Kohtru

Siia kaugesse nurka parunite karjamõisate rajamise plaanid ei ulatunud. Küla asus suurte metsade taga, avamaailmast eraldati ja suurtest teedest kaugel, eks see oli ka peamine põhjus.
Nagu mõningased leiud ja mälestused oletada lasevad, elati siin ammu enne maa vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt.
Hiljem kuulus küla, selle maad ja inimesed, Vigala mõisa Nõlva (Nelva) karjamõisa alla. Seal tuli ka teol käia. 
Teed mööda oli maa pikk. Otsetee rajati läbi metsaala, vesised ja soised kohad täideti palkidega. Mingid jäljed sellest teest on säilinud tänaseni. Kandis ta orjatee (teotee) nime, mis on säilinud rahva mälus tänaseni.
Käesolevas töös käsiteldaval ajastul elati külades üldiselt nii nagu enamustes juba sajandeid püsinud külades, ehitati uusi hooneid ja osteti masinaid. Võiks isegi öelda jõukas küla, sest võlaga katsetasid siin vaid üksikud.
Küla läbis Nurtu jõgi oma ülemjooksul. Põllumaad olid viljakad, karjamaad aga soised ja vesised ning jäidki viimaks vaid metsa kasvatama kui põldu juurde hariti ja saagikus tõusis. Heinamaad asusid küla taga, suurel massiivil ja siin oli maa kõrgem.

Sõela talu

Oli küla vana põhitalu. Hooned oli uued, aga praegu tühjad.
Võõrad elavad paigas. 


Kuke talu

Oli kord jagatud kahe poja vahel, kuid 1939. aasta statistikas on märgitud vaid üks Kuke talu. Teine kandis Kuke-Uuetoa nime. Elasid siin Ülemate suguvõsa liikmed, Kuke-Uuetoal elavad veel praegugi. Teine talu on aga maaparanduse abiga ajahõlma kadunud.
Siin on viimasel kahel aastakümnel teinud ajalugu kannapöörde: Kuke-Uuetoa on hävinud, taastatud on aga Kuke põhitalu. 


Paju talu

Siin on täpselt sama olukord, mis Kukelgi, talu on kunagi jagatud kahe venna vahel. Mõlema talu hooned on korras ja seal elavad kolmanda põlvkonna Saalisted. Ka siin kandis teine talu Paju-Uuetoa nime.
Suvila, võõraste käes. 

1989. aastal toimunud Nurtu külade kokkutulekul sai oma küla kivi ka Kohtru.

Uustalu talu

Siin talus ehitati kõik uued ja ajakohased hooned, mis nüüdseks kipuvad lagunema. Ei suudeta neid enam remontida ja pole enam vajadust nii suurte kõrvalhoonete järele. Siin talus suudeti poegadele anda küllalt hea haridus ja nad töötasid mitmel elualal. Kodutalu pärija Augusti elutee lõppes aga varajases meheeas. Burmeistrid on siin elanud mitu põlve.
Talu hooned tühjad. 


Mihkli talu

Siin talus põllutööst eriti armastusega lugu ei peetud. Talutöö kõrval aeti ka äri, siin oli ka veoauto. Nii oligi võimalus osta talupidajatelt kaupa, loomi ja vilja, ning need linna vedada. Hooned olid vanad, kuid vanaperemees ehitas oma vanaduse päevadeks väikese häärberi. Oma talu inimesi ei ela seal enam ammugi. Vana rehielamu põles seitsmekümnendail maha, kõrvalhooned on lagunenud.


Tõnise talu

Ka siin talus midagi erilist korda ei saadetud. Ehitati uus rehielamu, aga peale vanemate surma kolis perepoeg Gunnar Kalde sealt ära ja hooned likvideeriti maaparanduse ajal. Uus, igati korras eluhoone põletati (maksti küll omanikule välja), saamaks suuri ja takistusteta põllumassiive.


