Velise Vabatahtlik Tuletõrje Ühing

Oli kolmandaks seltsiks mille tegevuspiirkond haaras kogu valla territooriumi. Ühingu asutamise koosolek peeti Velise vallamajas 9. aprillil 1932. aastal. Põhikiri oli registreeritud juba 24 märtsil ja asutajate liikmetena olid sellele alla kirjutanud August Nagelson (Naglas) konstaabel, Jaan Tonna, põllumees ja Ado Jõesaar, kaupmees. Esimese peakoosoleku päevakorras oli:
1. Liikmete vastuvõtmine.
2. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine.
3. Liikme- ja sisseastumismaksu määramine.
4. Valimised põhikirja järele.
5. Läbirääkimised.

Koosolekust osavõtjaid oli 32, kes kõik astusid ka samal päeval ühingu liikmeks. Esimesel päeval ühingu liikmeks astujad vabastati sisseastumismaksust. Nii sisseastumise, kui ka liikmemaksuks määrati võrdne summa, 25 senti. Ühingu esimeheks valiti ühel häälel Velise kooliõpetaja ja aktiivne seltskonnategelane Gustav Karell. Kinnisel hääletusel valitud juhatuse liikmed jagasid omavahel ametid järgmiselt:
August Nagelson - peamees
Mihkel Abro - sekretär
Mihkel Miil - esimehe asetäitja
Jaan Reimann - kassapidaja

Juhatuse liikmete kandidaatideks jäid Jaan Tonna, Jaan Neemann (Neem) ja Mihkel Jammer. Revisjoni komisjoni koosseisu valiti ühel häälel: Jüri Uritamm, Voldemar Piperal ja Martin Koobas. Liikmekandidaatideks jäid: Alfred Maasing, Alfred Saaliste ja Jaan Burmeister. Otsustati astuda Eesti tuletõrje liidu liikmeks. Velise oli üks viimaseid valdu Läänemaal, kus vabatahtliku tuletõrje ühingu asutamine nii kaua aega võttis. Oli siiski ka veel teisi (Vigala, Sipa jne).

Velise kogu käsipritsi meeskond 1936. a. August Nagelson (ühingu vanem), Artur Eensalu, Valodja Kusmin, Jaan Gildemann, Sergei Kusmin, Mihkel Raamann, Jaan Palm, Arseeni Piisang.

Jüri Uritamme ettepanekul otsustatakse osta Valgu Põllumajanduse ja tööstuse osaühingult esimene käsiprits. See oli endine Valgu mõisa prits. Nagu kõikjal, nii oli ka Velise VT ühingul esimeseks mureks, kust saada raha. Velislastel oli aga mõnevõrra õnne. Vallavalitsuselt saadakse toetust 240 kr. mille eest saadi prits ära osta ja jäi raha ülegi. Prits maksis 150 kr. Detsembri algul (3. dets.) peeti ära esimene pidu. Mängiti näidend “Kõrgemäe noored”. Peosissetulekule lisandusid veel liikmemaksud ja aasta lõpuks oli kassa tasakaalus 304,47 krooni, kusjuures ülejääk 26,25 kr. Aasta pärast, teisel peakoosolekul, otsustatakse asutada valla piirides veel kolm osakonda - Valgu, Nurtu ja Päärdu.

Velise vald, mille piires ühing tegutses, oli küllalt suur. Elamute arv ulatus sel ajal vallas 648 hooneni, olles hoonete arvult Läänemaal teisel kohal (ainult Suuremõisa vallas oli 2 hoonet rohkem). Peakoosolekul otsustati igasse osakonda valida üks isik, kes kohapeal asja organiseeriks ja asutamise koosoleku kokku kutsuks. Valituks said:
Valgu - Jüri Uritamm
Nurtu - Jaan Korkmann
Päärdu - Voldemar Piperal

Ühingu teisel tegevusaastal ostetakse juurde veel kaks käsipritsi. Ühe neist saab omale vastasutatud Päärdu jaoskond ja teise Valgu jaoskond. Päärdu jaoskonna asutamise koosolek peeti 28. mail 1933. a. Osavõtjaid oli 24, kes kõik samas tasusid ka sisseastumis- ja liikmemaksud.

