Kasepere talu

Rahvas tunneb ainult Mätiku talu. Elanud on siin pikemat aega Tiitsude suguvõsa. Peres oli kolm poega ja maad olid plaanis jagada. Aga sõda tuli peale ja kõik jäi pooleli. Vana rehielamu asemele ehitatav elamu ei saanud enne sõda valmis. Majas elab siiski üks Tiitsude järeltulija. 
Hooned hävinud, kuid järglased seal veel käivad.


Pädavere talu

Rahvas tundis Pädara taluna. Siit oli pärit Jüri Maasing. Jüri poeg Viktor jäi viimase sõja ajal kadunuks. Peale Jüri surma jäi maja tühjaks.


Pädara-Uuetoa talu

Kunagi poegade vahel jagatuna tekkinud. Siin talus elas viimasena Georg Maasing oma perega, kes suri peale sõda tiisikusse. Tema lesk ja lapsed elasid talus edasi. Praegu alalisi elanikke pole.
Talu on järglaste poolt taastatud.


Nikre talu

Siin elasid samuti Maasingud. Viimaseks peremeheks oli Kaarel Maasing. Juba ammugi on majad lagunenud.


Kääru talu

Siin oli viimati peremees Jaan Vares. Peres olid tütred, kes abiellusid ja lahkusid kodunt. Peale vanade surma jäi talu tühjaks. Majas asus peale kollektiviseerimist kolhoosi “Uus-Paisumaa” kontor. Laudas oli lüpsikari. Nüüd on ammugi majad lagunenud.


Saarde talu

Talu jagati ajapikku kolmeks. Elanikke on olnud mitmeid. Viimati elasid seal seal Hermasted. Hooned on lagunemas. 
Siingi on toimunud muutusi ja koht on võõraste käes kasutusel suvilana. 


Tominga talu

Üks Saardest tekkinud talu. Viimati elasid siin Vasnud. Majad jällegi lagunenud.


Paisuotsa talu

Kolmas talu Saarde maadel mis samuti jäi ammugi tühjaks. Elanikeks olid Valdekid. Samuti kunagine kolhoosiesimees Heihdrich Valdek.

Talli talu

Üks küla esimestest ja suurematest taludest. Elanikeks olid siin aastakümneid Mirmad. Viimaseks peremeheks oli Peeter Mirma, kes peale sõda tiisikuse ohvriks langes. Ühes küla jõukamas talus, ehitati uued hooned ja osteti mootoriga viljapeksugarnituur. Peale Peetri surma majad lagunesid.


Tallimäe talu

Kunagi Talli talust pojale eraldatud. Viimati pidas talu Jaan Mirma. Nii Jaani kui ka Peetri isad, Peeter ja Hans, võtsid osa 1905. aasta revolutsioonist ja said Velise vallamaja juures peksa.
Hooned hävinud.


Talli saun

Saunas elas viimati Hans Tonna. Sauna pole enam ammugi olemas.


Kõik siiani mainitud talud ja saun asusid küla läbiva jõe põhjapoolsel kaldal. Käära talu juurest pööras maantee üle jõe. Tol ajal veel kruusatamata tee viis jõe kallast pidi Talli ja Saarde taludest mööda, edasi le heinamaade Järvakandi valla Allika külasse.


Tooma talu

Samuti küla põhitalu. Teine talu kus oli mootorviljapeksumasin. Talul oli ka oma lubja põletamise ahi, mis on hävinud. Omanikeks olid Virmad. Mihkel Virmal oli tütar ja koduväiks tuli Evald Laasi. Talu on ammugi tühi.
Talu on võõraste poolt taastatud ja tootmistegevus jätkub kõigi raskuste kiuste. 


Tooma saun

Elas siin peremehe sugulane Hans Virma. Saunast pole enam asupaikagi leida.


Indi talu

Viimane Velise valla talu Järvakandi piiril. Majad ehitati siin kõik uued. Talu on ka üks küla vanemaid, päriseks ostetud 19. sajandi kaheksakümnendail. Talu omanikeks on olnud Visnude suguvõsa.
Vanaperemees tütrega elavad seal praegugi.

