21 märtsil, 1923 aastal registreeriti Tallinna-Haapsalu Rahukogu kohtuistungil Valgu Haridusring “Valgus” põhikiri nr. 96. all. Palve, mis Rahukogule saadeti, oli iseenesest väga lühike ja sõnastatud järgmiselt:

Tallinna-Haapsalu Rahukogule

P a l v e

Siinjuures Valgu Haridusring “Valgus” põhikirja kahes eksemplaris saates, palume ringi registreerimisest meile asutaja liikme, jaan Kolumbuse kaudu teatada, keda meie 21. märtsi 1919. a. seaduse §§ põhjal ringi registreerimise asjaajajaks volitame. Registreerimise kuludeks saadame üks sada (100) Eesti marka.
Ringi asutajateks on:
Jaan Kolumbus, aadress, Märjamaa Valgu Värava talu
Tõnis Parek aadress, Märjamaa Valgu Väsula talu
Madis Valler aadress, Märjamaa Valgu Pikamaa talu

Tüüppõhikirjas peaaegu mingeid muudatusi, peale nime sisseviimise tehtud ei ole. Selle I osa §1 kõlab:
Seltsi (ringi) tegevuse otstarve on rahva keskel haridust laiali laotada jne. jne. Need kolm taluperemeest, igaüks ise külast leidsid, et on tingimata vaja sellist organisatsiooni, mille ümber saaksid koguneda need, eriti noored, kellel huvi ja tahtmist laulda, näitemängu teha, tantsida ja korda saata teisi kultuurilisi üritusi. Vaja oli ka asutada raamatukogu.

Näiteringi kursustel õpiti näidend “Vidriku parun”.
Kaasa tegid: V. Maasing, M. Spuul, A. Maasing, Ed. Valdek, J. Valloja, R. Spuul, Ed. Rokk, A. Kornak, S. Tõnisson, I. Reeder, J. Harnak, N. Pittenberg, L. Nakmann.

Tõsi, lauldud oli Valgus juba ammugi enne. Siin oli teatud perioodidel olnud väga tublisid koorijuhte-koolmeistreid. Meenutagem Mart Siidermanni ja eriti Peeter Vaherit (oli Valgus vallakooli õpetajaks (1891-1893) kelle juhatamisel tegutses Valgus arvukas segakoor. P. Vaher käis oma kooriga esinemas Märjamaa kirikus ja sai seal suure tunnustuse osaliseks. Neid oli teisigi, aga aeg oli edasi läinud. Rahvas vajas rohkemat. Nagu kahekümnendate aastate alguses enamuses paikades, nii Valgus, oli seltside tegevuses ja olemises üldse, valge laik. Valgu Haridusring hakkas siin ajama esimesi vagusid. Oli ainult registreeritud põhikiri, aga polnud kohta ega ruumi, kuhu asjahuvilised saaksid kokku tulla harjutama, koosolekuid pidama jne. Kui selleks veel väikeses koolimajas lahkelt ruumi lubati ja mida ka kasutati, siis seda paika, kus peoõhtu ära pidada Valgu mail ei olnud.

Juba mõnda aega seisis tühjalt ja kasutamata endine Valgu mõisa magasiait, keskuse lähedal, vahetult maantee ääres. Sellele hoonele haridusringi juhatuse meeste mõte peatuma jäi ja vallavalitsuselt õnnestus see maja ka saada. Aga millises seisukorras? Hoone oli kivi seintega ehitus. Oli vaid neli massiivset seina. Ei ühtegi akent, ega õiget ust. Ei õiget põrandat ega lage. Algas suur ehitamine. Palju tehti ära ringi liikmete ühistööna. Muidugi tuli kasutusele ka meistrimeeste abi.

Valgu Haridusringi “Valgus” seltsimaja

1928. aastaks jõuti aga niikaugele, et majal oli seltsimaja nägu. Olid aknad, põrandad, laed. Oli lava, ahjud (plekk). Võis pidada maja avapidu ja peetigi. Ei mäleta, milline oli näidend, mis avaõhtul mängiti, aga pidu olnud väga rahvarohke ja meeleolukas.

