Raikküla VT asutamise päevaks oli 23. juuni, 1928. a. Ühingu tegevuspiirkonnaks Raikküla vald, kus sel ajal oli 265 hoonet. Kes olid ühingu asutajad liikmed, pole teada. Võib aga arvata, et nendeks olid J. Kalberg, J. Võmma, J. Tamm jt. Esimesel tegevusaastal astus ühingusse 63 tegevliiget. Järgmisel aastal oli liikmete arv juba 92, mis näitab tolleaegse vallarahva mõistvat suhtumist tuletõrje tegevusse. Oma koosolekuid pidas ühingu pere Raikküla vallamajas ja koolimajas, nii kuidas kusagil momendil võimalus oli. Selles kaasüürilise olukorras oli enamus ühinguid, kel ei olnud oma tuba ega luba.
Esimesed pritsid sai ühing kasutada Raikküla valla vastastiku kindlustuse seltsilt. Pritse oli olnud koguni kolm ja hiljem need jäidki ühingu omanduseks. Väga kohusetruult suhtus oma ülesannetesse kauaaegne peamees J. Tamm, kelle energilise tegevuse tulemusena ühingu tuletõrjujate ettevalmistus ja rakenduslik väljaõpe oli heal tasemel. Meeste õpetamiseks, harjutamiseks ja võistluste korraldamiseks oli aga vaja vastavat maa-ala. Kui küll oma ruumi ei olnud, siis maatükk ühingule osteti 1936. a. suurusega 1,84 ha, mis kujundati spordiväljakuks.
27. sept. 1936. a. peetakse aastapäeva pidustused vastomandatud spordiplatsil. Päeva kavas oli paraad, võistlused, einelaud. Õhtul pidu, kus mängiti näidend “Õnnestunud manööver”, tants. Peale oma ühingu pritsi jaoskondade olid veel võistlema palutud Harju-Kabala ja Raikküla-Raela tuletõrje ühingute meeskonnad. Suure pidupäeva puhul oli rahaline puhastulu väga väike, 8,99 kr.
1934. a. alustas Raikküla vallas tegevust veel teine vabatahtlik tuletõrje ühing – Raikküla-Raela. Ühingu tegevuspiirkonnaks oli vaid 4 küla, millised enne moodustasid Raikküla VT ühingu Raela osakonna (jaoskonna). 1936. a. detsembri lõpul aga sõlmiti juba ühinemise leping, milline ka peakoosoleku poolt kinnitati.
31. jaan. 1937. a. peeti erakorraline koosolek, kus toimusid ka muud valimised. Uueks esimeheks valiti Raikküla-Raela lepingu senine esimees Jaan Uudelt ja juhatuse liikmeteks Mihkel Lepik, Martin Mätas ja Artur Riisna. Koosolek oli rohkearvuline, osavõtjaid oli 81, ühingu liikmeid momendil 173.
Sama aasta märtsis peeti korraline peakoosolek, kus tähtsamateks arutlusküsimusteks olid 1937. aasta eelarve ja tuletõrje kogude kinnitamine. Eelarve kinnitati tasakaalus 375.- kr. mis oli, nagu tegevus näitas väga tagasihoidlik.
Raikküla vald otsustati jagada kolmeks tuletõrje koguks ja need olid:
Raela (Raela, Allika, Asunduse ja Kaigapere külad) vanemaks Martin Perdi ja liikmed Joh. Jürgens, Artur Riisna, Joh. Randma, Jüri Sillaste, Edgar Rohtlaan ja Marie Saariste.
Lipa (Lipa, Keo, Kadaka, Kõnnu, Lipa-Metsküla ja Nõmküla külad) vanemaks Jaan Kutser ja liikmed Eduard Jeeser, Joh. Võmma, Aleksander Oraste ja Joh. Tamm.
Metsküla (Metsküla ja Rõkalo külad ja Kaasiku talu Nõmmküla külast) vanemaks sai Rudolf Kilter ja liikmeteks August Altmet, August Kuusemets ja Martin Mätas (Matsi talust).
Otsustati osta juurde voolikuid ja hüdropulte. Kogudele muretseti nurga ja ümmargused pitsatid. Kogud jäid omaette eelarvega. Otsustati osa võtta nii vabariiklikest kui ka maakondlikest tuletõrje päevadest, korraldada pidusid ja kogudevahelisi võistlusi.
