Lelle-Hiiekõnnu alevik hakkas kiiresti kasvama peale Tallinn-Viljandi raudtee ehitamist. 1922. a. rahvaloenduse andmeil oli siin 19 maja 47 korteriga. Elanikke oli 153 neist 75 meest ja 78 naist. Ameti poolest oli enamus raudtee- vabriku ja käsitöölisi. Alevikus asus H. Virkuse villa- ja metsatööstus ja jahuveski, mis oli ainuke sellesarnane ümbruskonnas. Veel asus siin 6. kl. algkool, apteek, ap. õigeusu kirik, leerimaja, postkontor, pagariäri ja 4-5 toidu- ning tarbeainete kauplust. Alevikus töötas ka arst.

Aleviku kiire kasv sundis korraldama tulekaitset ja 1. mail 1931. a. peetaksegi VT ühingu asutamise koosolek. Põhikiri oli politseivalitsuses registreeritud 24. aprillil. Mõningail andmeil alustati tegevust 19. aug. mis aga ei vasta tõele, kuna ühing võeti tuletõrje liidu liikmeks juba 25. aug. 1931. a. Ühingu tegevuspiirkonnaks oli Lelle alev ja selle ümber paiknev Lalli, Lelle asum ja Kastna külad. Ajutise kooskäimise kohaks oli Hiiekõnnu koolimaja.

Esimese juhatuse koosseis oli: esimees Aleksei Melts (koolijuhataja), peamees Hans Koppel (lukksepp), peamehe abi Paul Kõrge (kingisepp), varahoidja Karl Timberg (kaupmees), laekahoidja Al-der Schleicher (majaomanik). Aasta lõpuks oli tegevliikmeid 39 ja toetajaid liikmeid 3.

Aasta jooksul peeti 4 peakoosolekut ja 20 juhatuse koosolekut. Esimese aasta tegevuse plaanis oli pritsi muretsemine ja rahvamaja ehitamiseks ehituskrundi ja õppeväljaku jaoks maa-ala muretsemine. Selles küsimuses oli Pärnu maavalitsusega juba kokkulepe olemas.

Ühingu liikmetega alustatakse ka tuletõrjealaseid õppusi. Korraldati meeskonnale üldhäire, millest osa võttis 17 meest. Õppustega oldi isegi niikaugele jõutud, et korraldati alevikus paraad 34 mehe osalemisel. Esimesel kohal olid siiski raha hankimise mured. Korraldati pidusid ja viidi läbi korjandus. Isegi riigilt õnnestus esimesel aastal saada 100 kr. toetust.

Aasta jooksul oli sissetulekuid: riigi toetus 100,00 kr., omav. toetus 30,00 kr., korjandusest 45,13 kr., pidud, loteriid 543,96 kr. Pidudest oli laekumine aktiva poolel päris kena, aga samas oli teisel poolel pidude korraldamise kulud 467,00 kr. 1932. a. osteti Pärnu Seileri töökojast käsiprits, mille silindri läbimõõt 100 mm. Prits maksis koos voolikutega 476,20 kr. Ühingule valiti ka uus peamees, kelleks sai raudteejaama ametnik V. Pihlak ja abiks raudteetööline A. Ulp.

Kaasaegsete mälestuste järgi olid alevi ja ümbruskonna rahvale kõige vastuvõetavamad üritused paraadid ja karnevalid, mida suvel korraldati mitmeid. Lelle tuletõrjujatele kujunesid suuremateks pidustusteks ühingu aastapäeva peod. Neid peeti suure pidulikkusega. Juba esimesele aastapäeva peole, mis peeti 21. aug. 1932. a. paluti osa võtma ka tuletõrje liidu instruktorit, kes esineks kõnega ja annaks näpunäiteid tulekaitset puudutavais küsimustes.

Ühingu juhatuse ja liikmete huvi küsimuste vastu, mis ühingul ees seisid, kinnitab see, et 1932. a. peeti 3 peakoosolekut ja 23 juhatuse koosolekut. Meeskondadega peeti 6 harjutust, kus kokku osa võttis 162 meest, keskmiselt 27 meest ühest harjutusest. Paraade oli 2. Üks neist aastapäeva puhul. Liikmete arv oli aasta jooksul suurenenud. Tegevliikmeid oli 52 ja toetajaid 7. Kinnitati kogude territooriumid ja meeskondade (pritsisalkade) koosseisud. Esialgu moodustati 3 salka: 1. Lelle 2. Kastna ja 3. Põllu. Hooneid oli ühingu piirkonnas 140.

