Velise vald endise Läänemaa lõunaserval, oli Vigala kõrval üks suuremaid maakonnas, nii pindalalt kui elanike arvult.

Vald moodustus endise nelja mõisavalla (Velise, Valgu, Nurtu ja Päärdu) liitumise teel. Edaspidi moodustas iga endine vald omaette kogukonna, kust igast olid valitud omad volikogu liikmed ja abivallavanem. Igas kogukonnas oli näiteks 1920. aastal üle tuhande elaniku ja nii saigi võimalikuks analoogsete seltside ja organisatsioonide moodustamine ja organiseerimine igas kogukonnas, mis teisiti ei olnud mõeldav, sest seda eeldas juba territoriaalne paiknevus.

1892. aastal alustati Velise alevikku ka uue vallamaja ehitamist, milline sai valmis 1894. aastal ja õnnistati 14. okt. 1894. a. Sama aasta 25. oktoobril kirjutab “Olevik” oma 43. numbris: “Vigala kihelkonda Nurtusse on pasunakoor asunud, mis juba paar korda oma häält on kuulda annud. 14. okt. s. a. oli Velise vallamaja sisseõnnistamine, kus ka Nurtu muusikakoor on mänginud”.

Millised seltsid ja ühingud endise Velise valla piirides on ca 60 aasta kestel tegutsenud, millised olid nende eesmärgid, sihid ja suunad. Mida tehti ja suudeti, sellest püüab alljärgnev põgusalt ülevaadet anda.

Käeolevaks tööks on materjali ja andmeid kogutud, Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi fondidest Nr: 324, 3694, 2547, 3564.
Fr. R. Kreutzvaldi nim. Kirjandusmuuseumi ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu Erihoiuosakonna kogudest.

Autor