi, kelle lambad mõisa maa pääl suveks söömas olid. Hirmus hale ja südantliigutav olnud loomade röökimine ja kisa. Loomad olnud kettidega kinni, kuni tuli nende suud sulges. Tuli on väljaspoolt hakanud vist kurjakäe töö.
“Postimees”, 1891. a. nr. 127.
Märjamaal olnud selle kuu algul kaks suuremat tulekahju. Märjamaa mõisa rehi põlenud ära ja 450 koormat rukkeid ühes, ning Märjamaa apteeki juures jälle laudad ja kuurid.
“Postimees”, 15/16. jaan. 1894. a.
Haruldane tulekahju oli Viilu tuuleveskis. Mölder unustanud õhtul veski tiivad lahti. Öösel tõusis tuul ja veski jooksis seni kuni tuli lahti.
“Postimees”, 21. mai 1894. a. nr. 110.
8 skp. Põles Orgita mõisa saeveski maha. Arvatakse süütamist. Veski oli kindlustatud 800 rubla eest. Kahju arvatakse 1 500 rubla suur olevat.
“Olevik”, 1897. a. nr. 40.
Märjamaal põles septembri kuus ära Orgita trahter.
“Olevik”, 1899. a. nr. 49.
Raplast. Öösel vastu 26 novembrikuu päeva põlesivad Rapla vallas, Seli kogukonnas Sopi talu aidad ja laudad maani maha, kusjuures ka kõik peremehe varandus tuleks sai. Põlema süütaja on naabritalu tüdruk, kes juba kinni võetud on ja Tallina poole läheb, oma nurjatuma teo üle vastust andma.
????
1915. a. aprillikuu viimastel päevadel süttis äikese tagajärjel põlema Orgita koolimaja. Lapsed olid majas, aga ükski surma ei saanud. Maja põles maani maha. Õpetaja Jakob Kas 41. a. vana ja tema abikaasa Liiso said päästes tulehaavu ja surid selle tagajärjel järgmisel päeval.
“ Teataja”, 17. apr. 1925. a. nr. 30.
Tulekahju Harjumaal. Magavad elanikud põlevast hoonest päästetud. Hulk loomi tulde jäänud.
Ööl vastu neljapäeva juhtus Harjumaal Ingliste vallas raske tuleõnnetus. Lae küla elanikud märkasid, et Roosna talu põleb, ning leegid katuselt välja löövad. Kohe rutati õnnetuse kohale.
Kuna pererahvast väljas liikumas näha ei olnud, tungiti magamistuppa, mis juba suitsuga oli täidetud ja toodi sealt magavad inimesed välja, kes tule algust märganud ei olnud ja rahulikult puhkasid. Kustutusabinõude puudusel ei suudetud tulele piiri panna. Talu hoone ühes laudaga põles maani maha. Tulde jäi kogu majakraam, vili, loomatoit ja põllutööriistad. Hobused suudeti tallist ära päästa.
Talu oli mats Velbergide pärijate omandus ning rendil Jaan Gildemanni käes. Kogu kahjusumma ulatub miljoni margani. Talu hooned olid kinnitatud kõigest 40 000 marga eest. Rentnik Gildemanni varanduse väärtust, mis tules hukkus, muuseas ka loomad hinnatakse 21 200 marga peale.
Kuna elanikud tule algusel rahuliselt magasid, siis arvatakse, et siin kuritahlise süütamisega tegemist on. Tuli alguse põhjuseid uurib politsei.
Ööl vastu 23. maid, umbes kella 2 ajal pääses Märjamaa alevikus (Läänemaal) Juhan Veinbergi jahu ja saeveskis tuli lahti. Olgugi, et tuld varsti märgati ja ümbruskonna elanikud tuld kustutama ruttasid, ei läinud siiski korda enam hooneid päästa. Maha põles veskihoone, kusjuures tulde jäi uus 30-hobusejõuline aurukatel, saekaater, hulk sepatööriistu, valmis laudu ja kogu jahujahvatamise sisseseade. Ka põlesid ära mitmed veskihoone juures asunud laua ja palgivirnad, mis suure kuumuse käes kergesti tuld võtsivad.
Tuleroaks langes ka rohkesti valmis jahvatatud jahu ja viljatagavarad, mis ümberkaudsete elanike poolt veskisse ümbertöötamiseks oli toodud.
Üldine kahju ulatub 5 miljoni margani. Hoone ärapõlenud varandus ja veskite sisseseade, olid kinnitamata.
Nagu seni toimetatud juurdluse andmed näitavad, sai tuli alguse katlamajast. Sinna oli tuli ahju jäänud sulaste hooletuse läbi.
“Teataja”, 11. dets. 1925. a. nr. 97.
Kohutav juhtumine näokatte pidul. 6. dets. oli Käru Tuletõrje Seltsis näokatte pidu, mis kohutava õnnetusega lõppes. Neiu M. Stümper oli enese maskeerinud jõulupuuks, milleks oli tarvitatud rohkesti puuvilla. Üks pidul viibivatest oli “jõulupuu” kas kogemata või meelega põlema süüdanud. Enne kui neiu saadi maskeraadiehetest vabaste, oli ta saanud raskeid tulehaavu ja toimetati Paide haiglasse.
“Teataja”, 2. märts 1926. a. nr. 17.
Mõni päev tagasi põles Läänemaal, Märjamaa vallas, samanimelises külas asuv Kare Jegerboni päralt olev telliskivi ja ahjupoti tehas maani maha.
Ära põles hoone, kus asus telliskivide põletamise ahi ning tehase muu sisseseade. Rikutud on ka osa põletamata telliskive. Tuli sai alguse vabriku ahjust. Kahju 200 000 marka. Hoone oli kinnitatud 49 000 marga eest. Tulekahju algas öösel kella 1 ajal.
“Teataja”, 2. juuli 1926. a. nr. 41.
Tuleõnnetused maal. Esimesed piksekahjud Harjumaal Järvakandi vallas põles 26. mail maani maha kohaliku klaasivabriku töölise lehmalaut. Kahju 35 000 marka. Loomi tulle ei jäänud.
Läänemaal Velise vallas Kohtru külas tekkis neil päevil tulekahju Jaan Saaliste talus. Talu elumaja põles ühes rehealusega ja elumajas oleva varandusega maani maha. Tuli tekkis pikse läbi mis elumajasse sisse lõi. Inimestega õnnetusi ei olnud. Taluomaniku kahju on väga suur. Hoone oli kinnitatud 150 000 marga eest kuna mahapõlenud varanduse väärtus üle 7 000 marga ulatub.
