Aukirjad

Harju-Kabala VT ühing asutati 1936. a. olles Kohila järel üks nooremaid tuletõrje ühinguid piirkonnas. Esimesed kokkupuuted tuletõrjega peaks Kabala elanikel olema 1901. aastast, mil Rapla VT selts asutas Kabala karjamõisa tuletõrje jaoskonna. Selle jaoskonna tegevusest ja edaspidisest saatusest andmed puuduvad.

Tegelikult tuletõrje käsipritsid olid paljudes mõisates olemas ammu enne ühingute (seltside) asutamist ja enamatel juhtudel said nendest (seltsidele) ühingutele esimesed pritsid. Ka Kabala mõisas oli sajandi algul käsiprits olemas. Kuidas inimeste usk ja suhtumine neil aegadel tuletõrjesse oli, sellest üks mineviku meenutus.

1911. aasta suvel peetud Kabala mõisa lähedal talus pulmi. Nagu sel puhul ikka, meestel pulmalusti ülearu ja sellistel puhkudel ka hooplemist ja ärplemist rohkem kui muidu. Eks läinudki siis meeste vahel vaidlus lahti. Ühed olnud nn. tulekaitse seltside poolt, teised vastu. Üks kangem mees seletamas, et see veejuga on ju nii vilets, ei löö meestki pikali, mis siis veel sellisega tuld saab kustutada. Vaidlus arenenud niikaugele, et prits toodud õuele, mees võtnud enda riidest lahti ja nii pidigi selgeks saama kellel õigus. Mehed asunud pritsi juurde. Joajuht juhtinud joa harkisjalu seisvale mehele, kes endas kindel, et see teda pikali ei löö. Niipea kui neli haaranud pumba käepidemetest, olnud aadama ülikonnas mees paari sekundi pärast pikali. Veetuisus hoitud teda veel kenake aeg.

Millegi pärast kulus aega veel tervelt veerand sajandit, enne kui tuldi arusaamisele, et on vaja asutada vabatahtlik tuletõrje ühing. Asutajateks liikmeteks vennad Osvald ja Rudolf Savelid ja Jüri Kalm. See oli 5. apr. 1936. a. Tegevuspiirkonnaks oli Kabala vald, mis ise oli ka alles üsna nooruke. Moodustati kolm jaoskonda:
I mõisa jaoskond, ülemaks Jaan Aalde
II küla jaoskond, ülemaks Mart Martni
III Riidaku jaoskond, ülemaks Albert Meriste
Esimeheks valiti Osvald Saveli.

Kiirest alustati raha korjama, et saaks pritse muretseda. Üks esimene prits saadi valla vastastikku kindlustusseltsilt. Arvatavasti oli see sama mis kunagi asus mõisas. 1937. aastal sai Kabalasse tuletõrje kompanii, mis kuulus Rapla divisjoni alla ja kompaniipealikuks määratakse 20. juulist Rudolf Saveli ja abiks Alfred Uuskam. 5. sept. 1937. a. peetakse Kabala rahvamaja juures ühingu I aastapäeva.

Aasta lõpuks formeeritakse ka uued rühmade koosseisud. Harjumaa brigaadi pealik käskkirjaga nr. 12, 04. nov. 1937. a. kinnitatakse need järgmiselt:
I rühma pealik Johannes Kuusemets ja abi Johannes Ainomäe.
Käsipritsisalga pealik Martin Talisoo ja abi Karl Kerberg.
Sanitaar-korrapidamissalga pealik Johannes Kaljas ja abi Martin Reinberg.
II rühma pealik Anton Uustalu ja abi Arnold Esner.
Käsipritsisalga pealik Martin Männa ja abi Johannes Uustalu.
Sanitaar-korrapidamissalga pealik Otto Arro ja abi Rudolf Velt.
III rühma pealik Jüri Ahnefer ja abi Konstantin Leegus.
Käsipritsisalga pealik Harald Kuurmann ja abi Heinrich Viska.
Sanitaar-korrapidamissalga pealik Eduard Laasner ja abi August Uustalu.
Igal rühmal oli juba oma käsiprits. Noores ühingus käis vilgas tegevus. Korraldati pidusid, loteriisid, näitemüüke.