Üle üheksakümnene peremees Hans Visnu kodutrepil

 

Kibastu talu

Teine talu valla piirimail. Kannab ka Põllu (Põlluotsa) nime. Peremeesteks on siin olnud Moosede suguvõsa. Viimane peremees Peeter Moose osales samuti revolutsioonis, sai Velisel rasked vitsad ja peale selle oli määratud Siberisse asumisele, mis jäi õnneks täide viimata.
Tütar lahkus kodunt ja maja on tühi juba aastaid.

Kibastu saun

Seal elasid Mirmad. Ka selle sauna asukoht pole enam märgatav.

Tamaru talu

Küla põhitalu, mille maadel arvatakse olevat kungise mõisa keskus. Viimasteks peremeesteks olid Vaarpuud ja kuna jälle peres poegi ei olnud ja polnud ka tallu tulemas väimeest, siis on see põlvkond kadunud. 1934. aastal põles elumaja maha ja ehitati uus.
Koht on võõrastele suvilaks.


Nagu pildilt näha, on Tammarul kena suvemaja


Söödi talu

 

Tegu on eraldusega Tamaru talust. Algul elas siin Jüri Laev. Hiljem on elanud siin mitmeid inimesi. Praegu on maja tühi. Ja hooned lagunemas.
Siingi on taastatud koht suvilana võõraste poolt.


Põldsamaa talu

On olnud samuti küla vanimaid talusid, mis aga ajapikku jagati kolmeks ja temast sai kolm keskmise suurusega talu. Talu rajajaks on olnud Seelandid, kuid ajapikku on muutunud valdajate nimed, sest pärijateks on olnud ka tütred. Ka siin elasid Masingud, viimaseks peremeheks oli Harald Lember, kelle abikaasa oli siiski Seelandite suguvõsast. Maja on lagunemas.
Hävinud.


Põldsamaa-Kuusiku

Siin kanti Seelandite nime talu lõpuni, nüüdseks elupaik aastaid hävinud.


Põldsamaa-Uuetoa

Hooned samuti lagunenud. Viimati elasid siin Virmad.


Kundermaa talu

Kutsuti ka Kundermäeks. Üks küla ettevõtlikemaid talusid. Üldse teine talu vallas, kus ehitati põllukivist suur rehielamu. Maja on korras tänaseni, püsivalt sees ei elata. Siin talus olid kõik põllud käsitsi “torutatud” (kuivendatud). Talus põletati ka lupja, ahi on säilinud tänaseni. Vajalik paas saadi oma talu kraavide kaevamisel.
Hooned on suvilana järglaste käes.

Siin on veel näha endisaegseid kiviaedu, taamal talu hooned


Männiku saun

Sauna jaoks olevat see hoone olnud liiga ilus ja maadki olevat olnud rohkem kui teistel saunameestel. Nii ta vast ei olnud, sest elupaiga piire tähistavad tänaseni säilinud kiviaiad. Viimati elas seal Mai Redlich. Hoone põles maha kolmekümnendate lõpul. Süüdlaseks peeti Kundermaa peremeest, kelle maal hoone asus.


Koliste talu

Jällegi üks küla vanemaid talusid mis aga juba sõjajärgsetest aastatest tühi ja hooned kokku varisenud. Elasid siin Vasnud.


Koliste-Sillaotsa

Eraldus eelmainitud talust. Omanikeks olid Tõnned. Viimane peremees Ants Tõnne oli aktiivne mees, vallavolikogu liige ja võttis osa ka seltside tegevusest. Oma haridusele lisa hankimas käis ta Jüri Masingu juures. Lapsed läksid laia ilma ja Kolliste-Sillaotsa talu hooned on varemeis.


Kolliste saun

Rahva seas tuntud ka Pärdimäe saunana. Tänaseks maa pealt kadunud saunas elas Tõnis Tonna. Saun asus talu metsakarjamaal. Koos juurdelõigetega oli maad kokku 12,12 ha. 


Laane talu

Vana, kauge minevikuga talu. Elanikeks ja talupidajateks jällegi Masingud. Paisumaad peetigi Masingute külaks, kus enamik elanikke üht- või teistpidi sugulased olid. Viimaseks elanikuks oli kõrge eani elanud Liisu Masing.