“Teataja”, 8. juuli 1926. a. nr. 42.
Umbes kella 6 ajal lõi pikne Harjumaal Kaiu vallas Tolla külas Jaani talu elumaja põlema. Tuld ei suudetud kustutada ja hoone põles maani maha, ühes elumajaga hävis ka rehi ja rehielamu. Tulle jäi rohkesti majapidamise kraami, põllumajanduslist inventari ja loomatoitu. Sisse põlesid ka seapõrsad ja kolm hani. Talu oli Ann langi omandus. Kahju 350 000 marka. Hoone oli kindlustatud kohalikus kindlustusseltsis 120 000 marga eest.
“Teataja”, 20. juulil 1926. a. nr. 54.
13. juulil põles Harjumaal Ingliste vallas samanimelises asunduses Juhan Rinaldo kuur ära. Kahju mõnikümmend marka. Tuleõnnetuse ajal oli taluomanik ühes naisega kodunt ära, kuna kodus oli kaks alaealist last ja 5 töölist. Majaehituse tõttu elas Rinaldo pere kuuris, mis ka tule läbi hävis.
14. juulil põles Harjumaal Kaiu vallas Sauga saun maani maha. Tuli sai alguse samas elava Tamme poja Arnoldi käest, kes tikkudega mänginud. Saun oli Johannes Reichmanni omandus. Kahju paarkümmend tuhat marka.
“Teataja”, 14. jaan. 1927. a. nr. 4.
Raske tuleõnnetus Raplas. Kogu asuniku varandus hävinud. Otsa said 7 karilooma, sead ja lambad. Kahju 700 000 marka. 12. jaan. kuivatas Harjumaal Rapla vallas Avaste asunduses elav asunik Karl Janson rehetoas linu. Seal juhtus õnnetus. Küdevast ahjust sattus säde linadesse, mis kohe põlema lõid. Tuli lagunes laiali kohutava kiirusega. Vaatamata ettevõetud tule kustutamise ei läinud korda tulele piiri panna. Peagi oli hoone leekides. Lühikese ajaga põles maha palkidest ehitatud elumaja koos rehealusega. Tules hävines kogu majapidamise inventar, heinad, põhk, vili ja majakraam. Tulde jäid 7 sarvlooma, 4 siga, 7 lammast ja 11 hane. Kogu Jansoni kahju ulatub üle 700 000 marga. Hoone oli kinnitatud “Talus” 150 000 marga eest.
Tuli algas kella 6 ajal peale lõunat. Kokku rutanud tuletõrjujate abil läks korda teisi hooneid hävimisest päästa. Asunik Janson sai ise tuleõnnetuse ajal käest vigastada. Ta toimetati Rapla arsti juurde. Mehe seisukord ei ole raske.
“Teataja”, 5. apr. 1927. a. nr. 28.
Hiljuti oli Läänemaal Märjamaa vallas tuleõnnetus. Maha põles Kõrvetaguse külas asuv Kristjan Rehti talu elumaja ühes rehealusega. Tulle jäi kogu talu kraam ja rehe all seisnud põllutööriistad ning sõidu abinõud. Taluomanik hindab oma kahju 160 000 margale. Hoone oli kinnitatud 25 000 marga eest. Nagu selgunud, sai tuli alguse lagunenud korstnast.
“Teataja”, 22. juuli 1927. a. nr. 56.
Veepuudus takistas tulekahju kustutamist. Kohilas 250 000 margaline tuleõnnetus.
Neil päevil oli Harjumaal Kohila vallas tulekahju. Põlema süttisid Tohisoo külas Kaarli saunakoha hooned. Maani maha põlesid elumaja, loomalaut ja viljaait. Tulde jäi kogu majakraam, elumaja juures olevad palgid ja lauad ning osa põllutööriistu. Saunakoha omanik Hans Raisi kahju 250 000 marka. Elumaja oli “Eesti Lloydis” kinnitatud 50 000 marga eest, kuna muud kõrvalised hooned ja vara olid kinnitamata. Tuli sai alguse ahju kütmisest. Peagi olid leegid katusel ja siis oli kustutamine juba võimatu. Tulekahju algust nägi koha peremees kohe pealt, kuid tule kustutamine oli veepuudusel võimatu.
“Teataja”, 2. aug. 1927. a. nr. 59.
Tuli hävitas Seli veski. Rapla 29. juuli. Täna varahommikul oli Seli asunduses, mis asub Raplast 13 km. Kaugusel suur tulekahju. See oli üheks suuremaks tuleõnnetuseks, mis viimastel aastatel Rapla ümbruses olnud. Nimelt põles maani maha Seli asunduse jahu ja saeveski. See oli vesiveski. Abijõuallikana tarvitati ka aurumasinat.
Veskihoone ja jahuveski sisseseade olid riigi omandus ja rendil Peeter Eichorni käes, kes oli varemalt sama mõisa möldriks. Jahuveskile oli ka paar aastat tagasi juurde ehitatud saeveski ja varustatud selle tarvilise saekaatri lauahööveldamise, sindlilõikamise masinate ning lokomobiiliga.
Veskihoone põles kogu sisseseade ja masinatega maani maha. Tules hävis ka hulk vilja, valmislõigatud sindleid ja veski juures virnas seisnud laudu.
Tuld märgati kell 4 hommikul. Peagi paisus see veskis oleva rohke kuiva materjali tõttu suureks ja selle kustutamine muutus võimatuks. Pealegi polnud lähedal kusagil tuletõrje abinõusid. Tuletõrje kutsuti välja Raplast, kuid selleks ajaks kui need pritsiga kohale jõudsid oli tuli juba oma töö teinud.
Veskirentniku kahju ulatub paari miljoni margani. Riigi päralt oleva osa oli kinnitatud 500 000 marga eest, ning Eichorni varandus 79 000 marga eest.
Millest tuli alguse sai, pole teada. Omanik arvab süütamist. Eile hommikul sõitsid tulekahju kohale Tallinnast kriminaalpolitsei ametnikud, et uurida tulealguse põhjusi.
“Teataja”, 5. aug. 1927. a. nr. 60.
Pikne talu maha põletanud. Tules said surma ka 1 hobune ja 2 siga. Üldine kahju umbes 3 miljoni marka. Pühapäeval umbes kell 2 pealelõunat lõi pikne Juurus Obblu külas, Meibaumi päralt oleva talu põlema. Mõne silmapilguga oli maja tuld täis, nii et midagi ei suudetud päästa.