Peale kahe ühingu ühinemist ja kogude asutamist muutus tegevus eriti hoogsaks. Kogud pidasid pidusid igaüks omaette ja kasutasid ka saadud tulud oma kogudele tuletõrje inventari soetamiseks ja korrastamiseks. Eriti agarad olid Raela kogu liikmed. Kogu poolt korraldatud pidudest saadi küllalt suuri sissetulekuid, näiteks: 9. mai 1937. a. pidu, puhas ülejääk 103,53 kr., 13. juunil 1937. a. pidu, puhas ülejääk 63,99 kr., 22. aug. 1937. a. pidu, puhas ülejääk 202,56 kr., 22. aug. 1937. a. loterii-allegrii 140,67 kr.
10. okt. 1937. a. olid rühmadevahelised tuletõrjujate võistlused ja võistluste tulemused olid.
Pritsivõistlused:
I koht Lipa kogu ajaga 42,6 sek.
II koht Metsküla kogu ajaga 44,6 sek.
III koht Raela kogu ajaga 45,6 sek.
Hüdropuldi teatejooks:
I koht Metsküla kogu ajaga 100,1 sek.
II koht Raela kogu ajaga 105,8 sek.
III koht Lipa kogu ajaga 18,18 sek.
Köieronimine:
I koht Raela kokku ajaga 28,6 sek.
II koht Lipa kokku ajaga 30,7 sek.
III koht Metsküla kokku ajaga 48,0 sek.
Kogude vaheliselt tuli võitjaks Lipa 8 punkti, II koht Raela 6 punkti, III koht Metsküla 4 punkti.
Rahaline läbikäik ühingu peakassas (kõik kogud koos) 1 707,55 kr., kusjuures ülejääk 1. jaan. 1938. a. oli 936,15 kr. Seega oli ühing majanduslikult väga heal järjel. 1938. a. eelarve võeti vastu tasakaalus 4 400 kr. Sellise tempoga tegevus ühingus jätkus. 3. juulil 1938. a. peetakse 10. aastapäeva pidustused, Raikküla vallamaja juures spordiplatsil. Igale paraadist osa võtvale tuletõrjujale otsustati anda tasuta 1 liiter koduõlu ja naistele, kas 1 liiter õlu või pudel limonaadi.
Aastapäeva pidustustele olid kutsutud: Rapla, Kabala, Järvakandi ja Haimre VT ühingute esindajad. Kutsed olid saadetud ka teistele oma ja naabervalla seltsidele. Juubeliaastapäeva puhul jagati 10. a. teenistusmärgid 46 ühingu liikmetele. Raha kogus ühing aastapäeva puhul 174,66 kr.
Võistlusmeeskonnad võtsid osa 10. juulil Rapla divisjoni päevast Kohilas ja Harjumaa brigaadi päevast 14. aug. Raasikul. Brigaadi päeval tuli Raikküla kompanii köieronimise võistlustel III kohale ja rivivõistlustes naistele II kohale.
Ühingu sissetulekud ulatusid järgmiseks aastavahetuseks juba 2 312,04 kr. Raha 01. jaan. 1939. a. kassas 606,77 kr. ja varanduste väärtus 7 489,52 kr. Esimehe kohal endiselt Jaan Uudelt, kes ikka ja jälle tagasi valitakse. Kompanii ülemaks endine peamees Joh. Tamm ja abiks B. Suknin. Olid kinnitatud ka uued salkade koosseisud.
Riiklike toetuste saamise õnne oli ühingul seni olnud väga vähe- tuletõrje kapitali komiteelt vaid 100 kr. Väga kasinad olid ka omavalitsuse toetussummad. Raikkülas ei korraldatud ka ühtegi korjanduslehtede ega -karpidega korjandust, nagu neid mõnes ühingus hea eduga tehti (näiteks Hagudi). Peamised olid näidenditega peoõhtud ja loteriid. Alkohoolsete jookidega oldi siin tagasihoidlikud ja õlu oli kasutusel vaid aastapäeva pidustustel.