Uus mootorprits töötamas 1939. a suvel.

Valgu jaoskonna asutamise koosolek peeti 17. sept. 1933. a. ja juba aasta lõpul said nad omale ka uue pritsi. Üldse kulutas ühing aasta jooksul pritside ja voolikute ostmiseks 435 kr. Osa pritside osturahast jäi võlgu. Kassa 1933. a. läbikäik oli 558,84 kr.

Velise valla elanike abivalmidust ühingu tegevusele näitavad korjanduste head tulemused. Näiteks tulekaitse nädala puhul 13. aug. 10 lehega läbiviidud korjandus tõi sisse 120,22 kr. Samal ajal üks peo sissetulek oli vaid (kulud maha arvamata) 42,80 kr. Ühingu liikmete arv on teise tegevusaasta lõpuks kasvanud 135-le.
1934. aastal ühingu tegevus muutub ikka hoogsamaks. Korraldatakse pidusid, näitemüüke, maskepidusid, ja mitte ainult Velisel vaid väga energilised on ka Päärdu ja Valgu jaoskonnad iseseisvalt pidusid korraldama. 15. juulil 1934. a. peetakse Velise koolimajas ühingu naisjaoskonna asutamise koosolek. Jaoskonna esinaiseks valitakse Liisa Palm.

Aasta rahaline läbikäik on kasvanud juba 764,72 kroonini. On tasutud eelmisel aastal ostetud käsipritside ostuvõlad, muretsetakse veeaame ja voolikuid, vankreid. 24.nov. 1934. a. erakorraline peakoosolek otsustab astuda Velise seltside “Kodu” liikmeks. Asemikkudeks valiti E. Nõu, J. Reimann, A. Jeeser, J. Palm. Kõne all on ka pritsikuuri ehitamise küsimus. Esmalt oli vaja leida kuuri ehitamiseks maa-ala.

Paisumaa-Nääri kogu juhatus. Istuvad: Ants Visnu, Heindrich Valdek. Seisavad: Peeter Kaljurand, Johannes Saia, Jaan Mirma.

Igal aastal eraldub ühingule 100 kr toetust valla vastastikku kinnitusselts ja 50 kr. vallavalitsus. Ühingul rahalist kitsikust pole, kuna aasta 318,15 kr. ülejäägiga, 1935. aasta tegevus näitab jälle edasiminekut. 30. märtsil, tulid kokku 17 Aravere ja Mäliste küla talupidajat Rätsepa tallu, et pidada uue Velise VT ühingu - Aravere-Mäliste jaoskonna (ka kogu või rühma) asutamise koosolekut. Kõik koosolijad olid üksmeelselt jaoskonna asutamise poolt. Jaoskonna ülemaks valiti Artur Vaarmann ja varahoidjaks Tõnis Ervin. Pea samaaegselt, 31. märtsil 1935. aastal peavad uue jaoskonna asutamise koosoleku Nääri-Paisumaa külade talupidajad. need on kõige kaugemad külad valla ääremail, kuhu keskusest, Velise alevikust sai maad 15 km. Koos oli 30 meest. Uue jaoskonna ülemaks (peameheks) valiti Jüri Laev ja varahoidjaks Jaan Vares.

Ühingul on nüüd juba 5 jaoskonda. Aravere-Mäliste jaoskonnale ostetakse ka uus prits. Ühingu rahaline läbikäik 1935. aastal oli juba 1 012,52 kr. ülejäägiga 01. jaan. 1935. a. 252,89 kr.

1935. aasta möödub ühingu elus eriliste sündmusteta. Peaks vast mainima mõnda momenti tuletõrjealastest õppustest, mida korraldatakse kogudes iseseisvalt ja kogudevahelisi. Kogudevahelised korraldati tavaliselt Velise alevikus, kuid neid korraldati ka rühmades.

Paisumaa-Nääri kogu juhatus.