Ojapere talu

Eraldati Laane talu peretütar Almale, kes oli abielus Peeter Kaljurannaga. Viimane suri tiisikusse (nii palju tiisikusehaigeid ja sellesse surijaid pole olnud üheski teises külas). Praegu alalisi elanikke pole.
Uuesti on siin alaliste elanikena järglased.


Sibi talu

Laane naabertalu. Valdajaiks olid Masingud. Nüüd on lagunemas.


Sibi saun

Rahvakeeles Põdramäe saun. Elas seal Jaan Masing. Paigast midagi säilinud ei ole.


Rasina talu

Vana talu hooned asuvad väga ilusal kohal jõe kaldal. Peremeheks oli Jüri Uritam. Hiljem elas talus Mihkel Saare pere. Praegu alalisi elanikke pole.
Koht on siiski järglaste käes suvilana.

Põua tõttu oli jõgi kaks kuud nii kuis, et seal võis sõita autoga. Pilt on tehtud Rasina talu all 7. septembril 1997.

 

 

 

Rasina-Uuetoa

Talu rajaja Päärni Scheleri nime järgi oli rahva seas tuntud ka Päärni-Uuetoana. Tänaseks varemeis.

Paisumaa keelpillimängijad 1934. aastal
Ees maas:
Harald Valdek
Istuvad:
Georg Masing
Jaan Masing
Voldemar Tiits
Seisavad:
Viktor Masing
Jüri Visnu
Johannes Masing
Voldemar Valdek

 

Paisumaa küla oli viimane valla idaosas vastu Järvakandi valla piire. Küla maad jooksevad sügava kiiluna Männiste ja Ellu metsandike vahele. Kogu küla pikkuses läbib maid Valgu jõgi, kusjuures enamik talusid asub jõest lõuna pool. Kive leidub vast sama rohkelt kui Vanamõisa külas, aga siin ei ole nii suuri sooalasid. Karja- ja heinamaad küll samavesised ja saak nendelt kesine. Viletsale saagile andis lisasissetulekut söepõletamine.
Maastikuliselt oli küla väga kaunis. Väikesel jõel olid kohati kõrged kaldapealsed ja kohati kaunid laiad aasad. Suurte vaipadena laius jõeaasadel enne heinaaega värvikirevust, lisaks igakevadine toomingate õitemeri. 
Külast väljapääs Valgu poole oli hea. Kääru talu juures läheb maantee üle silla, nimekski Kääru sild. Siin hargneb tee kaheks, üks haru viib välja Indi talu juurde, teine Tamaru juurest Põldsamaa ja Koliste talude juurde.
Taludes elati siiski keskpäraselt. Kasvatati teravilja ja lihaloomi. Paisumaal olid ka tublid ehitajad, paljudes taludes jõuti kõik hooned uued ehitada. 
Küla oli nagu omaette valla osa. Lähimasse keskusse, Valgusse, oli kaheksa kilomeetrit. Nii kaugelt ei käidud sinna laulmas ega muud seltsielu elamas. Polnud siis ime, et maad võttis palvetundides käimine. Hiljem oli külas ka oma näiteseltskond. Oli ka keelpilliansambel, kes mängis oma külapidudel ja oli oodatud ka Valgus. Peod peeti Pädara talu küünis, sinna oli lavagi sisse ehitatud. Suvel koguneti pea igal laupäeva õhtul mõnele õuele või jõeaasale, kus siis tants, laul ja mäng kestsid koiduni. Külarahvas oli väga üksmeelne, seltsiv ja sõbralik.
Raske öelda, kas oli süüdi materiaalne kitsikus või eraldatus keskustest, et siit ei kasvanud välja ühtegi tuntumat isikut. Jüri Masing küll alustas, kuid pidi lõpetama poolel teel. Siiski oli tal oma osa külanoorte hariduse kujunemisel. Pärast Treffnerist koju tulekut jätkasid tema juures kooliteed, paljulapseliste perede lapsed, kelle jaoks Valgu küla- või vallakoolist õpitust väheseks jäi. Käidud ka naaberkülast Näärist. Õpetas Jüri ka vene- ja saksa keelt.
Kuigi Paisumaalt ei ole pärit ühtegi koolmeistrit ega vallakirjutajat, on siin olnud tublid peremehed ja –naised, kes seda kehva pinnast harisid, armastasi ja elu edasi viisid. 1949. aastal ühines kogu küla “Uus-Paisumaa” kolhoosi. Esimeheks valiti Valdek Heindrich Paisuotsalt, arveametnikuks Harald Lember Põldsamaalt, hiljem Elmar Nolling Saardelt.