1939. a. suurenes ühingu pere veelgi. Valdade reformiga likvideeriti Harju-Kabala vald ja sellega seoses tuli ka Harju-Kabala VT ühingul liituda Raikküla VT ühinguga. Liitumisleping kinnitati peakoosoleku poolt 9. juulil 1939. a. Samal koosolekul viidi läbi ka valimised. Uus juhatus valiti järgmises koosseisus. Esimees endiselt Jaan Uudet, abi Joh. Tamm, sekretär J. Võmma, abi Osvald Saveli, kassapidaja M. Pärdi, varahoidja J. Ainomäe ja ametita liikmed M. Martin ja M. Mätas.
1939. a. aastapäeva pidu peeti 6. aug. Võistlustel pandi välja kogudevahelised rändauhinnad. Võistlusalasid oli 6 ja niipalju oli ka karikaid, mida tuli kaitsta kaks aastat järjest või kolm aastat vaheldumisi. Aastapäeval jagati lisaks eelmisele aastale 10. aasta teenistusmärke 22 liikmele. Hooldusmärgi komiteele tehti ettepanek anda kuldmedal Jaan Uudetile ja hõbemedal I rühma pealikule Artur Riisnale.
Pea igal juhatuse koosolekul võetakse ühingusse vastu uusi liikmeid. Väga agarad oma töödes ja tegemistes olid naiskogu liikmed. Ametlikult tegutses naissalk Raela kogu juures, selle iseseisva ühingu ajast peale. Nüüd nimetati see juhatuse otsusega ühingu naiskoguks (rühmaks). Juurde tuli aktiivseid naisi teistest kogudest, nagu Lydia Saveli Kabalast jt. Ühingus kujunes välja tava, et aastapäeva pidustused viidi läbi igal aastal, ise kogu poolt. Valla elanikud võtsid väga arvukalt osa ühingu poolt korraldatavatest pidudest ja teistest üritustest.
Pidudest sissetulekud on endiselt küllalt suured.
Lipa kogu pidu 21. mail 1939. a. puhastulu 170,50 kr.
Raela kogu pidu 24. juulil 1939. a. puhastulu 123,14 kr.
Raikküla loterii 16. juulil 1939. a. puhastulu 25,32 kr.
Metsküla aastapäeva pidu 6. aug. 1939. a. puhastulu 130,50 kr.
Metsküla loterii 6. aug. 1939. a. puhastulu 80,80 kr.
Tuletõrje nädala puhul korjanduslehtedega 131,48 kr.
Pidudel oli külastajaid alati üle 200. Ka tavalised tantsuõhtud, kus vaid tantsiti ja võis kasutada einelaua teenuseid, tõid sisse üle 100 kr. puhastulu. Kuigi oli saanud sissetulekuid nimetamisväärselt, ei oldud seni mõeldud mootorpritsi muretsemisele. Alles nüüd 1940. a. augustis otsustati mootorprits tellida Kabala kompaniile. Juba pikemat aega ehitas seltsi- ja pritsimaja Raela kogu.
Aastavahetusel 1939/1940 oli ühingul 5 käsipritsi, 10 hüdropulti, 221 m. survevoolikuid ja 12 m. imevvoolikuid. Tegevliikmeid oli 149 meest ja 19 naist. Noorliikmeid oli 12. Esimeheks oli endiselt Jaan Uudelt, sekretär Jüri Sillaste, laekur Mart Perdi, revisjoni komisjoni esimees Hans Otsak.
1940. a. jätkub tegevus endise hooga. 1941. a. 23. märtsil peetud peakoosolekul valiti juhatus järgmises koosseisus: esimees Jaan Uudelt, abi J. Tamm, sekretär E. Otsak, kassapidaja O. Saveli, varahoidja E. Nuga, abi J. Ainomäe ja liige M. Mätas. Üleliidulise tuletõrje 23. aastapäeva peetakse 20. aprillil 1941. a. Kabala rahvamaja juures. Seatakse kokku aastapäeva pidustuste kava, kus oli ette nähtud kahjutule demonstratsioon, aktus päevakohaste ettekannetega, seltskondlikud lõbustused ja tants.
Vastavalt Harjumaa brigaadi pealiku ringkirjale nr. 61 kavandab ühingu juhatus tuletõrje varustuse täiendamiseks mitmeid plaanis 1. täiendada voolikute tagavara, 2. Raikküla kompanii III rühmale osta 1 käsiprits. Edasi suitsutorbikuid, redeleid, veevaate, töörõivaid, signaalpasunaid jne.