Nagu varem mainitud oli laulmine Valgus ammu enne au sees olnud ja nüüd läks lahti uue hooga. Aga samasugune huvi ja tahtmine oli näitemängu teha, aga siiamaale oli see ruumide puudusel olnud võimatu. Aga nüüd alustati täie hooga. Valgu Haridusringi “Valgus” esimese aastakümne kohta, ringi tegevusest ja tegelastest, kirjasõnas midagi säilinud ei ole. Ka mälestused on napid ja tuhmid, sest on ju see poole sajandi taha jäänud aeg. Üht-teist on arhiivi riiulitele jäänud juba kolmekümnendate aastate algusest.

1933. aastal oli ringil 41 liiget, neist mehi 24 ja naisi 17. 1934. aastal korraldati lavakunsti kursused, kust osavõtjaid oli 33. juba see arv näitab, kui suur huvi oli Valgu noortel näitemängu õppimise ja näitemängu mängimise vastu. Kursustel õpiti ära kaks näidendit: “Õpetatud Sulane” ja “Vidriku parun”. Viimane oli kursuste lõpuõhtul lavalaudadel. 1934. aastal oli kokku neli näidendit selgeks õpitud. Lisaks eelmainitutele veel “Mu meelen kuldne kodukotus” ja “Isade tee” mida kumbagi mängiti kaks korda. Aasta kestel oli nii siis 6 peoõhtut, kus keskmiselt publikut oli 100 inimest õhtu kohta. Enne näitemängu laulis peoõhtutel alati ka segakoor. Aktusi peeti 1934. a. kaks.

Valgu haridusringi “Valgus” poolt korraldatud näiteringi kursustest osavõtjad 1934. aastal.
I.rida: Maasing Viktor, Kornak Aglaida, Valdek Hilda, Nakmann Linda, Virma Anton.
II rida: Moldok, Spuul Rudolf, Lauter Triinu, Vaks (kursuste juhataja), Friidler Mihkel, Tõnisson Serafima, Harnak Jaan.
III rida: Parnabas Aliide, Rokk Eduard, Nakmann Salme, Kalberg Helmi, Valdek Friida, Reeder Ida, Valdek Eduard, Nakmann Hilda.
IV rida: Vaarmann Artur, Pittenberg Al-der, Veimann August, Nakmann Helmut, Valloja Jüri, Masing Arnold, Pittenberg Nikolai, Parnanabas Jaan.

Valgu Haridusring “Valgus” pidas oma 10 aastapäeva juubelipidu. 3. detsembril 1933. a. omas majas.

Ringi esimeheks oli Mihkel Friidler ja sekretäriks Ed. Rokk. Aastaaruandes ütleb ringi juhatus keskorganitele välja tõsise küsimuse: Oleks vaja kaotada autori honorar ja pidude lõbustusmaks, mis röövisid sel ajal suure osa pidude sissetulekust ja takistas seega seltsitegevuse arengut. Haridusringi 1934. a. rahaline läbikäik oli 557,13 kr.

1935. aasta tegevus on Valgu Haridusringil “Valgus” eelmisega võrreldes tagasihoidlikum. Millegi pärast on tunduvalt vähenenud tegevliikmete arv. Neid oli vaid 27, mehi 15 ja naisi 12. Esimehe ametis on endiselt Mihkel Friidler ja sekretäriks Ed. Rokk. Peoõhtuid peeti aastas kokku 55. Keskmiselt peo kohta oli külalisi 70. Ka see arv on eelmisest aastast üle veerandi madalam. Õpiti ja mängiti neli näidendit:
“Ränduri tagasitulek” mängiti kaks korda.
“Patuoinas” mängiti üks kord
“Preedik Pudirull” mängiti üks kord
“Roosad prillid” mängiti üks kord
Aktusi peeti kaks ja siin oli publikut poole rohkem - 150 inimest. Publiku arvu vähenemine mõjus tunduvalt ka ringi sissetulekutele. Sissetulek oli 159,35 ja väljaminek 148,68 kr.

