Kuimetsa VT ühingu asutamise ajaks ja tegevuse alguseks loeti 16. jaan. 1927. a. 2. okt. 1927. a. võetakse ühing ka tuletõrjujate liidu liikmeks. Ühingul on sel ajal tegevliikmeid 21 (mõningail andmeil asutamise aeg 29.08.1926). Töötamise piirkonnaks oli Kuimetsa vald, kus sel ajal oli 196 elamut.

Ruumid koosolekute pidamiseks ja pritsi hoiuks saadi vastava kokkuleppe alusel Kuimetsa 6-kl. algkoolilt. Vald oli väikene, kuid samaaegselt tegutses siin ka teine – Kuimetsa asunduse – vabatahtlik tuletõrje ühing. Aasta jooksul tõusis liikmete arv 40-le ja palju suuremaks ühingu pere enam ei kasvanudki. Esimehe tegevusaasta töötulemused olid tagasihoidlikud. Juhatuse koosolekuidki on aasta jooksul peetud vaid kaks. Inventar puudub täiesti.
29. apr. 1928. a. peetud peakoosolek on kinnitanud kassaaruande järgmiselt:

Tulud Mrk.   Kulud
Raha kassas aasta algul - Kantselei 735.-
Tegevliikmete maksud 1 900 Registreerimine 402.-
Toetajate liikmemaksud 200 Ülejääk 5 083.-
Pidudest loteriidest 4 120    
Kokku 6 220 Kokku 6 220

 

Juhatuse esimees Jüri Antje (taluperemees) ning liikmed Hans Allikas (taluperemees), Jakob Allik (taluperemees), Johannes Krüpelmann. Peamees Theodor Neithal (taluperemees) ja abi Johannes Mätas (taluperemees). 22. juulil kinnitatakse Kuimetsa kompanii pealikuks Theodor Voldemar Neithal. Rühmade koosseisude kohta andmed puuduvad. 1939. a. kui Kuimetsa tuletõrje ühinguga liideti Kaiu ja Vahastu VT ühingud, oli Kuimetsa ühingul 4 käsipritsi 110 m. survevoolikuid. Liikmeid oli ühingul vähe, 45 meest 9 naist 1 auliige ja 7 noorliiget.

Materjalid ühingu lähema tegevuse kohta puuduvad, kuid silmas pidades 12 aasta jooksul soetatud varasid ja liikmete arvu, võib otsustada, et ühingu tegevus oli väga tagasihoidlik. Võib olla loodeti riiklikule toetusele, kuid seda on saadud vaid 1931. a. 100 kr. Aruandest nähtub, et aasta jooksul on läbi viidud 6 üldharjutust, kus on osalenud 32 meest. On olnud ka kaks suuremat tulekustutamist kus on osalenud pea terve liikmeskond 38 meest.

Kuimetsa kompanii on osa võtnud paljudest võistlustest, kuid võitjaks pole õnnestunud saada. Ühinemise aastal olid juhatuses: esimees Hans Allika, sekretär Joh. Mätas, laekur Erich Korn, revisjonikomisjoni esimees Jakob Lehtma. Peale ühinemist toimunud tegevuse kohta andmed puuduvad.

Aktiivsematest ühingu liikmetest võiks öelda: 
Hans Allika (Alliksoo) oli ühingu asutajaliige, olnud juhatuse liige ja 1939. a. esimees.
August Kers oli ühingu liige selle algusest peale, olnud jsk. juhataja ja ühingu peamees.
Erich Korn oli ühingu liige alates 1932. aastast alates, oli kogu aeg ühingu laekur ja teise rühma pealiku abi.