Telefoni teate peale sõitsid Juurust, mis tulekahju kohast umbes 4 km. Kaugusel kohe 2 pritsi välja, kuid kella 1/26 ajal pärale jõudes ei olnud seal palju enam midagi päästa. Tulest on pererahvas suutnud ainult mõned tühjad asjad päästa.
“Teataja”, 21. okt. 1927. a. nr. 82.
Veski Hageris tuleroaks. Hageri 19. okt. kesknädala varahommikul pääses tuli lahti Harjumaal Hageri vallas asuvas Oskar Lembitu jahu ja saeveskis. Kuna veskihoone oli kerge puust ehitis, siis võttis tuli kiirelt oma alla terve hoone. Pea midagi ei läinud korda päästa.
Sisse põles veski sisseseade ühes aurukatlaga ja ümbruskonna talumeeste vili, mis veskisse jahvatamiseks toodud. Lauavirnad, mis asusid veski lähedal, läks korda päästa.
Tule kustutamist takistas suurel määral vee puudus. Nimelt oli kaev, kust tööstuse jaoks vett saadi katlamajas mis leekides seisis. Kohalikud tuletõrjemehed said pritsiga alles siis tööle asuda, kui teistest taludest ja kaevudest veetud veega tuli kustutatud oli. Veski omanik hindab kahju 500 000 margale.
“Teataja”, 13. jaan.1928. a. nr. 4.
Kohutav tuleõnnetus Inglistes. Ööl vastu esmaspäeva 9. jaan. Ingliste vallas Harjumaal kohutav tuleõnnestus. Põlema oli süttinud Palu külas asuv Mardi talu uus karjalaut, mis maani maha põles ühes lähedal oleva viljaküüniga. Hooned olid Juhan Patriku ja Juuli Schörenburgi ühine omandus. Tules said otsa 1 hobune, 11 lammast, 5 lehma, 3 mullikat, 1 siga. Millest tuli alguse sai, pole teada.
“Teataja”, 23. märts 1928. a. nr. 24.
Vigane korsten hävitas talu. Raske tuleõnnetus Vigalas. Esmaspäeval kell 4 hommikul erutas raske tuleõnnetus terve küla jalule. Põlesid Soopa talu hooned. Tuld märgati kõige enne korstna läheduses. Tugev tuul puhus lühikese ajaga kogu katuse leekidesse.
Vara ja loomade päästmisel said peremees Madis Maal ja tema isa ja ema põletushaavu. Kahju ulatub 6 000-7 000 kroonin. Kindlustatud oli maja vastastikuses kindlustusseltsis 2 000 kr. eest.
“Teataja”, 30. märts 1928. a. nr. 26.
Asunik põles purupaljaks. Tuli hävitas hooned, kraami ja loomad. Hageri 28. märtsil. Eile oli Harjumaal Hageri vallas Maidla asunduses suur tulekahju seal põles maani maha Herman Riise asundustalu ühes loomalauda ja kuuriga.
Tulle jäid ka 2 lehma, 2 mullikat, hobune, 7 lammast ning siga. Nii H. Riise, kui ta abikaasa said tulehaavu. Tuli sai alguse peremehe käest, kes tulega hooletult ümber käis.
“Teataja”, 8. juunil 1928. a. nr. 44.
Tulekahju Hageris. 4. juunil umbes pool 2 ajal päeval süttis põlema Hageri vallas Adila külas asuv Juhan Treinelderi päralt olev Vana-Kupja talu elumaja. Korstnas oli tahm põlema hakanud. Peremees katsus tahma põlemist kustutada. Ta võttis koti ja katusele ronides viskas koti korstna otsa, kuid kott süttis ja süütas hoone katuse põlema ja kogu maja. Kahju 3 000 krooni.
“Teataja”, 03. juuli 1928. a. nr. 51.
29. juunil kella 3 ajal hakkas põlema Harjumaal Ingliste vallas Palu külas asuva Kassehelde talus heina küün mis oli põlema süüdatud.
“Teataja”, 18. sept. 1928. a. nr. 73.
Raikkülas põlesid taluhooned maha. Raikküla vallas Lepa külas põlesid maha laasi talu hooned. Sisse põles kogu talu varandus, põllutööriistad ja majakraam. Taluomanik Hans Kutsev hindab oma kahju 2 625 krooni peale. Hoone oli kindlustatud 850 kr. eest. Tuli sai alguse rehetoa ahjust, kust sädemed sattusid kuivamas olevasse rukkisse.
“Teataja”, 1929. a. nr. 9.
Inimene põles ära. Raske tuleõnnetus Harjumaal. Rapla 28. jaan. Täna hommikul kella 7 ajal põles Kabala vallas Harjumaal Laikmaa külas maha Juhan Remmelgase asunduse talu hoone, kusjuures tulde jäi ja seal surma sai Remmelgase tiisikushaige sugulane Jaan Osnin 36 a. vana. See oli endine mõisa maja. Tuli oli Osnini toast alguse saanud.
“Teataja”, 1929. a. nr. 16.
60 000 kr. tulekahju Jädiveres. Tuli hävitas villavabriku, jahuveski ja värvimise. töökoja.
Haapsalus, 21. veebr. Palvepäeval oli suur tulekahju, kus maani maha põles Jädivere suurem tööstus. Tuli hävitas villakraasimise vabriku, jahuveski ja värvimise töökoja. Kõik need hooned olid ühe omaniku Karl Adamsoni päralt. Ta hindab kahju 60 000 kroonile. Sisse põlesid kõik masinad, tööriistad ja hulk vilja, villa ja värvimisele toodud kangaid. Tuli oli väga suur. Tuld märgati hoonetes kella 7 ajal. Kriminaalpolitsei assistendid, kes kohapeal tule tekkimise lugu uurimas käisid on arvamusel, et tuli sai alguse tööliste hooletusest.
“Teataja”, 1929. a. nr. 41.
Suur tulekahju Hageris. Maha põlenud majas asus ühispank kaks kauplust, politsei jaoskond, kullassepa äri ja erakorterid.
Hageris, 21. mail, ööl vastu esimest suviste püha juhtus Hageri alevikus raske tuleõnnetus. Maani maha põles suur kahekordne puust elumaja, mis kuulus Ado Illissonile.
Majas oli ühispank, kaubatarvitajate ühisuse kauplus, A. Jaaksoni kauplus, Fliesi kellassepa äri ja politsei jaoskond. Arvatakse, et tuli sai alguse lagunenud korstnatest.