Uut ühingu tegevuses veel vast niipalju, et Nurtus asutatakse lõpuks uus jaoskond. Ka see valla osa, Nurtu kogukond oli küllalt kauge piirkond. Asutamse koosolek peeti 4. sept. ja jaoskonna ülemaks valiti Jüri Maasing, varahoidjaks Hans Eik. Ülevaate tuletõrjealasest ettevalmistusest ja kustutustöödeks valmisolekust jaoskondades annab 11. sept. 1936. a. korraldatud ühingu ülevaatus ja valmisoleku proov. Selleks päevaks oli ühingul 191 liiget, neist naisi 23. Toetajaid liikmeid 12. Jaoskondade viisi jagunesid liikmed: I jsk. Velise alevikus 51 liiget, II jsk. Valgu asunduses 30 liiget, III jsk. Nääri-Paisumaa külas 31 liiget, IV jsk. Päärdus 18 liiget, V jsk. Mäliste-Aravere külas 38 liiget. Nurtu jsk. oli alles tööle rakendamata.

Ühingul oli 5 käsipritsi. igas jsk. üks prits ja hüdropult. Imevoolikuid oli 29 m. ja survevoolikuid 260 (200)? m. I ja IV jsk. pritsid olid kärudel. Peale selle oli ühingul veel 5 pootshaaki, 6 veevaati a’ 120 liitrit, 3 ämbrit ja 5 signaalpasunat. Meeskondade valmisolekut prooviti I, II, III, ja IV jsk. ja tulemused olid:
Jsk. Aeg Kogun. aeg. ilmun. meeste arv. Aeg veeandmiseni.

Jsk. Aeg Kogunemiksaeg Ilmunud meeste arv Aeg veeandmiseni.
II kell 10 15 min. 10 2 min.
III kell 11 20 min. 11 1 min. 45 sek.
I kell 13. 15 10 min. 12 1 min. 40 sek.
IV kell 14. 30 10 min. 8 1 min.

Kui ülevaatusel kustutusabinõude hooldusega jäädi rahule, siis jättis soovida meeskondade distsipliin ja väljaõpe, milline eelmisel aastal oli rahuldav.

Velise ühingu esimene näidendiga pidu 3. dets 1932. Mängiti näidendit “Kõrgemäe noored”.
Ees: Jaan Limberg, Aleksander Seeland, Kustas Palm.
Istuvad: August Nagelson, Leontine Neider, Mihkel Abro, Valodja Kusmin, Sinaida Liivek, Jaan Gildemann, Lydia Kellmann.
Seisavad: Eduard Gildemann, Herta Jürgenson, Anastassia Karlson, Jüri Palk, Mai Burmeister, Serafima Tõnisson, Georg Kusmin, Mihkel Raaman.
Taga: Sergei Kusmin, Arnold Burmeister, Ants Allipere.

1937. aastal ostetakse ka Nurtu jsk. käsiprits. Kaugemale otsustest, ehitada Velisele pritsikuur, pole jõutud. Pritsid on paigutatud jaoskondades talude küünidesse-kuuridesse. Otsustatakse raha korjama hakata mootorpritsi ostmiseks. Oma toetussummasid ühingule on suurendanud nii Velise vallavalitsus, kui ka vastastikune kindlustusselts. Esimeselt saadi 180 ja teiselt 200 kr. Endiselt on õnnestunud korjandused. 29. aug. - 5. sept. läbiviidud korjandusest laekus 117,84 kr. Korjandus on küll olnud laia haardega, 45 korjanduslehega. Väga energiliselt on tegutsenud ühingu naisjaoskond. Jaoskonna poolt korraldatud pidude ja teiste ürituste puhastulu ulatus 196,28 kroonini.