Paisumaa küla 1922. aasta majavaldajad

Nimi Talu/Saun Omanik
Kasepere talu Jüri Tiits
Pädavere talu Jüri Maasing
    Mai Maasing
Nikre talu Kaarli Maasing
Kääru talu Jaan Vares
Saarde talu Peeter Valdek
    Jaan Paarek
    Hans Lidres
Talli-Mäe talu Hans Mirma
Talli talu Peeter Mirma
Talli saun Hans Tonna
Tooma talu Mihkel Virma
Indi talu Eliise Visnu
Kibastu talu Peeter Moose
Tamaru talu Mihkel Vaarpuu
Söödi talu Jüri Laev
Põldsama talu Peeter Maasing
Põldsama-Kuusiku talu Hans Seeland
Põldsama-Uuetoa talu Tõnis Virma
Kundermaa talu Jaan Maasing
Männiku saun Mai Redlich
Koliste talu Jaan Vasnu
Koliste-Sillaotsa talu Hans Tõnne
Koliste saun Tõnis Tonna
Laane saun Kustas Litvere
Laane talu Juhan Maasing
Sibi talu Tõnis Maasing
Rasina talu Jüri Uritamm
Rasina-Uuetoa talu Päärni Scheler

Paisumaa küla talude omanikud, suurus ja kõlvikute vahekord

Talu nimi Talu nr Kinnistu nr Omanik
Kundermägi 33 1283 Alfred Masing
Rasina 27 2482 Mihkel Saare
Pedavere 29 2483 Jüri Tiits
Laane 30 2481 Juhan Masing
Inda 37 2486 Eliise Visnu
Talli 38 5338 Peeter Mirma
Sibi 31 5362 Jüri Seemer
Tooma 36 7289 Mihkel Virma
Käära 63 1814 Jaan Vares
Põldsamaa 34 8585 Harald Lember
Põldsamaa-Uuetoa   10577 Tõnis Virma
Põldsamaa-Kuusiku 34b 10578 Hans Seeland
Kolliste 32 5363 Jaan Vasnu
Sillaotsa 32a 11135 Anton Tõnne
Tamara 35 5337 Mihkel Vaarpuu
Söödi 35a 11142 Salme Saaver
Tominga A157 7258 Ida Vasnu
Kasepere 28 2482 Jüri Tiits
Nikre A181 9881 Karli Masing
Saarde A158 6294 Johanna Hermaste
Paisuotsa A159 14906 Heindrich Valdek
Pärdimäe 73 13343 Tõnis Tonna
      Mihkel Nei
Põllu A183 13205 Peeter Moose

 

Talu nimi Talu suurus ha Põld ha Heinamaa ha Karjamaa ha Muu maa ha
Kundermägi 45,1 19,92 10 13,01 2,17
Rasina 60,25 17,62 1,7 5,37 1,46
Pedavere 50,74 20,71 14 20,44  
Laane 51,78 18,28 11 20,11 2,31
Inda 38,6 15,15 10 11,89 1,56
Talli 64 13,53 8 19,77 2,1
Sibi 37,79 12,04 11,33 12,05 2,37
Tooma 40,78 15,8 8,7 14,44 1,84
Käära 44,37 12,22 9,94 20,01 2,2
Põldsamaa 19,79 11,29 5 2,74 0,76
Põldsamaa-Uuetoa 16,25 7,4 3,98 3,91 0,26
Põldsamaa-Kuusiku 17 7 7 2,19 0,81
Kolliste 40,62 16,65 14 8,66 1,31
Sillaotsa 28,41 11,25 11 5,26 0,9
Tamara 31,65 8,23 0,46 6,62 0,57
Söödi 15,88 3 10,22 6,71  
Tominga 20,44        
Kasepere 57,69        
Nikre 46,35 20,95 5 19,92 1,03
Saarde 20,31 4 9,77 5,56 0,98
Paisuotsa 21,29 4,4 10,77 5,38 0,74
Pärdimäe 12,13        
Põllu 36,67 12,92 9,52 12,82 1,57