Kohale ruttas Hageri tuletõrjemeeskond ja Kohila paberivabriku tuletõrjemeeskond, kuid põlevat hoonet ei suudetud päästa. Sisse põlesid ka ametlikud dokumendid ja raha. Kahu 50 000 krooni.
“Teataja”, 3. sept. 1929. a. nr. 70.
Suur tulekahju Kaiu asunduses. Tules hukkus hobune, rehepeksumasin, 60 puuda rukkeid, 150 puuda õlgi ja aastane heinasaak. Kahjusumma 3 000 krooni.
Laupäeval, 31. aug. läks Kaiu asunduses Ed. Raudsepa päralt olev masinarehi põlema. Hukkus 1 hobune, teine pääses viimasel võimalusel, samuti varss. Tule algus on segane. Kas sai see alguse heitegaasist või tikuotsast. See on lühikese aja jooksul Kaius juba kuues tulekahju.
“Lääne Elu”, 8. veebr. 1930. a. nr. 11.
Tuleõnnetus Velisel. 5. veebruari öösel vastu neljapäeva, põles Velise vallas, Ligeda külas, Allika talu maani maha ühes rehega. Kõrvalhooned tulest puutumata. Kas hoone oli kinnitatud, selle kohta puuduvad teated. Omanik Jaan Looring oletab kuritahtlikku süütamist. Asja uuritakse.
“Lääne-Elu”, 14. mai 1930. a. nr. 35.
Kogu Eestis möllasid suured tulekahjud - Hageri laua- ja tärklisevabrik põlenud.
Hageris põles Lümandu mõisas Mihkel Rauksi aurusaeveski ja tärklisevabrik, ühes sisseseadega maha. Tuli algas arvatavasti korstnast. Kahju 4 000 kr.
“Tuletõrje Teated”, 1930. a. nr. 5. lk. 11.
Eidapere koolimaja põles maha. 14. aprillil, lõunaajal süttis põlema Eidapere kuueklassilise algkooli hoone. Tuld märgati kõige enne hoone keskkohast katusest välja löövat. Õnnetusest teatati kohe raudtee tuletõrjele, kust kohale toodi 2 käsipritsi. Valju tuule tõttu ei suudetud aga tulele piiri panna. Varsti jõudsid kohale kaks käsipritsi Vändrast. Neljale pritsile ei jätkunud aga vett, ega suudetud ka vett tarvilikul määral kohale vedada. Leegid võtsid hoone oma võimusesse. Tuletõrjujad asusid kaitsma kõrval asuvaid hooneid. Põlevast majast suudeti välja tuua pea kõik kooli inventar ja õppeabinõud, peale 12 koolilaua ja 2 tahvli. Päästeti ka kõigi õpetajate majakraam kelledel korterid asusid samas majas. Eidapere koolimaja oli endine härrastemaja, puuhoone, laastust katusega. Tuli sai alguse nähtavasti korstna kaudu, kust sädemed sattusid kuiva lastu katusesse, mis valju tuulega lõi kohe leekidesse. Hoone oli kindlustatud Lelle valla vastastikuses kindlustusseltsis ja keskselts “Omas”.
“Tuletõrje Teated”, 1931. a. lk. 117.
3. juulil põles Säälas elumaja. Algus katkine korsten.
“Teataja”, 25. juuni 1935. a.
Pikne lõi maja põlema ja põrutas kahte naist. Harjumaal Kohila vallas sünnitas pikne suurema õnnetuse. Põlema löödi Loone külas Johannes Vunderile kuuluva talu elumaja, mis hävines ühes sama katuse all oleva kuurialusega. Tulle jäi kõik majakraam ja hulk põllutööriistu. Kahju 7 000 krooni. Elumaja oli tule vastu kindlustatud 1 000 kr. eest.
Rapla tuletõrje kustutas tule. 13. märtsil 1932. a. läks tuli lahti Rapla alevikus R. Pukspuu elektrijaama majas. Tuli oli alguse saanud ühe korteri ahjust. Tule kustutas Rapla tuletõrje. Kahju 150 kr.
“Teataja”, 15. apr. 1936. a. nr. 45.
Kaiu alevikus põles maja. Neljap. 9. apr. hommikul tekkis tulekahju Kaiu alevikus Jüri Kalti maja teisel korrusel elutseva metsatöölise J: Mägi elukorteris, kus tules rikutud sai majakraam ja majaseinu.
Tuli suudeti lokaliseerida. Tulekahju läbi tekkinud kahjusumma 250 kr. maja oli kindlustatud vas. kindlustusseltsis 1 500 kr. eest.
“Eesti Tuletõrje”, 1935. a. nr. 4. lk. 105.
Teisipäeval, 19. märtsil s.o. kell pool seitse süttis põlema Kohilas Lohu mõisa karjalaut millest jäid järele ainult paekivi müürid. Tulle jäid 5 lehma ja 10 tonni metsa- ja põlluheina. Kustutamisel tegid tähelepanuväärse töö ära Kohila paberivabriku tuletõrjujad, kes oma mootorpritsiga kohale jõudes suutsid päästa 7 m eemal asuva mõisa valitseja hoone, mis asus alla tuule ning oli pilpakatusega. Erilist aktiivsust näitasid tuletõrje peamees M. Lillienblatt ja ronijad A. Reinvald, A. Piiskop, T. Ots, kes oma elu kaalule pannes tungisid tule kallale vastu tuult kahe veejoaga, mille tagajärjel suudeti päästa mõisa valitseja hoone. Tähendatud tuletõrjujad on kõik juba 20 aastat ligimeste varandusi kaitsnud.
“Teataja”, 27. jaan. 1936. a. nr. 12.
Vigalas põles viljaküün. Tules hävis viljapeksumasin ja traktor. Ööl vastu teisipäeva kella 2 paiku süttis põlema Vigala vallas Avaste soos Jüri Kellerile kuuluv viljaküün. Küün koos sees olevate heinte ja põhuga põles maani maha. Tules hävis ühtlasi ka Jüri K. pojale kuuluv viljapeksumasin ja traktor. Tule tekkimisel põhjused pole praegu veel teada. Arvatakse aga, et küün süttis sädemest, mis põhu sisse võisid juhtuda eelmisel õhtul rehepeksu ajal.
Küün oli kindlustatud “Eesti Unionis” 1 000 kr. eest ja masin ning traktor 4 500 kr. eest.
“Teataja”, 9. jaan. 1936. a. nr. 13.