H. Raudsepa “Vedelvorst” 12. veebruaril 1932. a.
Ees: Rudolf Spuul, Leida Paranbas, Salme Nakmann, Eduard Rokk, Milla Spuul, Ida Tuubal.

Põhikirja järgi tuli igal aastal valida uus juhatus. 1936. aastal valiti Valgu Haridusringi uus juhatus 2. juunil. Valituteks olid Mihkel Friidler, kes jäi edasi ka esimehe ametisse, Ed. Rokk, juba “alaline” sekretär, laekuriks sai Heirich Jaakson ja liikmeteks Jaan Harnak ja J. Burmeister. Aasta jooksul käis juhatus koos ja arutas ringi küsimusi 9 korral.

Korraldati ühed näitelava kujunduse kursused, kus teemaks oli: ringhorisont, metsa ja toadekoratsioon. Seltsimaja laenutati välja ka teistele organisatsioonidele pidude ja aktuste korraldamiseks, nii et aasta jooksul kasutati maja kokku pidudeks 12 korda ja aktusi peeti 2 korda. laulukoori ja näidendi harjutusi peeti kokku aasta jooksul 12 korda. Näidendeid õpiti sel aastal vaid kaks:
“Õitsev Meri” tehti 17 proovi. Mängiti 2 korda.
“Mees merelt” tehti 15 proovi. Mängiti 1 kord.

Ringil oli aasta jooksul sissetulekuid 206,96 kr. ja väljaminekuid samal ajal ? kr. Haridusringi varade koguväärtus oli 3 259,97 kr. Samaaegselt kohustusi 2 445, 61 kr. Majal oli 200 kr. võlga.

1937. aasta juhatus oli ametis samas koosseisus, mis 1936. a. Haridusringi liikmete arv on jäänud pea samale tasemele. Kui eelmise aasta lõpul oli tegevliikmeid 28, siis 31. dets. 1937. a., oli neid 25. Juhatus pidas aasta jooksul 6 koosolekut. Seltsimaja kasutati aasta jooksul pidudepidamiseks 8 korda. Aktusi oli vaid üks kord. Toimus ka üks kontsert. laulukoori ja näidendi harjutusi peeti 15 korda. Küllalt arvukas oli endiselt ringi näiteseltskond, kuhu kuulus 20 liiget. Ära õpiti küll vaid kaks näidendit:
J. Jaik “Sinep ja sool”, tehti 10 proovi
P. Linnus “Sulane Poolast”, tehti 12 proovi

Segarahvatantsu rühm.
Istuvad: Marta Parve ja Jüri Visnu.
Seisavad: Elviine Kolumbus, Artur Vaarmann, Aglaida Kornak, Al-der Pittenberg, Helmut Nakman, Meta Tomasson.

Kumbagi näidendit mängiti üks kord. kasin oli ka aastane rahaline läbikäik, olles vaid 86,40 kr. Maja üür andis sissetulekut 13,08 kr. aga samas olid korrashoiu kulud 12,24 kr. Ei tea kas sissetuleku pärast, mis nagu eelnevast nähtub pea mingi tulu ei andnud, üüris Valgu Haridusring oma maja ka jumalateenistusteks. Neid käis seal pidamas õp. Lääne märjamaalt ja neid oli sagedasti. Algas see 1936. aastast, kus teenistust peeti 4 korral ja 1937. aastal juba 6 korral. Puuduvad andmed selle kohta, palju seal osalejaid oli.

1937. aasta suuremateks ettevõtmisteks olid: Ehitati seltsimaja juurde korralik spordiväljak. Ruumi selleks jätkus, kuna maja juurde kuulus kaunis suur maa-ala. Teiseks tööks oli näitelava kõrvale tegelastele riieteruumi ehitamine, mille järgi tunti ammu suurt puudust.