Tuletõrje korpuse koosseisus saab Velise VT ühingu meeskonnast Läänemaa brigaadi Märjamaa divisjoni Velise Kompanii. Kompanii pealikuks määratakse Jüri Koks ja abiks Jüri Kamarik. Hiljem määratakse kompaniipealikuks Hans Kalmus. Jaoskonnad nimetatakse ünber kogudeks. Nende koosseisud 1937. aastal:
Nurtu kogu - 28 liiget. Koguvanem Jüri Maasing, abi Erich Korkmann, pritsisalga ülem Arnold Saaliste.
Mäliste-Aravere kogu - 36 liiget, neist 4 naist. Koguvanem August Ellermaa, abi Jaan Miil, käsipritsisalga ülem August Paavel.
Nääri-Paisumaa kogu - 29 liiget. Koguvanem Johannes Saia.
Valgu kogu - 29 liiget. Koguvanem Nikolai Pitenberg, abi Helmut Nakmann.
Velise aleviku kogu - 29 liiget. Koguvanem Jaan Palm.
Päärdu kogu - 25 liiget. Koguvanem Voldemar Piperal, abi Jaan Plaamus.

1938. aastal alustavad Paisumaa-Nääri jsk. (kogu) liikmed pritsikuuri ehitamist. Peakoosoleku otsusega annab ühing selleks 50 kr., toetust. Kõik tööd tehakse ühiskondlikus korras. Paisuma-Nääri kogu oli ainuke, kes omale pritsikuuri valmis ehitas. Velise kogul jäi see vaid plaaniks ja mõtteks ja teistel polnud kuulda sedagi.

22. mail 1938. a. otsustas Mäliste-Aravere kogu oma peakoosolekul kogu likvideerida, omavaheliste lahkhelide pärast. Ühingu juhatusel jäi vaid varad üle võtta ja liikmed arvati Velise kogu koosseisu. Ürituste poolest on 1938. aasta tagasihoidlik. Velisel korraldati üks suurem näitemüük koos peoga, kust sissetulek oli 167,63 kr. Astuti kirjavahetusse Eesti tuletõrje liiduga mootorpritsi küsimuses. Selgus, et momendil pritse laos ei olnud ja välismaalt neid enam ei tellitud. Tuli jääda ootama kodumaa firmade O. Sork, E. Maidla ja “Laverna” toodangut. Aasta lõpuks oli pritsiostmiseks raha Lääne-Eesti ühispangas hoiul 600 kr. Prits maksis aga 2 500 kr.

Velise seltsi poolt korraldatud külmtoidu valmistamise kursusest osavõtjad detsembris 1936. aastal.
I rida: Liisa Palm, Leida Ilmveier, Marie Schmidt, M. Mäekask (kursuse juhataja), Elfride Palk, Alma Mihkelson, Sofia Nõu, Mari Elmann.
II rida: Alviine Tiits, Olga Seebo, Härta Burmeister, Matra Matiisen, Sinaida Palm, Alma Burmeister, Elfriide Riise, Ida Kornak, Marie Looring, Miralda Liiv, Elli Seiler, Anni Hanson.
III rida: Hilda Abro, Ida Jeerik, Anna Jürisson, Marie Vaarmann, Aliide Vaarmann, Maria Parnabas.

1939. aasta juunikuu keskpaiku õnnestub ühingul saada mootorpritsi omanikuks. Pritsi ostmiseks saadi toetust tuletõrje kapitali komiteelt 1 000 kr. Suuremate summadega toetasid sel aastal ka vallavalitsus (270 kr.) ja vastastiku kindlustusselts (300 kr.). Kenake summa 268,27 kr. saadi ka 3 - 10 sept. läbiviidud korjandusest. Tublid olid endiselt naisjaoskonna liikmed, kes andsid juhatuse kassapidajale üle 135,99 kr. pidude puhastulu. Suurtele väljaminekutele vaatamata lõpetas ühing oma 1939. aasta tegevuse 207,80 kr. kassaülejäägiga.

26. juulil peeti erakorraline peakoosolek uue põhikirja vastuvõtmiseks. Kuna uue normaalpõhikirja vastuvõtmisega nimetati senised kogud rühmadeks, siis otsustas peakoosolek ühel häälel, arvestades tiheda koostöö vajadust, et igast rühmast rühmapealik võtaks osa juhatuse koosolekust sõna ja hääleõigusega.