Kompanii oli tegutsenud lühikest aega, aga meeskondade ettevalmistus oli niivõrd hea, et divisjoni ja brigaadi päevadel peetud võistlustel õnnestus mitmel alal tulla esikohale. Seda tõendavad säilinud karikate pealiskirjad:
I koht hüdropuldi teatejooksus Rapla divisjoni päeval 2. VII 1939. a.
I koht pritsivõistlustel Rapla divisjoni päeval 2.VII Hageris.
Rändauhind parimale käsipritsi meeskonnale Kohila VT ühingu pealiku poolt.
Kaitsta 3 x järjest või 5 x vaheldumisi
Rapla divisjoni päeval 10. VII 1938. a.
Rändauhind hüdropuldi teatejooksus meestele.
Kaitsta 3 x järjest või 5 x vaheldumisi
Rapla divisjoni päeval
Hageri VTÜ 1939.
(Kõik võiduandmed pole säilinud)

Harju-Kabala VT ühing ei saanud aga kuigi kaua iseseisev olla. Juba 1938. a. valdade reformi ajal liideti Kabala vald Raikküla vallaga ja tuletõrje ühingul tuli ühineda Raikküla VT ühinguga. Tegutseti edasi Kabala koguna, nii nagu see vastava seadusega oli lubatud. Kolme aastaga oli ühing suutnud omale muretseda vajaliku tuletõrje varustuse. Ühingul oli 4 käsipritsi 7 hüdropulti 145 m. survevoolikuid. Liikmete arv ulatus 141ni. Sealhulgas naisi 24 ja noori 16. Esimehe ametis oli kogu see aeg olnud Osvald Saveli, sekretär Albert Maiste, laekur Joh. Kuusemets, revisjoni komisjoni esimees Anton Uustalu.

Okupatsiooni ajal oli tegevus, nii nagu kõikjal tagasihoidlik. Kompanii pealiku kohal oli Os. Saveli. Juhatuse koosseisu kohta puuduvad andmed. On teada, et kompanii võttis osa võistlustest 1943. a. divisjoni päeval Järvakandi vallamaja juures ja 1944. a. Järvakandi tehaste juures. Milliste tulemustega seal esineti pole teada. Tegevus hoogustus 1945. a. Sõjaväest demobiliseeriti endine kompanii pealik Rud. Saveli, kes määrati brigaadi ülema asetäitjaks. Kabala kompanii pealikuks jäi edasi tema vend Os. Saveli.

Erilise hoo ja innuga sekkusid tegevusse naised ja noored. Kui naised seni olid abistanud majandusküsimustes, siis nüüd kandus tegevus üle ka tuletõrje alale. Võistlustele pandi välja võistkonnad kõikidel aladel ja kõigis klassides.

Naisrühma organiseerimisel olid suured teened Harju-Kabala naisrühma pealikul Lydia Savelil, kellele tehtud töö ja tulemuste eest vabatahtlikkus tuletõrjes avaldati mitmel korral kiitust. Naisrühm ja noortevõistkonnad tulid alati esimestele kohtadele.

1947. a. õnnestus kompaniile saada ka veoauto. Selline aktiivne tegevus kompanii rühmades kestis 1949. aastani. Siitpeale jagunesid tuletõrje rühmad väikeste kolhooside vahel salkadeks. Tuletõrje salk moodustati ka Kabala keskuses, ühe rajooni esimese “Uue Elu” kolhoosi juurde. Salga ülemaks sai endine ühingu aktiivne liige Martin Talisoo. Kolhoos oli majanduslikult heal järjel ja salga ülemale maksti tuletõrje töö organiseerimise eest ka lisatasu.

Sellele vaatamata tegevus soikus ja oli isegi raskusi võistlusmeeskondade komplekteerimisega, nagu meenutab endine Harju-Kabala vabatahtliku tuletõrje ühingu kompanii ülem, Suure Isamaasõja veteran Rudolf Saveli. Väga suurt abi VTÜ majanduslikus elus osutasid naisrühmad, millised tegutsesid paljude ühingute juures. Mitmed naisrühmad võtsid edukalt osa majanduslikust tegevusest. Üks aktiivsemaid naisrühmi tegutses Harju-Kabala, hiljem Raikküla VTÜ juures, kus selle esinaiseks oli Lydia Saveli.

Aukirjad