Juuru VT ühing asutati 1926. a. Ühing pidas oma tegevuse alguseks aga 1. jaan. 1927. a. Ühingu asutamise mõtte algatajaks oli Juuru apteeker Hans Piiper, kes koos Voldemar Adamsoniga selle ka ellu viisid. Esimeses ühingu juhatuse esimees oli Hans Piiper (apteegi omanik). Liikmeteks Ed. Müllermann (talupidaja), Adolf Tamberg (käsitööline) ja August Tobijas (vallasekretär). Peameheks valiti Joh. Lemvald (konstaabel) ja abi Vold. Adamson (tööstur).

Aasta jooksul peeti 7 juhatuse koosolekut ja 1 peakoosolek. Tegevliikmeid oli aasta lõpuks 40. Oli suudetud muretseda 1 käsiprits mille maksumus oli 60 000 mrk. ja 10 signaalpasunat, voolikuid jm. Kokku 108 475 mrk. kusjuures ülejääk 29 235 mrk.

1928. a. oli eelarve tasakaalus 123 235 mrk. Plaanis oli osta juurde 1 uus käsiprits koos voolikutega ja muud tuletõrje inventari täiendada. Eesmärgiks seati ka osakondade asutamine ja pritsimeeskondade moodustamine. Juuru VT ühingul oli 1927. a. õnn saada tulekustutusvahendite muretsemiseks riiklikku toetust 10 000 mrk.

Juuru VT ühingu tegevuse kohta on säilinud kahjuks väga vähe materjale, mispärast üksikasjalikumat ülevaadet ei ole. Olemasolevate andmete järgi eriti suuri eesmärke ei seatud. Peaasi, et saaks igasse osakonda pritsid, voolikud ja muu vajaliku varustuse. Seda kinnitavad ka kaasaegse Marie Koik`i mälestused, kelle abikaasa Julius Koik oli üks aktiivseid ühingu tegelasi.

Ühingu 1927. a. aruanne näitab, et Juurus oli toetajaid ja annetajaid rohkem, kui mõnes teises paigas. Näiteks 1927. a. tulud:

  Mrk.
Tegevliikmete maksud 5 000
Riigi toetus 10 000
Omavalitsuse toetus 13 000
Toetus seltsidelt 21 888
Korjandus 21 180
Pidud-loteriid 28 364
Mitmesugused toetused 275

Sellist algkapitali oli esimesel tegevusaastal üksikutel VT ühingutel. Esimesel aastal on ka võlga võetud 50 000 marka.

Ühingu tegevuspiirkonnaks oli Juuru vald, kus ainuüksi elumajade arv ulatus 500 ligi. Valla piires moodustati 3 kogukonda (rühma) kus omakorda, nii kuidas suudeti pritse muretseda tegutses 6 käsipritsi salka. Ehitati Juurus asulasse ka suuremate mõõtmetega pritsikuur. See asus kalmistu tee ääres ja praegu asub sellel kohal kuurist ümberehitatud elumaja. Maria Koik meenutab, et ühing on korraldanud sageli peoõhtuid, on märgitud näidendeid. Suuri tulekahjusid Juuru vallas ei mäletata, aga eks neid üksikuid ikka oli. Mõned äikese löögid ja muud õnnetused.

1937. a. 25. juulist määrati Juuru VT kompaniipealikuks Erich Adamson ja abiks Johannes Mändsoo. Ühingu majandusküsimused olid juba üle 10 a. olnud ja olid edasi juhatus esimehe Hans Piiperi õlgadel.
18. okt. 1937. a. kinnitati Juuru kompanii rühmade koosseisud järgmiselt:
Juuru rühma pealik Joh. Mändsoo ja abi Al-der Kruuse.
I käsipritsisalga pealik Bernard Laks ja abi Mihkel Einsalu.
II käsipritsisalga pealik Artur Liblikas ja abi Albert Kaljumäe.
III käsipritsisalga pealik Gustav Sirendi ja abi Otto Raadik.
Pirgu-Järlepa rühma pealik Martin Roban ja abi Artur Priimägi.
I käsipritsisalga pealik Theodor Present ja abi Johan Haljasso.
II käsipritsisalga pealik Villem Viinamägi ja abi August Koppel.
Hõreda-Pae rühma pealik Valter Raudsepp ja abi Valter Tuberik.
Käsipritsisalga pealik Johannes Pärn ja abi Johannes Kõrtsing.
Korrapidamissalga pealik Rudolf Leensalu ja abi Johannes Kuuselaas.

Juuru kompanii võttis osa ka kõikidest võistlustest, mis peeti brigaadi ja divisjonipäevadel, samuti naaberkompaniide vahelistest mida peeti ühingute aastapäeva pidustuste ajal, kuid tulemustelt silma ei paistnud.

1939. a. oli ühingul 131 tegevliiget, 6 käsipritsi 210 m. surveveevoolikuid ja 36 m. imevvoolikuid. Juhatus esimees oli Hans Piiper, sekretär Aug. Tobias, laekur Valter Kodanik ja rev. kom. esimees Julius Koik. Ühingu juures ei tegutsenud naisjaoskonda ega teisi abikomisjone (peokomisjon) nagu neid mõne ühingu juures oli.

Juuru VT ühing tegutses ka okupatsiooni ajal. Tegevus oli võrdlemisi tagasihoidlik. Ei toimunud ühtegi pidu ega muud üritust. Et tegevus soikunud oli näitab, kas või see, et 1942. aastal peeti vaid 2 juhatuse koosolekut. 1942. a. lõpul oli juhatuse koosseis:
Esimees Erich Adamson (tööstuse juhataja)
Abi Ed. Mändsoo (põllumees)
Laekur Aug. Tobijas (vallasekretär)
Varahoidja Oskar Rootsmaa (tisler)
Sekretär August Sersant (konstaabel)
Kompanii pealik Joh. Mändsoo
Revisjoni komisjoni esimees Julius Koik (valla käskjalg), liige Villem Viinamägi (põllumees) ja liige Armas Salm (põllumees).

Peamine tegevus oli valveteenistus ja rühmadevahelised rakendusõppused. 1942. a. korraldati õppusi 8 päeva, ülevaatusi 4 korda ja valveteenistust rahvakogunemistel 3 korda. Tulekahju kustutamisel tuli käia 2 korral. Liikmete arvus oli neil aastatel tagasiminek: 1938. a. 131 liiget, 1939. a. 171 liiget, 1940. a. 104 liiget, 1941. a. 103 liiget, 1942. a. 97 liiget.

Andmed edasise tegevuse kohta puuduvad. Kaasaegsete mälestuste järgi ei ole Juuru vabatahtliku tuletõrje ühing enam endist tegevushoogu sisse saanud. Tegevusetusest ja ükskõiksusest annab tunnistust seegi, et ei hoitud korras ega remonditud ühingu ainukest pritsikuurigi ära ja see lagunes. Samal ajal aga paljudes ühingutes pritsikuurid remonditi ja on säilinud tänapäevani.

Juuru VTÜ kunagise pritsimaja vundamendile on ehitatud individuaalelamu Kalmistu tn. 1.