Luiste vabatahtliku tuletõrje ühingu asutamise ajaks on 3. mai 1931. a. Ühingu juhatuse asukoht ja tegevuspiirkond Luiste vald Läänemaal. Vald oli väikene. Elamuid loeti sel ajal 250 ringis.

Ühingu dokumendid on hävinud, seepärast jääb paljugi ühingu tegevusest teadmata. Jutuajamine Jüri Algmaaga, kes ühingu liikmeks astus 1937. a., oli ühingu aseesimees ja Märjamaa divisjoni Luiste kompanii pealiku abi, aitab ühingu tegevusest üht teist meenutada. J. Algmaa: “Ühingu asutajad liikmed olid: Jaan Tammesson Pajuse talust, Joh. Palumaa, Pärdi – Jaani talust, Voldemar Riive, Teenuse kooli juhataja.” Enne veel kui suudeti tuletõrje vahendid soetada, asuti teoreetilisi teadmisi omandama ja sinna juurde ka praktilised õppused.

“Tuletõrje Teated”, nr. 1931. a. lk. 195 kirjutab: 6. dets. 1931. a. kella 9-16-ni korraldas instruktor V. Peterson Luiste VTÜ Tiinuse (Teenuse) jaoskonnale Tiinuse (Teenuse) algkooli majas kursuse. Osavõtjaid oli 42 tuletõrjujat. Peale loengute olid ka praktilised harjutused. Samal päeval kell 18-24 oli kursus Luiste VTÜ Loodna jaoskonnale, millest kogu jaoskond osa võttis.
Luiste VTÜ on veel noor tuletõrje ühing. Tal oma pritsi veel ei ole, kuid kasutab endise Loodna mõisapidaja Arnoveri käsipritsi. Tiinuse (Teenuse) jaoskond loodab oma kasutada saada Tolli mõisa pritsi.
1932. a. sai Luiste VT ühing uue pritsi ostmiseks 150 kr. toetust.

J. Algmaa meenutab edasi: “Kui juba pritsid olid olemas, osteti hüdropulte paljudesse taludesse. Jaoskondi või osakondi oli ühingul kolm: Teenuse, Luiste ja Loodna. Pidusid peeti Luiste vallamajas ja hiljem Teenuse koolimajas. Sagedasti peeti võistlusi, peamiselt küll oma jaoskondade vahel. Ühingu juures naisjaoskonda ei olnud, kuid liikmete abikaasad aitasid pidusid korraldada ja ette valmistada.

Tol ajal oli veel küllalt selliseid inimesi, kes olid arvamusel, et need tuletõrje mehed ei suuda selle väikese käsipritsiga tulekahju kustutada midagi. Võin aga oma mälestuste najal kinnitada, et kui kiiresti kohale saadi, oli abi väga suur. Teenusel süttis pikselöögist Kalde talu elumaja põlema. Jaoskonna prits asus Teenuse kaupmehe Mihkel Männa juures. M. Männal oli ka veoauto. Kuna poe ees oli ka rohkem mehi, saadi kiiresti prits ja mehed autosse ja maja päästeti, ainult seinad said mustaks. Muidugi väga tähtis oli ka vesi. Antud juhul oli jõgi lähedal.

Teine selline juhus on meelde jäänud Mõrastest. Tulekahju tekkis Mõraste veskis. Loodna jaoskonna mehed suutsid selle ka nii kiiresti kustutada, et kui me Luistest sinna jõudsime, oli tulekahju likvideeritud.

Siit siis selge näide, oli vaja kiiresti tulekahju paigale jõuda ja kustutustöödeks pidi käepärast olema piisavalt vett. Need olidki probleemid, mis tegid peavalu kõikidele ühingute tulekaitse seltsidele, mis aga siiski lahendamist ei leidnud. Vee küsimus jäi siiski probleemiks. 01. jaan. 1940. aastal oli Luiste ühingul 3 käsipritsi, 7 hüdropulti, 109 m. survevoolikuid ja 21 m. imevvoolikuid. Liikmeid oli ühingul 108. Ühingu esimeheks oli Ado Parbo. J. Algmaa mälestuste järgi oli ta esimene ja viimane esimees, sekretäriks oli Jaan Rüü, laekuriks Henn Riima ja revisjonikomisjoni esimeheks Eduard Vanker. 1937. a. peale tuletõrje korpuse moodustamist, moodustas Luiste VT ühing Märjamaa divisjoni koosseisus Luiste kompanii. Kompanii pealikuks oli Mihkel Mänd ja abiks Jüri Algmaa. 1938. a. valdade reformiga Luiste vald likvideeriti ja Luiste vabatahtlik tuletõrje ühing liitus Märjamaa VT ühinguga. “Peale sõda Luistes tuletõrjealast tegevust ei olnud ”, mäletab Jüri Algmaa.

Luiste VTÜ liikmeskond 1934. a. Paremal ees: ühingu aktiivne liige, hilisem kompanii pealik M. Mänd. Järgmine vasakul: valge kraega komp. abi J. Algmaa.

Vasakul Luiste VTÜ kauaaegne esimees A. Parbo