Läänemaal Luiste vallas Tiinuse (Teenuse) as. tekkis pühapäeva öösel tulekahi. Maani maha põlesid ühise katuse all olevad puhaslaut (hobusetall) põllutööriistade ja kanakuur. Tulekuma äratas esimesena naabruse inimesed, kellede kohale joostes laudahoone kanala osa oli juba haaratud leekidest. Juba mõni minut hiljem oli kohal ka kohalik tuletõrje meeskond ühes käsipritsiga. Umbes paarkümmend minutit hiljem võisid tulekahju kohal tööle hakata ka Loodna Kustutusabinõud. Kuigi nende asukoht oli 5 km. Eemal, sõitis nende järele talupidaja Ed. Arnover, missugune kiire tegutsemine tegi võimalikuks tule likvideerimise selle täies levimisjärgus.
Mahapõlenud hoonesse jäi sisse 4 siga, uus kartulipesemise masin, põllutööriistu ja muud kraami. Kõrvalhoonete süttimine suudeti ära hoida. Arvatakse, et tuli sai alguse kanala kütmisest. Maja kuulus endisele mõisaomanikule R. Maydelile, kes ise elab Sindis.
“Teataja”, 8. mai 1936. a. nr. 54.
Inimohvriga tuleõnnetus Inglistes. Põles maha “Katsari” talu elamu. Tulle jäi taluomaniku 4 kuune tütar Vaike.
Kolmapäeval kella 12 ajal süttis põlema Harjumaal Ingliste vallas Sonni külas asuva Jaan Kutsari talu elumaja ühes sealaudaga, põledes appirutanud tuletõrje energilistele kustutustöödele vaatamata maani maha. Tulle jäi taluomaniku väike 4 kuine tütar vaike, keda appirutanud ei suutnud enam üleni tulemeres lõõmavast majast päästa. Sisse põles ka üks veis, kõik omaniku majakraam ja isegi seljariided. Tuli arvatakse alguse saanud olevat põlevast ahjust.
Kuna kõik majarahvas hetkel viibis põllul, siis märgati tuld alles kui leegid olid võtnud maja oma võimusse. Kohe alarmeeriti Ingliste VT tuletõrje, kes ka veerand tunni jooksul kohale oli ja päästetöid alustas. Vaid enam aega võttis pritside kohaletoimetamine, kuna need asusid õnnetuskohalt 3 km. Kaugusel. Tugeva tuule tõttu polnud mõeldavgi maja päästmine, vaid tuletõrjujad asusid kaitsma allatuult olevat suurt karjalauta. Käepärast oleva vee tõttu õnnestus kustutada juba põlema hakanud karjalauda katus ja päästa kogu hoone. Omanik hindab kahju 1 200 kr. Kõik hooned olid kindlustamata.
“Teataja”, 1. mai 1936. a. nr. 51.
Kehtna mõisa karjalaudad põlesid maha. 130 päine kari päästeti. Kehtna vallas süttis kolmap. pealelõunal põlema Kehtna riigimõisas kõrgemale kodumajanduskoolile kuuluv karjalaut. Ära põlesid katus sarikad ja lagi, kuna 130 päine loomakari suudeti kiire abi tõttu õigel ajal päästa. Tules hävinud varanduse kahjusumma 1 250 kr. Tuli sai alguse karjatalitaja Juuli Kani ulakatest lastest, kes lauda väravate taga asuvas põhuhunnikus mänginud tuletikkudega.
“Teataja”, 22. mai 1936. a. nr. 60.
Tuli Kohila paberivabrikus. Kolmapäeva õhtul kella 6.30 ajal süttis põlema Kohila paberivabrikus valukuuris lagi ning valmis vormide kastid, mis põlesid söele. Kahju 600 kr. Isesüttimine.
“Teataja”, 10. apr. 1936. a. nr. 67.
Varbolas põles mets. Esmaspäeva hommikul kella 9 ajal süttis Harjumaal Varbola vallas riigimetsa Russalu vahtkonnas. 49 ja 58 noor mets põlema. Metsa hävines umbes 3 ha. Ulatuses. Arvatakse, et tegemist on süütamisega.
“Teataja”, 24. aug. 1936. a. nr. 96.
Varbola vallas Harjumaal Russalu asunduses süttis ööl vastu esmasp. Kella 12-1 vahel põlema Al- der Puhmile kuuluva Aru talu hooned. Maha põlesid elumaja, ühe katuse all olev rehealune ja lähedal asuv ait ühes vallasvaraga. Hävis ka J. Lehtmannile kuuluv rehepeksumasin ja kannatada sai traktor.
“Teataja”, 9. sept. 1936. a. nr. 105.
Märjamaal põles 6 000 kr. hoone. Kogu alev oli tuleohus. Laupäeva hilisõhtul juhtus Märjamaa alevikus suurim tuleõnnetus, mis asetas tõsisesse ohtu kogu aleviku. Maani maha põles Al-der Kiolini ühise katuse all olev suur hoone- kuurid, saunad, laudad, eluruumid. Tuleohtu märgati ajal, kui inimesed olid saunas. Sauna korstna lähedal oli katus süttinud põlema. Tuli levis siit peagi kogu hoonele ja hävitas selle ühes seesoleva varaga. Suureks lõõmaks paisunud tuli tekitas ärevust kogu alevikus, kuna naaberhoonete põlemasüttimist oli tõsiselt karta.
Õnneks aga jõudis tuletõrje peagi kohale ja ennastsalgava tööga suutis tulekahju lokaliseerida. Kiulin hindab mahapõlenud hoone ja varanduse väärtust 6 000 kr. Kinnitatud oli varandus 750 kr. eest.
21. nov. õhtul, kella 7 ajal põles Läänemaal Luiste vallas Urevere külas talupidaja Hans Riibergi elumaja ühes rehealusega maani maha. Tulle jäi kõik heina ja põhutagavara ja hulk kodujäneseid.
Reheall olevad kariloomad suudeti päästa aga kõik majakraam hävis. Väravaid lahti tehes, et päästa loomi, paisus tuli nii suureks. Mõnekümne sammu kaugusel põlevast hoonest olevad ait ja laut suudeti Luiste VT ühingu meeskonna poolt päästa.
“Teataja”, 1938. a. nr. 25.