Lõpuks kaks tähtsamat tegevusplaani. Otsustati rajada 3 veevõtu basseini igaüks 50 000 liitrilise mahuga. Kaks neist Raikküla kompaniis ja üks Kabalas. Teiseks suuremaks plaaniks oli ehitada 5 pritsikuuri.
Plaanid jäid aga plaanideks, kuna peagi algas sõda. Ja panebki imestama, miks majanduslikult nii tugev ühing varem ei ehitanud omale pritsikuure, ega viinud ellu teisi siin mainitud plaane. Sõda vajutas oma pitseri kogu Raikküla vabatahtliku tuletõrje ühingu tegevusele. Nii või teisiti sõjakeerisesse haaratuna oli ühing kaotanud tervelt 71 liiget ja lahkunute arv kasvas veelgi. Ühingu tegevus soikus.
Uus elu algas 1945. a. 10. juunil peeti ühingu peakoosolek Raikküla vallamajas, kus koos oli 16 liiget. Tuletõrje varustus oli kontrollitud ja leitud see heas korras olevat. Valitakse ka uus ühingu nõukogu, kus esimeheks raudvara Jaan Uudelt, abiks kompaniipealik Jalvisto, sekretäriks B. Kuusemets, kassapidajaks O. Saveli ja varahoidjaks J. Randma. Uus juhatus võttis tööplaani: 1. värvata uusi liikmeid, 2. korras hoida tuletõrje riistad ja varustus, 3. välja õpetada tuletõrje üksusi, 4. arendada profülaktilist tegevust tulekahjude ära hoidmiseks, 5. korraldada pidusid.
Ühingu ridadesse astub uusi liikmeid. Liikmete arv ulatus juba 265-ni. Moodustatakse noorte rühm, kuhu vastu võetakse 23 liiget. 26. aug. 1945. a. korraldatakse üle mitme aasta jälle esimene pidu Raelas, mis annab puhast ülejääki 1 173 rbl. 9. sept. 1945. a. korraldatakse juba tuletõrje õppepäev. Võistlused peetakse neljas rühmas meestele, naistele, poistele ja tütarlastele. Võistlusaladeks olid: käsipritsi võistlus kõigis neljas rühmas, köieronimine meestele ja poistele ja köievedu jällegi neljale rühmale. Võistluste peakohtunikuks oli ENSV tuletõrje korpuse esindaja, tuletõrje inspektor Nikolai Boitsov. Esimesele kohale tuli Raikküla kompanii 37 punktiga ja teisele Kabala kompanii 36 punktiga. Samal õhtul oli ka pidu kust puhastulu oli 1 115,28 rbl.
Mõlemad kompaniid võtavad osa divisjoni päevast Kohilas 16. sept. 1945. a. Ühingu liikmete arv on tõusnud 316-le, kus mehi 171, naisi 82, tüdrukuid 27, poisse 36. Vastavalt ENSV RKN määrusele nr. 891 võtab ühing osa tuletõrje konverentsist, mis peetakse Tallinnas 25.-26. nov. kolme sõna- ja hääleõigusliku liikmega. Konverentsi delegaatideks valitakse: Jaan Uudelt, Juhan Jalviste ja Osvald Saveli. 21. jaan. 1945. a. nõukogu koosolekul otsustatakse ühingule osta veoauto. Esialgu Raikküla kompaniile ja võimaluse korral ka Kabala kompaniile. Selleks eraldati krediiti esimesele 16 000 ja teisele 15 000 rubla.
27. jaan. 1946. a. peetakse Harjumaa pealikute päev, kuhu osavõtjateks volitatakse esimees J. Uudelt, kompanii pealik J. Jalviste, Kabala kompanii pealik O. Saveli, kompanii pealikute abid B. Kuusemets ja O. Ellermaa. Raikküla rühmapealikud: E. Kaselaan, V. Uudelt, E. Rahkema, E. Kaunispaik, V. Mätas. Kabala rühmapealikud: J. Aalde, A. Uustalu ja L. Saveli.
Endise hooga korraldatakse pidusid. Jätkatakse Raelas poolelioleva seltsimaja ehitamist. 14. juulil korraldatakse kompaniide vaheline õppepäev Kabalas, kus võistlused samadel aladel ja samade rühmade vahel nagu eelmisel aastal, kusjuures köievedu on vaid meestele. Divisjoni päevast Inglistel võetakse osa 4. aug. kahe kompaniiga.