1938. aastal on ametis uus juhatus. Esimeheks Jaan Harnak. Sekretäri ametis on aga endiselt Ed. Rokk. Laekahoidja ametis auväärne asutaja liige Madis Valler, liikmed, Artur Vaarmann ja Nikolai Pitenberg. Aastajooksul käis juhatus koos 7 korda.

Segakoor 1932. aastal.
Ees: Aliine Halliste, Tõnis Tammesson, Anette Valdek.
Istuvad: Salme Nurmis, Aliide Parnabas, Aglaida Kornak, Salme Silm, Lisette Härm, Milla Selvet (koori juhataja), Marie Tuubal, Anni Vaarmann, Hilda Nurmis.
Seisavad: Georg Härm, Ants Tammesson, Emmi Reili, Elli Paaret, Ida Tuubal, Leida Parnabas, Helmi Piliste, Hilda Maasing.
Taga: Ärni Reili, Ants Valdek.

Seltsimaja kasutati Haridusringi oma pidudeks 8 korral. Aktusi korraldas Haridusring kahel korral. Maanaiste Selts korraldas kevadel külvi- ja sügisel lõikuspüha. Jumalateenistuste pidamiseks oli aga maja väljaüüritud 6 korral. Maja väljaüürimine andis sissetulekut 38,66 kr. Näitering oli kasvanud juba 24 liikmeliseks. Ära õpiti ja mängiti kaks näidendit:
“Kapral Pensioni ametiasjad” Tehti 11 proovi
“Äri huvides” Tehti 10 proovi

Kumbagi näidendit kanti ette üks kord. Pidudest saadav üldtulu oli 152,08 kr. Samas aga kulusid 97,07 kr. Peoõhtute keskmine külastajate arv oli 105. Aktusel aga oli, nagu varemgi 150 inimest. Üldrahaline sissetulek aastas 363,59 kr. ja väljaminek 185,39 kr. Väga kokku oli kuivanud liikmete arv. 31. XII 1938. a. oli neid vaid 15.

Valgu Haridusringi “Valgus” 1939. aasta tegevus on eelmisest mõnevõrra edukam. Haridusringi juhatus on ametis vanas koosseisus. Ainult kohad on vahetanud Artur Vaarmann ja Ed. Rokk. Esimesest on saanud juhatuse sekretär ja Ed. Rokk on jäänud vaid liikmeks. 1939 aasta lõpuks on liikmete arv suurenenud vaid kahe liikme võrra, ulatudes 17-le.

Naisrahvatantsu rühm. 
Istuvad: Marta Parve, Juta Aulik, Elviine Kolumbus.
Seisavad: Laine Kolumbus, Linda Nurmis, Eliise Maasing, Eha Aulik, Aglaida Kornak, Meeta Tomassov.
Tagumine rida: Milla Selvet (juhendaja), Helja-Aule Aulik, Mari Maasing.

Tublilt töötas jällegi näitering. Pidusid korraldati küll vaid kaks, kuid see eest peeti jällegi ära näitekursused. Kursuse näidendiks oli H. Voulijoe “Niskamäe leib”. Kursustel oli lektoriks üks Eesti Haridusliidu tuntumaid lavakunsti õpetajaid M. Kalbek. Ja nagu tolleaegne Haridusringi esimees Jaan Harnak (praegu 74 aastane) toonud M. Kalbek selle näidendi alles tõlke käsikirjas ja Valgu olnud Eestimaal esimene paik, kus see näidend lavale tuli. Tööd oli tehtud tublilt, ühtekokku 14 proovi. Teise näidendina õpiti 9 prooviga selgeks “Noorus tuleb tallu tagasi”. Peoõhtuid oli vaid kaks, aga suur oli vist näitekursuste menu, sest sissetulek kahest peost oli 141,66 kr. Kulusid sealjuures 65,81 kr.