1933. aastal ühingu tegevuses midagi erilist ei juhtunud, kui jätta mainimata segadust, juhatuse asjaajamises, mille kordaseadmiseks ühingu revisjonikomisjon palub abi tuletõrje liidult. Küsimus arenes siiski niikaugele, et ühingu juhatus astus täies koosseisus tagasi ja peakoosolek pidi oma töö pooleli jätma. Küsimus muidugi lahendati.

Endiselt on ühingul orbiidil aastapäeva pidu. See peeti 20. aug. ja aastapäeva paraadi paluti vastu võtma tuletõrje liidu esindajat. 1934. a. on ühingul uus esimees, kelleks on Hans Koppel. Asutatakse ühingu juurde naisjaoskond. Juba aasta algul, jaanuaris moodustati ühingu juurde sanitaarsalk, kus liikmeid esialgu 20.

Huvi selle salga vastu oli juba varem, nagu nähtub tuletõrje liidu instruktori kt. B. Petersoni aruandest. Viimane on osalenud Lelle VT ühingu peol 21. aug. 1932. a. ja peoõhtul peetud propaganda koosolekul, on selle küsimuse vastu väga suurt huvi tuntud just naiste hulgas ja aruande lõpul ta mainib, et hoog on võrdlemisi hea. Muidugi ei jää ära aastapäeva pidu, nüüd juba kolmas, mis peetakse 19. aug. Selle kõrval ei ole hooletusse jäetud tulekaitsealast tööd. Juba on ostetud teine käsiprits, voolikuid ja muid abinõusid.

27. jaan. 1935. a. korraldati ühingu algatusel ühepäevalised tuletõrje kursused. Loenguid pidama paluti tuletõrje liidu instruktorit, Parmaskit, kes ka kursused läbi viis. Juba 30. jaan. algasid samariitlaste kursused, mis kestsid 8. veebruarini. Neist võttis osa 34 isikut, 12 meest ja 22 naist. 8. veebruaril korraldati kursustest osavõtjatele katsed. Väga hea hindega lõpetasid: Elviine Koppel, Hilda Saar, Johanna Tetsman, Erich Timberg, Al-der Ulp ja Ella Ulp. Heade tagajärgedega lõpetasid samuti 6 kursuslast ja rahuldava hindega 13 osavõtjat. Samal päeval kinnitati ka Lelle vabatahtliku tuletõrje ühingu samariitlaste kolonni koosseis ja kolonni vanemaks dr. H. Veber arvates 19.02.1935. a. Neljandad aastapäeva pidustused korraldati 4. augustil. Pidustuste naelaks peale paraadi olid võistlused. Päeva külalisteks ja võistluspartneriteks olid palutud naabrid – Eidapere, Käru ja Ingliste VT ühingute võistkonnad. Võistlusaladeks olid: pritsivõistlus, hüdropuldi võistlus, teatejooks 4 x 100 m. hüdropuldiga, 1 500 m. jooks ja köievedu. Võistluste tulemuste kohta andmed puuduvad.

Eriti sündmuste rohke on ühingule 1936. aasta. 12. juulil saab kolmeaastaseks ühingu naisjaoskond. Naised on ühingu majandustegevuses olnud väga ettevõtlikud. Väga oodati neid igasuviseid karnevale, mida ühingu naisjaoskond, nii hästi korraldas. Suurejooneline oli ka naisjaoskonna aastapäeva pidu. Kell 13.00 päeval anti naisjaoskonna poolt pidulikult ühingule üle lipp. Sellele järgnes kell 15.00 suur aiapidu ja kell 18.00 järgnes vabaõhuetendus.

Juba järgmisel kuul 23. aug. toimusid alevis ühingu 5. aastapäeva pidustused. Päevakavas oli:
kell 13.00 rongkäik
kell 13.30 paraad ja teenistusmärkide kätteandmine
kell 14.30 võistlused
kell 18.30 pidu

5. aastapäeva teenistusmärgid anti: Paul Kõrge, Anton Groskopf, Karl Timberg, Leonid Melts, Al-der Schleicher, Ado Eerik, August Haud, Helmut Rullikoff, Aleksei Vilpart, Sahar Roslavlev, Jüri Vaksman, Theodor Hermburg. Tuletõrje liidu poolt oli hõbemedal Al-der Ulp´ ile.