Ühingu õppepäeval tuli võitjaks Raikküla kompanii 79 punktiga, Kabalal oli 75 punkti. Ühingu kompaniid saavutasid Inglistel divisjoni päeval 49 punkti 89 võimalikust, seega enam kui 50 % ja otsustatakse osa võtta brigaadi õppepäevast Arukülas. Juhatus teeb kompaniidele ülesandeks välja panna kõik võistkonnad 100% .
Võistluste tulemused olid järgmised: päevast võttis osa neli divisjoni ja neist esimesele kohale tuli Rapla. Parimaks ühinguks osutus Raikküla ja parimate kompaniide järjestus brigaadis oli: I Kõnnu kompanii, II Raikküla kompanii ja III Kabala kompanii.
25. aug. 1946. a. saab auto kätte Raikküla kompanii ja selle väärtuseks on 17 750 rubla. Järgmisel aastal õnnestub auto saada ka Kabala kompaniil ja selle auto väärtuseks 10 187,32 rubla. 1947. a. divisjoni päev korraldatakse Raikkülas 13. juulil. Ühingu rahalised läbikäigud on kasvanud enneolemata suureks, ulatudes 1947. a. 1. jaanuariks 32 052,78 rublani. Ühingu varade väärtus 43 800,13 rubla. Otsustatakse osta ehituste jaoks 20 000 tellist. 19. okt. 1947 valitakse uueks kompaniipealikuks Harri Kuusemets.
Kuna ühingul on nüüd mootorprits, siis vastavalt brigaadi pealiku korraldusele moodustati tuletõrje lendsalk järgmises koosseisus: salga pealik A. Almitt, masinist H. Ojala, käskjalg R. Rahkema, rünnaktöökonna vanem H. Rahkema, rünnaktöökondlane V. Kalda, vee töökonna vanem U. Sirel, vee töökondlane M. Naurits, voolikute töökonna vanem J. Rõõmus, voolikute töökondlane K. Laane.
1947. a. ühingu rahaline läbikäik on 29 704,49 rubla. 1948. a. algul saadetakse veel kolmas auto Lipa rühmale. See töötas puugaasiga. 1948. a. tegevuskavagi on küllalt pingeline. Paljuski on korratud seda, mis seni ikka tegemata on jäänud, nagu pritsikuuride ja nüüd juba ka autokuuride ehitamine, samuti veehoidlad. 2. mai 1948. a. on Raikküla VT ühingule pidupäevaks. Peetakse aasta peakoosolek, millest võttis osa ka ENSV vabatahtliku tuletõrje ühingu esimees sm. A. Sork. Ta teeb teatavaks 1. aprill 1947. a.-1. aprill 1948. a. teostunud sotsialistliku võistluse tulemused, brigaadides, ühingute ja kompaniide vahel.
Brigaadidest tuli I kohale üleriigiliselt Harju. Ühingute vahelisel võistlusel tuli I kohale Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühing ja II kohale Raikküla vabatahtlik tuletõrje ühing. Üleriigilisel kompaniide vahelisel võistlusel võitis esikoha Mustla kompanii Viljandi brigaadist ja teisele kohale tuli Kabala kompanii.
See oli tunnustus tehtud tõsisele tööle. Raikküla VT ühing oli üks väheseid, kus tegevus peale sõjaaastaid nii hooga edasi läks. Juttu pole seni olnud hilisematest tulekahjudest. Harry Kuusemets, praegune Raikküla kolhoosi esimees, tolleaegne kompanii pealik, meenutab: “Tulekahjusid ikka juhtus. 1947. a. põlesid kaks maja, mida meeste hooletuse pärast ei saanud päästa. Pealik oli purjus ja joatorud kadunud. Pealikud peale seda vahetati. 1948. a. põlesid Säärekõnnu, Tüüna ja Lagedi talude laudad Asukülas. Oli kerge tuul. Vett oli vähe, kustutasime piimaga. Aga elumajad ja loomad päästsime. Need on eriti meelde jäänud. Kõiki ei mäletagi enam.”
1949. a. kevadel moodustati kõikjal, nii ka Raikküla vallas vastasutatud kolhoosides tuletõrje salgad, kellede vahel jagati senine tuletõrje inventar. Ükski nendest salkadest oma tegevusega silma ei paistnud, välja arvatud “Uue Elu” kolhoosi salk, millest eespool on juttu.