1939. aasta lõpuks oli ühingul 1 mootorprits, 6 hüdropulti, 6 käsipritsi, 237 m. survevoolikuid ja 135 m. imevvoolikuid. Tegevliikmeid oli ühingul juba 256, neist naisi 25. Noorliikmeid oli 6 ja toetajaid liikmeid 9. Ühingu esimehe ametis oli Jaan Palm, sekretäriks Jüri Palk, laekuriks Aadu Parnabas ja revisjonikomisjoni esimeheks August Ottender. Seitsme aasta jooksul muretsetud ühingu varade koguväärtus oli kasvanud 6 001,91 kroonini. Sealhulgas n. n. raudvara väärtus 5320,55 kr.

Seoses valdade reformiga läks osa Päärdu rühma liikmetest, need kes elasid Manni ja Rääskülades, Vigala VT ühingu liikmeskonda, kuna need külad liideti Vigala valla külge. Velise VT ühingu tuletõrjujatel tuli 7 aasta jooksul mitmel korral võidelda ka leekidega kahjutuledel. Andmed selle kohta on väga lünklikud. On kahjutuld kustutamas käidud ka Vigalas ja Haimres. Üks suuremaid oli aga metsapõlemine Konuveres, kus 12, 13 ja 14 augustil, 1939. a. olid tulega võitlemas, nii mootorpritsi meeskond, kui ka salgad. Siin sai uus mootorprits ja selle meeskond, oma esimesed tuleristsed.

Andmed Velise VT ühingu kogude ja salkade tuletõrje võistlustest osavõtmise kohta puuduvad. Nagu kaasaegsete mälestuste järgi otsustada võib. käidi väljaspool koduvalla piire väga vähe, või üldsegi mitte. Ei olnud moes ka suure pidulikkusega tähistada ühingu aastapäeva, nagu see suuremas osas ühingutes väga kombes oli. Pidusid, näitemüüke, spordivõistlusi ja tuletõrje rakendusvõistlusi oma valla piires rühmade (kogude või jsk.) vahel peeti väga sageli, aga paraadidest siinmail lugu ei peetud.

See julge mõte, mida 1932. aasta märtsikuul kolm meest - August Nagelson, Jaan Tonna ja Aado Jeeser oma allkirjaga Velise vabatahtliku tuletõrje ühingu registreerimiseks saadetud põhikirjal kinnitasid, oli tegelikkuseks saanud. Sellele mõttele oli tänaseks järginud ligi 300 ulatuv ühingu liikmeskond. Velise VT ühing oli oma tegevusega kaugele varju jätnud Velise Rahvaraamatukogu- ja Põllumeeste seltsid. Põhjuseks olid vast siin VT ühingu tegevusvormid. Enamus pidusid ja näitemüüke oli korraldatud ikka koos alkohoolsete jookide, vähemalt õlle müügiga. Naisjaoskond korraldas igasuguseid Mardi- ja Kadriõhtuid, kus osavõtjatele pakuti hane ja kanapraadi. Enamus VT ühingu pidusid korraldati taludes (suvel talu küünides). Kõikjal valitses n. ü. külamiljöö ja võibolla oli see üks põhjusi, et siin oli osavõtjaid rohkem, kui näidenditega peoõhtutel, mis peeti koolimajas. Siia tulid ka vanemad inimesed. Siin tunti end võibolla vabamana.

Alkhoolsete jookide müügi pärast tuletõrje pidudel oli ka ütlemisi ja etteheiteid teiste seltsitegelaste poolt, isegi ajakirjanduses võeti sel teemal sõna, aga tuletõrje ühingud tegutsesid õilsa eesmärgi nimel. Kõik toimus vabatahtlikkuse alusel ja riigi toetused rahva vara kaitsmise organiseerimisel ja tuletõrje ühingute abistamisel, olid väga napid. üldiselt peab aga ütlema, et Velise VT ühing suutis lühikese aja jooksul korda saata palju.

Velise VT ühing tegutses tagasihoidlike tulemustega kuni 1949. aasta kevadeni. Põllumajanduse kollektiviseerimisega seoses läksid ühingu varad jagamisele kolhooside vahel ja ühing kui niisugune lakkas olemast.