Raikküla Tarvitajate Ühisus tulehädas. Kahju mitu miljoni senti. Raikkülas 20. märtsil. Eile õhtul kella 10 ajal põles Villemi talu omaniku Joh. Vomma maja milles asus Raikküla Tarvitajate Ühisuse kaubapood. Hoone oli puuehitus sindlikatusega. Tuli lagunes laiali imekiiresti ja vaatamata kohalejõudnud kohaliku vabatahtliku tuletõrje ja Järvakandi klaasivabriku tuletõrje energilisele tegevusele põles hoone maani maha, ilma et oleks suudetud hoonest midagi päästa.
Kaupa jäi hoonesse üle miljoni sendi väärtuses ja ärijuhi kraam 3 000 sendi väärtuses. Majaomanik hindab oma kahju 250 000 sendi peale. Varandusest on maja ja kaup kindlustatud kohalikus valla vastastikuses kindlustuse seltsis, maja 100 000 ja kaup 500 000 sendi eest. Tuli arvatakse lahti olevat poe ja eluruumi vahelisest soeseinast.
“Lääne Elu”, 3. veebr. 1939. a. nr. 14.
Vigala vallas Jädivere asunduses süttis alaealise poisikese käest tikkudega mängides põlema Hans Kangurile kuuluv “Aasa” talu koos ühise katuse all oleva karjalauda ja põhukuuriga, mis põles maani maha. Talu rehetoas oli Kanguri 10. a. poja käest tikk lennanud kuivama pandud linadesse. Kodus olid haigevoodis viibis taluperemehe 75-a vanaema ja juhuslikult tallu tulnud kontrollassistent, kes hakkas loomi päästma. Kariloomad suudeti talust välja tuua. Kuid tules hukkus 6 lammast ja 2 raskeid tulehaavu saanud lammast tuli ära tappa. Tulle jäi kogu majakraam ja põllutööriistad. Kahju 4 000 kr. ümber.
“Teataja”, 14. aug. 1939. a. nr. 92.
Põlev mets nõudis inimohvri Lelles. Reede õhtupoolikul süttis põlema Lelle vallas Lokuta küla Põlma talu mets. Tuld kustutama ruttasid peale Lokuta tuletõrje rühma ka kohalikud elanikud. Tulele suudeti piir panna. Leekides hävine sumbes 2 vakamaad noort segametsa.
Tules sai surma Põlma talu peremees Jaan Hanson 70. a. vana, kes leiti tulehaavadega kehal metsatihnikust. Arvetakse, et tuli pääses lahti Jaan Hansoni enda käest risupõletamisel. Nähes, et tuli võtab laiema ulatuse hakkas ta ise tuld summutama, kuid lämbus seejuures paksus suitsus ja jäi tulle.
Lelle vallas süttis kella 4 paiku reede õhtupoolikul põlema Rehemetsa talu mets, mis kuulus Rudolf Lindonile. Siingi suudeti tulele piir panna kohalike elanike kaasabil. Tules hävines ühtlasi ka talu heinaküün heintega, mis asus põlevas metsas.
“Lääne Elu”, 18. sept. 1939. a. nr. 107.
Märjamaal põles talu maani maha. Täna varahommikul enne kella viite süttis Märjamaa vallas Kaaguvere külas põlema Vapa talu elumaja ja kõrvalhooned, mis põlesid maani maha. Esimesena märkas tulekahju taluomanik madis Noorsalu, kes ärkas tulepragina peale, mil hoone oli juba üleni leekides. Elumaja küljest kandus tuli laudale ja aidale ja kõik põlesid vundamendini maha.
Märjamaa tuletõrjel, kelle tegevust brigaadipäälik B. Mets, jäi kaitsta ainult lähedal asuvaid 3 talu hooneid, millele lendas rohkesti sädemeid. Tulle jäi kogu talu vallasvara ja vilja tagavara. Päästa suudeti vaid seljariided. Tulle jäi ka 6 siga ja 5 lammast, kana ja hanekari. Perenaine, kes püüdis päästa tulle jäänud raha, sai põletushaavu kätele. Sisse jäi 450 kr. raha. Kahju 6 000 kr. Millest tuli alguse sai on teadmata. Omanik arvab süütamist.
“Lääne Elu”, 4. märts 1940. a. nr. 27.
Velisel põles veski. Omaniku kahju 20 000 kr. Reede keskpäeval süttis Läänemaal Velise vallas Veski külas Nurga talu juures asuv jahuveski, mis kuulus Mihkel Vaarmannile. Veski hävis täielikult. Omaniku kahju 20 000 kr.
Tuli algas kell 12 paiku päeval, millal talu rentnik Vold. Neerut märkas oma aknast kui veski katusest tuli välja lõi. Telefoni teel kutsus ta kohale Velise VT, kes peagi saabus ühe mootorpritsi ja ühe käsipritsiga.
Veski seisis viimasel ajal, kuna gaasigeneraatoriga töötades ta vajas vett, ning seda oli jões väga vähe. Tuletõrjel õnnestus leida jõe sügavamast kohast allika koht ja saada vett pritsidele. Seetõttu suudeti päästa lähedal asuvad ait, küün ja elumaja. Tuletõrje töötas kuni pärastlõunani.
Tules hävis kogu veski ühes sisseseadega, ning generaatori ja püülivaltsidega. Omanik M. Vaarmann elab Tallinnas ja kohapeal juhtis veskitöid tema sugulane Karl Vaarmaa. Millest tuli alguse sai, pole teada. Eelmisel päeval oli veskis tuld tehtud generaatori külmumise ärahoidmiseks. Kas veski oli kindlustatud, pole teada.
“Teataja”, 1. aprill 1940. a. nr. 28.
Käru vallas Luuga külas põles Evald Eeriku Sitiku talu elumaja koos kõrvalhoonega, kus jäi tulle 6 400 kg. heinu, põllutööriistu ja muud. Kahju 5 000 kr. Nõdrameelse sulase süütamine.
“Lääne Elu”, 3. juuli 1940. a. nr. 76.
30 000 kr. tulekahju Märjamaal. L. Saarnokile kuuluv sae ja jahuveski hukkus täielikult. Teisipäeva ennelõunal süttis põlema Märjamaa alevis Veski t. 3 asuv L. Saarnokile kuuluv sae ja jahuveski. Tules hävis ka tööstus omaniku elamu. Hädaohus oli ka Märjamaa vallamaja hoone, mis aga tuletõrje abiga suudeti päästa. Abiks olid ka Haimre tuletõrjujad. Ühel talumehel jäi kuub 250 kr. rahaga tulle.
“Lääne Elu”, 17. juuli 1940. a. nr. 82.