Siit edasi on andmed Lelle VT ühingu tegevuse kohta väga napid. Mõningaid mälestuskilde jagab ühingu liige, Suure Isamaasõja veteran Huko Hiiemäe, kelle isa Karl Timberg oli üks ühingu asutaja liige ja varahoidja. Ta meenutab, et oli pidanud ühingus signalisti ametit. Tulekahju korral jooksnud ta läbi alevi ja puhunud sarve. Oma maja, millele juba alguses, asutamise koosolekul mõeldi, jäi ehitamata. Kõik materjal oli muretsetud ja ehitusplatsile veetud. Maja oleks tulnud tellistest. Aga siis tuli sõda. Materjal kanti laiali ja jäigi. Mootorpritsi saime ühingule üsna lõpu eel 1940. aastal.

Tulekahjudest on meelde jäänud üks suuremaid Palukülas, kus põlesid Juhani talu hooned. Tulekahju kustutati. Meeste ettevalmistus oli hea. Hiljem, kui tuli vastav seadus, liitus Lelle VT ühinguga Eidapere VT ühing. Rakenduslikult moodustasid Lelle tuletõrjujad Lelle kompanii ja kompanii pealikuks oli Oskar Runge. Varem oli kompanii pealik Enn Timberg. 1939. a. olid juhatuses: esimees Philipp Selli, sekretär Voldemar Pihlak, laekur Joh. Kreis ja revisjoni komisjoni esimees Jakob Toots. Peale sõda ühingu tegevus jätkus endise hooga. Maja jäi ikkagi ehitamata. Liikmete arv mitmekordistus. Tegevliikmete arv ulatus 232. Sealhulgas naisi 38 noorliikmeid 10, vanaliikmeid 2, toetajaid liikmeid 58 ja auliikmeid 3. Üksikasjalikke andmeid aga tegevuse kohta ei ole.

Lelle VTÜ 1932. a. aastapäeva pidustused Lelle mõisa pargis. Fotol I ja II pritsi jaoskondade vaheline köieveo võistlus. (Foto A. Lips, Lelle)

Lelle VTÜ meeskond 1933. a. aastapäeva pidustustel paraadiks ülesrivistatud (Foto Kimmel)

Lelle-Hiiekõnnu VTÜ juhatus 1935. a. aastapäeva pidustustel koos väliskülalistega. Esireas: ?, Johannes Hargel – ühingu III pritsi jsk. komandoülem.
Seisavad: August Haud – I pritsijsk. kom. ülem, Jaan Kiilaspea, Enn Valliste – ühingu juhatuse kirjatoimetaja, ?, Petersoo – Tuletõrje Liidu instruktor, Paul Hargel – ühingu juhatuse aseesimees, ?, Ants Sääsk – ühingu esimees, ?. (Foto Anton Lips)

Lelle VTÜ Kastna I käsipritsi jsk. 1932. aastapäeva pidustustel (võitis rändkarika).
Istuvad: Latsjus, ?, Mihkel Kuver, Aavsalu, Joh. Hargel, Argel.
II rida põlvili: Mart Tagapere, ?, Aleksei Argel, Madise Sahar, Evald Pank, Aleksander Jürgenson, Jaan Kiilaspea. (Foto Anton Lips, Lelle)

Lelle-Hiiekõnnu VTÜ käsipritsi meeskond Käru VTÜ aastapäeva pidustustel 1936. a. Käru jõe kaldal (Foto Anton Lips, Lelle)

Lelle VTÜ 3. aastapäeva pidustuste karneval (noorterühm) 18. aug. 1934. a.

Lelle VTÜ juhatus 1938. a. Istuvad: Al-der Urvet, Tehudur Laas, Arnold Mandre, Al-der Tamar, Karl Timberg.
Seisavad: Joh. Hargel, Joh. Hargel, Hans Koppel.

Väga elavalt võeti Lelles osa TÜ eestvõttel korraldatud samariitlaste kursusest 1933. a.