Näitekursustest võttis osa 25 inimest. Aasta jooksul korraldati veel kaks aktust, milledest osavõtjate arv rekordiline a’ 250 inimest. Seltsimaja oli pidude korraldamiseks kasutusel 9 korral, üks kord oli loeng, kahel korral aktus. Maanaiste Seltsi korraldusel Jõulupuu ja külvipidu. Peale selle veel peeti majas jumalateenistusi 7 korral. Väljaüürimisest saadi 33,57 kr. haridusringi 1939. aasta sissetulek oli 265,48 kr. ja väljaminek 244,45 kr.

1939. aasta jäigi Haridusringi “Valgus” tegevuse lõpuaastaks. Mäletatakse, et 1940. aasta külmal talvel ei saadud seltsimajas midagi teha. Omajagu mõjus rahva meeleolule ja tegutsemislustile puhkenud sõda. Jäid vaid mälestused 17 aasta pikkusest tööst. Valgu rahval oli neist aastatest tõesti midagi meelde jätta. Meenutada tuleb aga veel Valgu raamatukogu tööd, sest see oli üks osa Haridusringi tegevusest. Oli ju põhikirjas punkt, mis nägi ette raamatukogu asutamist ja sellele oli mõeldud kohe ringi esimestest tegevuspäevadest peale. Esimesed raamatud saadi annetustena. Neid oli aga vähe. Niipalju kui ringil vähegi raha jätkus muretseti neid juurde. Raamatukogu asukohaks oli Valgu koolimaja, kus ühele kapile leiti ruum. Raamat oli sel ajal küllaltki kallis, mispärast nende arv oli visa kasvama.

1934. aasta lõpul oli kogus 261 raamatut. Järgmise aasta jooksul suudeti juurde muretseda vaid 6 köidet. Lugejaid oli 20 ja laenutamas käidi 150 korral, seega veidi üle 7 korra lugeja kohta. küll oleks kindlasti rohkemgi käidud, aga raamatuid oli vähe.

1936. aasta oli edukam. Raamatute arv kasvas aasta lõpuks pea 300 köiteni, täpselt 296. Lugejate arv kasvas 35-le. Lugemise intensiivsus jäi endisele tasemele. Laenutati 250 korda. Edasiminek on ka järgmisel aastal. Kogu täieneb 28 raamatu võrra. Huvi lugemise vastu kasvab väga tunduvalt. Aasta lõpul oli juba 58 lugejat ja kasvas ka kogu külastamine. Iga lugeja käis kirjavara vahetamas 10 (9,7) korda. Kindlasti suurenes huvi lugemise vastu seepärast, et kogusse saadi uusi raamatuid.

1938. aastal saadakse ka juba riiklikku toetust raamatute ostmiseks, sest kogu võeti avalikkude raamatukogude võrku. Toetus oli küll väikene aga siiski. Haridusringi oma summad olid ju kasinad (1938. a 11,70 kr). Aasta lõpuks on kapis juba 340 raamatut. Juhatuse meestele mureks juba teise kapi muretsemine.

Ka lugejaid tuleb aina juurde. juba on neid 64 ja laenutajate arv oli 686.

Edasiminek on väikese kogu jaoks märgatav. Olgugi, et Valgu Haridusringi “Valgus” avaliku raamatukogu järel toetuse saajate nimekirjas on kriips, täienes kogu 1939. aastal siiski 30 köitega. Ring eraldas oma summadest 25 krooni. Lugejate arv kasvas koos raamatutega. 1939. aasta lõpuks oli neid 75 ja laenutati 1023 korda.

Viie aastaga oli lugejate arv suurenenud 3,7 korda ja laenutamine ühe lugeja kohta 2 korda.

Raamatukogu juhataja tänuväärset tööd tegi Valgu 6-kl algkooli juhataja 1929. aastast peale. Enne teda tegi seda tööd Mihkel Friider. Raamatuid laenutati igal pühapäeval. Kui Haridusring oma tegevuse lõpetas, siis raamatukogu jäi.

Selline oli kokkuvõttes see hariduse laiali laotamine rahva hulgas Valgu Haridusringi “Valgus” kaudu.