Kivi-Vigala alevik tuleohus. Esmaspäeva hilisõhtul süttis põlema Kivi-Vigalas Pärnu Majandusühisuse kaks aita, puukuur ja autogaraaz. Tuletõrje hoidis ära kaupluse hoone süttimise. Hävinenud varanduse väärtus 1 000 kr.
Neljast eriti suurest tulekahjust
“Meie Sõna”, 1924. a. nr. 1.
Kohutav tuleõnnetus Märjamaal. Nelipüha teisel pühal (täpsemalt 9 juunil A. P.) põles Märjamaal Sõtke külas tervelt 5 talu kõigi kõrvalhoonetega (kokku 18 hoonet) maani maha. Et elanikud enamasti kodust ära olid, ei saadud midagi päästa. Iseäranis annud tuuline ilm tulele suurt hoogu, nii et natukese ajaga terve küla hävitas. Elanikkude kahju ulatub mitme miljonini. Tuleõnnetus arvatakse laudast loomade talitamisel. Töörahvas, kellel veel peavarju ja ruumi jätkub, korraldage abivalmist kannatada saanutele, nii ainelisest kui ka ulualust.
“Teataja”, 13. juuli 1926. a. nr. 52.
Vigala alevik tuleroaks. Maha põlenud koolimaja, seltsimaja, postkontor, kauplus ja Põlde talu- kokku 9 suurt hoonet. 10 perekonda peavarjuta. Inimestel kõik varandus hävinenud. Kahjud ulatuvad 10 miljoni margani.
Läinud laupäeval oli jällegi suurem tuleõnnetus. Seekord tabas tuletont oma hävitustööga Läänemaal asuvat Vigala alevikku, mis suuremalt jaolt maha põles. Tules said otsa 9 suurt hoonet, neist osa kahekordsed. Peavarjuta jäi 10 perekonda. Mitmel perekonnal ei jäänud midagi peale seljariiete järgi. Üldine kahju 10 miljonit marka.
Tuleõnnetuse kohta teatab kohapealt “Kaja” kaastööline järgmist: Tuli pääses lahti laupäeval kella 12 ajal. Et õnnetus keset päeva algas, mil suurem osa elanikkudest väljas heinamaadel tööl oli, siis ei suutnud koju jäänud inimesed ka põlevatest hoonetest pea midagi päästa. Ka ei saadud kusagilt ümbruskonnast abi. Tuli algas aleviku keskel asuvast Vigala algkooli majast, mille ümber ka teised ehitused asusid, nagu vallamaja, seltsimaja, postkontor telefonikeskjaamaga ja mõned taluhooned. Kuuma päikesepaistelise ilma tõttu levis tuli kiiresti laiali ja peagi seisis koolimaja leekides. Lähema vallamaja juurest toodi alevikku tulekustutamise prits kohale, kuid vee puudusel ei saanud see tööle asuda. Ühtki suuremat veenõu veetagavaraks kohal ei olnud. Ka kaevud olid veest peaaegu tühjad. Tuul kandis koolimaja pealt leegid teistele hoonetele ja peagi oli kogu alevik tulemeres. Maha põlesid peale koolimaja veel seltsimaja, postkontor ühes telefonikeskjaamaga Kilvaku kaupluse hoone kahe kõrval hoonega ja Põlde talu elumaja ühes aida ja tallidega. Vallamaja, mis samuti asus koolimaja külje all, jäi puutumata, kuna ta oli piiratud puudega, mis looduslise kaitsena vallamaja tule hävitamise eest päästis.
Koolimajast ja seltsimajast pea midagi päästa ei suudetud. Postkontorist ja telefonikeskjaamast suutsid ametnikud postkontori raamatud, abonomendid ja väärtpaberid päästa. Kilvaku kauplusest, mis suuremaks Vigalas, kanti osa kaupa välja, kuna suurem hulk sisse põles. Pea midagi ei läinud korda päästa. Põlde talust kui isegi kodus olnud loomad-vasikas ja siga 6 põrsaga tulde jäid.
Paari-kolme tunniga oli 9 hoonet tules hävinud. Puust hooned põlesid kui tikukarbid. Aleviku vahel valitses tulekahju ajal võimatu kuumus, mis ka põlevatest hoonetest kraami päästmist takistas.
Tuli oleks oma hävitustööd veelgi jätkanud, kuid vahepeal oli kaugemalt vett toodud, ning prits asus tööle, mis võimaldas teiste ümbruses olevate taluhoonete kaitsmist. Nii päästeti Rebase talu hooned tuleroaks langemast.
Peavarjuta jäi 10 perekonda. Neist kuus kooliõpetajat kes elasid koolimajas ja kooliteenija, postkontori ülem, kaupmees ja Põlde talu elanikud. Põlde talus oli tulekahju ajal kodus vaid vana ema, kes tulehaavu sai. Millest tuli alguse sai on teadmata, kindel on ainult see, et esimesed tuleleegid teiselt korralt välja lõid. Kuidas tuli koolimajas lahti pääses, pole selgunud. Asja uurivad kohtu ja politseivõimud kes Haapsalust ja Märjamaalt õnnetuskohale sõitsid.
“Lääne Elu”, 14. aug. 1939. a. nr. 92.
Kohutav tulemöll Läänemaal. Pool tuhat tuletõrjujat, kohalikku elanikku heitles tulega Märjamaa riigimetsas. Tulemöllust haaratud üle nelja ruutkilomeetri metsa. Abi Tallinnast ja Pärnust. Konovere ja Kiilaspere külad olid süttimisohus. Tule levimisele suudeti hommikul piir panna. Kahju hinnatakse 80 000 kroonile. Erakordse ulatusega metsatulekahju lõõmab Läänemaal Velise metskonnas, kus tulest on haaratud neli ruutkolimeetrit riigimetsa. Süttimisohus on ka ümbruskonna külade hooned. Tuld on kustutamas kaheksa valla elanikud, tuletõrjujad ümbruskonnast, Tallinnast ja Pärnust. Kohale sõitis kustutustöid juhtima tuletõrje korpuse pealik kol. leit. R. Vahalo, kes pühapäeval viibis harjumaa tuletõrjebrigaadi õppepäeval külas. Tallinnast ja Pärnust saadeti tuld kustutama ka sõdureid. Kustutustöödest võttis pühapäeval osa 500-600 inimest. Südaöötunnil vastu esmaspäeva suudeti tule levimise teed juba läbi lõigata ja oli väljavaateid ka tule lokaliseerimiseks. Ohtlikuks ähvardab tuli uuesti muutuda hommikul tuule tõusmisel.