Hansu talu

Ka selle talu omanikud kolisid keskusele lähemale ja taluase tehti maatasa.


Kople talu

Siin on jätkunud põllumehe tunnet ja maa-armastust tänaseni. Ehitatud on uus elumaja, kõrvalhooned on vanemad.
Hooned on korras, kuigi omanikud sees ei ela. 

Kople talu

Veski talu

Nagu talu nimigi ütleb, on siin tegemist olnud veskiga. Vanemad inimesed mäletavad noorusaegadest, et siin jõekallastes on olnud selgesti tuntavad veskitammi jäänused. Varasemate elanike järglasi siin ei ela, maja kuulub linnainimestele.
Suvilana.


Jürina talu

Külarahvas tunneb Jüri talu. Ka siin ei olnud midagi erilist, sega saanudki olla. Perepojad langesid tol ajal nii levinud ja ravimatu kopsuhaiguse ohvriks. Talu rehielamu on veel alles ja elanikudki majas. Vaatamata karmile saatusele püüti siiski edasi rühkida. Koos Järvakandi vallas elava sugulasega osteti mootoriga viljapeksugarnituur.
Järglased elavad edasi, on ehitatud uus maja. 


Kalda talu

Ka siin osteti teistele põllutööriistadel lisaks Mardi taluga kahasse mootoriga viljapeksu masin, hiljem lisandus veel traktor Deering. Talu hooned asuvad jõe kaldal ja eks siit nimigi. Praegu hooned linlaste käes.
Suvilana. 


Mardi talu

Elu oli tavaline. Peres lapsi ei olnud. Elupaiga likvideeris loodusest maaparandus.


Uuetoa talu

Külas tunti kui Mardi-Uuetoa talu. Maad olid eraldatud Mardi talust teisele pojale Mihklile. Peremees oli vanapoiss ja üksinda talupidamine kiita ei olnud. Ka sellest majast ei ole midagi järgi jäänud.


Paju-Uuetoa

Siin alustas tööd Nurtu meierei. Piim aeti käsitsi läbi ja koor viidi Kaelase võitööstusesse. Perepoeg Jaan oli meieri ametis. Peagi ehitas Piimaühing Ojaäärse küla Matsi talu maale meierei hoone, kus siis ka võid tehti. 
Meierei hoone on lammutatud, kuigi maja ei olnud kaugeltki vana. Viimasena tuletas seda paika meelde ajahambale vastu pidanud hobulasipuu.

Meierei hoone leiad mõlemalt fotolt

Laane metsavahi

Oli kolmekümnendatel ehitatud Laane vahtkonna kordon. Metsavahte on siin mitmeid olnud. Maja põles teadmata põhjustel kaheksakümnendail.


Sõela-Aasa

Tunti ka Kohtru-Aasa nime all. Hooned olid jõe kaldaalal ja siit tuletatud ka nimi. Talu oli nii jõukas, et oli päris omaette mootorviljapesumasin. Muidu ei olnud midagi rohkemat kui küla teistel taludel.
Hoone põlenud. 


Olevi talu

Talu asus muinasaegse Olevi talu kohal.

Kohtru küla ja ühtlasi Velise valla piirialal oli mitmeid uudismaakohtade eraldusi, kuhu maju ei olnudki ehitatud. Hooned olid vaid Tagametsa ja Jõekalda uudismaa kohtadel. Maatükid olid väheldased, 15-20 hektarit. Need oli aga metsa ja võsaga kaetud ning põldu hariti neli aladel vähe. Kõik hooned, mis siin olidki, on ammugi kadunud, õiget elujärge neis paigus ei leitud.

Siin Kohtru küla piiril oli ka valla piir ja see oli vallakeskus Velisest valla kaugeim punkt.

Kohtru küla majavaldajad 1922. aastal

Talude omanikud, suurus ja kõlvikute jaotus 1939. aastal