Tuli puhkes esmakordselt laupäeva pärastlõunal Märjamaa vallas, Velise metskonnas Konovere vahtkonnas. Siin tuli hävitas 18 ha riigimetsa. Tuli sai alguse Vigala valla talupidajate rabaheinamaalt, kus tuli immitses maa sees juba nädalapäevad.
Kohal oli küll valvamas kaheksaliikmeline meeskond, kuid valvemeeskond ei saanud tugeva tuulega hoogsalt lõkkele löönud tulest enam jagu. Alles laupäeva õhtul kella 8 ajal saadi tulele piir panna, Velise, Märjamaa ja Vigala tuletõrjujate ning kohalike elanike ühisel pingutusel, keda oli tulega võitlemas umbes 200 inimest. Pühapäeval, kella 1 ajal süttis mets uuesti. Tule levik oli nii suuremõõduline, et haaras lühikese ajaga nelja ruutkm. suuruse maaala.
Käsutati kohale üle 400 elaniku, Velise, Vigala ja Märjamaa vallast, kuid nende jõud olid tule vastu võimetu. Kella 6 ajaks oli tuli tuule soodustusel juba 2 km. Edasi tunginud. Kuna tuli võttis üha ähvardama ulatuse, pöördus Lääne-Saare prefekt abi saamiseks Pärnu-Viljandi ja Tallinna-Harju prefektide poole. Nende korraldusel saadeti võitlema ka Mihkli, Jaagupi, Rapla, Järvakandi ja Peetri valdade elanikud.
Tuletõrjujate ja elanike ühistest pingutustest hoolimata tungis tuli edasi. Tuli kandus korraks paarisaja meetri võrra ka üle Pärnu maantee. Siin tuli pikapeale siiski suudeti kustutada. Maantee äärde jäid valvele kaks pritsi.
Tuleohus oli ka Konuvere küla. Kuna aga kõik hooned tule kartusel olid veega üle uhutud ja suured meeskonnad asunud hooneid kaitsma, suudeti küla süttimisest siiski päästa. Tulemöllu soodustas ja kustutustöid takistas äärmiselt tihe suits ja suitsumaskide puudus. Kustutustöid juhatasid alul Märjamaa politseikomissar J. Viikmaa ja Velise metsaülem K. Aulik. Kohale sõitis ka Läänemaa tuletõrje brigaadipealik R. Mets.
Pühapäeva õhtul kella 9 ajaks piirati tulest haaratud maaala kraavidega, et ära lõigata tule levimise kursid. Kraavide ümbruskonnas ujutati maa veega üle.
Tallinna-Pärnu maantee ääres kaevati maa kahe km ulatuses üles, et tuli ei pääseks teisel pool teed asetsevasse metsa.
Hilisõhtul võttis tuli uue levimissuuna Kiilaspere küla poole, mis tulejoonest asub kilomeetri kaugusel. Küla suudeti tulest siiski päästa. Kustutustööd muutusid edukamaks kaugema abi kohale jõudmisega.
Tallinnast saabus kaks vabatahtlikku tuletõrje ühingu autopritsi 20 tuletõrjujaga, kes kuuluvad Lääne ja Lõuna divisjonidesse. Tallinna tuletõrjujad alustasid kustutustöid vanema kutselise tuletõrjuja J. Viljamaa juhatusel. Keilast saabus kohale kaks üksust autopritsiga. Saabujad olid osa võtmas Keilas peetud Harjumaal brigaadi õppepäevadest.
Tulekahju teatavaks saamisega tehti Harjumaa brigaadi pealikule A. Sorkile ülesandeks moodustada kohalesaatmiseks kaks rühma. Mis ka kohe teele asusid. Veel saabus kolme veoautoga kohalikke elanikke ja tuletõrjujaid kustutustöödele Pärnu-Jaagupist ja Uduverest, samuti Raikkülast ja Järvakandist.
Tallinnast saabus kustutustöödele veoauto umbes 50 sõduriga. Pärnust teist samapalju. Pärnust sõitis kohale ka tuletõrje ühe autpritsiga ja suure voolikute tagavaraga. Voolikute järele oligi suur vajadus, kuna tuli on laiali pillatud suurele maa-alale.
Konovere suurel metsatulekahjul käisid kustutusööd öö läbi. Praegu teostatakse kohapeal tulekaitse pealetungi hüdropultidega. Pärnu maantee ümbruses on pidevalt töös 2 mootorpritsi. Tulekahju kohal on praegu 2 Tallinna, Märjamaa, Vigala ja Velise mootorpritsid, hulk käsipritse ja hüdropulte.
Hommikul oli kustutustöödele vahetuseks Halingast 100 ja Raplast 150 inimest. Kustutustöid juhtima saadeti peale kohalolnud 2 konstaabli veel 3 konstaablit Läänemaalt ja 2 Pärnumaalt. Esialgsel hindamisel on hukkunud metsa väärtus 80 000 krooni. Kahjud tegelikult 2 000-3 000 kr. Õnnetuskohal käis ka Riigi metsade talituse direktor J. Luik. 60-70. a. riigimetsa haaras 23 ha ulatuses kuid puud pole sedavõrd rikutud et ei kõlbaks palkideks. Suurem hävitus on 6 ha ulatuses noores segametsas mille vanus 15. a. Ülejäänud osa maa-alast, kus tuli võimutses on ka 35-40 ha sood. Leiti ka mitmed hukkunud soku ja kitse korjuseid.
“Lääne Elu”, 21. juuni 1940. a. nr. 72.
400 inimest matsatulekahju kustutamas Vigalas. Leegid hävitasid 130 ha 10-30 a. metsa. Vigala metskonna Araste vahtkonnas oli suurem metsapõlemine, kus tuli tegi hävitustööd 130 ha maaalal, kusjuures põles 10-30 a. metsa. Tuld märgati teisipäeva pärastlõunal. Kohe asuti kustutustööde organiseerimisele. Kuiva aja tõttu levis tuli kiiresti ja ulatus peagi 2 km pikkuse kiiluna sügavasse metsa. Laiuti takistas tule levimist suur kraav. Märjamaa tuletõrje ja kohalikest elanikest koosneva umbes 400-pealise kustutajate pere poolt õnnestus alles veidi enne keskööd tulele piir panna. Seejuures tuli tulest haaratud piirkond ümbritseda kraavidega ja mitmelt poolt maha raiuda puid.
Millest tuli alguse sai on selgumata. Nagu esimesed tulekahju märkajad kinnitavad, on tuli puhkenud ühe turbaküüni juures.