Velise Põllumeeste Selts

Oli raamatukogu seltsi kõrval teiseks seltskondlikuks organisatsiooniks, kes oma tegevust alustas pea vahetult sajandi algul (1903. aastal). Kahjuks ei ole selle seltsi tegevusest säilinud pea ühtegi dokumenti, ega kirjarida. Ometi on teada, et seltsi tegevus, eriti esimesel paaril aastakümnel, oli eriti viljakas ja teguderohke. Ka üksikud mälestuste killud ei võimalda seltsi tegevusest terviklikku ülevaadet saada.

1904. aastal sündinud Jaan Harnak teab jutustada, et esimese Maailmasõja järel oli seltsi liikmetest organiseeritud n. n. kaubandusosakond. Kuna sõja järel oli kõigest hädavajalikust kaubast suur nappus, leidnud see komisjon võimaluse kauba saamiseks ja igal nädalal üks päev müüdud siis Velise alevikus, tolleaegses Manni majas teatud kogus petrooli, soola, hobuseraudu, kabjanaelu jne (praeguseks on nimetatud maja ümberehitatud ja kuulub H. Trallmannile). Sellisest lahendusest hädavajaliku kauba saamisel, oli elanikkonnale suur abi.

Velise Põllumeeste Seltsi poolt korraldatud toiduvalmistamise kursusest osavõtjad okt. 1919.a. Kursus kestis 2 nädalat.
I rida: Sofia Vaarmann, Liisa Valler, Ida Höösber (kursuste juhataja), Maria Schmid, Karin Koobas, Mari Lauter, Triinu Saaliste, Marie Kornak, Liisa Looring, Anna Jürisson.
II rida: Miina Järvekülg, Liide Piperal, Ida Kuuse, Marta Roist, Loviise Püü, Ann Veedam, Mai Jaakson, Marie Lillefeld, Marie Eik.
III rida: Triinu Lauter, Marie Saaliste, Helene Heinamaa, Anni Parnabas, Marie Alt, Kai Seeland, Olga Mann, Mari Harnak, Kati Kornak, Ida Masberg, Mari Ellamaa, Marie Valler, Elli Luuri, Ann Lauter, Anni Kuke, Lylli Uustalu (kohalik kooliõpetaja),
Taga püsti: Marie Kusmin, Leenu Tuubal

Edasi ja peamiseks eesmärgiks oli Põllumeeste Seltsil erialaste kursuste korraldamine, et pakkuda talupidajatele teadmisi põllumajanduse, karjakasvatuse, piimanduse, aianduse, käsitöö, kodukorrastamise, toiduvalmistamise jne alal. Kümnekonna aasta jooksul 1920 - 1930 korraldati selliseid kursusi aastas mitmeid. Kursused peeti peamiselt sügisel ja talvel, kuna siis oli maarahval rohkem aega. Peale kolmekümnendaid aastaid hakkasid kursusi korraldama valla piires asutatud Perenaiste- ja Maanaiste seltsid. Velisel aga sellist seltsi ellu ei kutsutud ja siin korraldas kursusi edasi Põllumeeste Selts. Osavõtjate arv jäi aga kaks korda väiksemaks, kuna varem käidi nendel kursustel koos üle valla. Nagu mäletatakse, olnud need kursused väga populaarsed ja osavõtjaid alati rohkem, kui saadi vastu võtta.

Üks esimesi kursusi, mida J. Harnak veel mäletab, olnud aianduse kursused, kus lektoriks olnud meie esimene aiandusinstruktor Tõnu Reim. Kursused olnud Velise alevikus, aga instruktor oli korteris Veski külas Mäe talus, tolleaegse seltsi esimehe Mihkel Lauteri kodus. Kursused peeti Velise kihelkonna koolimajas ja vahemaa 3 km. käidi igapäev ära hobusega. Mihkel Lauter oli ka üks Velise Põllumeeste Seltsi asutajaid liikmeid. Temaga koos veel Jüri Riise Aasa talust, Jüri Kamarik Nurtust Kolitoa talust, Jaan Veetam Nurtu-Nõlva külast Saue talust ja Jüri Tiits Kiilaspere külast Kalda talust.

Kursuste päevilt oktoobris 1919. a. Jetti Kornak, Marie Kusmin, Leeni Heinamaa, Marie Kornak, Lilli Uustalu, Ann Veetamm, Triinu Saaliste.

Kui teised valla seltsid ja ühingud haarasid oma tegevliikmed ainult kogukonna piires, siis Põllumeeste Seltsi liikmeid oli üle terve valla. Alates sellest ajast, kui organiseeriti piirkondlikud põllumeeste konvendid, oli Põllumeeste Seltsi tegevus paljuski sõltuv ja seotud konvendi üritustega, olles valla ulatuses nende organiseerijaks ja läbiviijaks. (Igasugused põllumajanduslikud õppepäevad, seminarid. Jätkusid muidugi kursused, kuigi neid korraldasid nüüd ka teised seltsid jne.

1936. aastal organiseeriti seltsi juurde aianduse-mesinduse ring, kuhu liikmeid kogunes 30 ringis. Assistendiks palgati oma vallast pärit Vahi 2 aastases aianduskoolis õppinud Elmar Toots. Nimetatud ring tegi ära suuretöö Velise piirkonna vanade taluaedade korrastamisel ja uute rajamisel. Kujundati ja rajati hoonete ümbrusse iluaedu. Istutati ilupuid ja põõsaid, hekke. Korraldati hoone välisvärvimise kursusi, mille tagajärjeks oli, et väga paljud, seni hallid ja luitunud elamud ja kõrvalhooned said uue rõõmsa värvikuue. Üldse muutus talude välisilme tunduvalt.

Ringi siseselt moodustati kaks pritsiringi, kummaski 5 liiget ja osteti kaks kärupritsi. Pritside ostmiseks saadi Põllutöökojalt toetust. Pritsid võimaldasid aedades õigeaegselt läbi viia vajalikud taimekaitse tööd. Aianduse-mesinduse ringi tegevuse tagajärjel paranes piirkonnas tunduvalt ka mesindusalane olukord, mis siiani oli ebarahuldavas seisukorras. Kahjuks sai ring tegutseda väga lühikest aega, vaevalt neli aastat ja likvideerus 1940. aastal, just ajal, kus nii väga oleks olnud vaja teadja ja tundja kätt ja nõuannet, külmakahjude likvideerimisel ja taastamisel. Aga peagi puhkenud sõda, koos pakasega hävitas väga palju ja jättis kõik pooleli.

Keedukursused 1924. aastal. Sofia Vaarmann, Kati Kornak, Jetti Kornak, Marie Vaarmann.

Velise Põllumeeste Seltsi tegevusest on ka perioodika lehekülgedele sattunud vaid üksikud read. “Lääne Elu”, nr. 7. 27. jaan. 1934. a. Seakasvatuse loengud olid ühes tegelikkude töödega;
26. skp. Velise Tiidu talus.
27. skp. valgu Mäe talus.

“Teataja”, nr. 26. 02. märts, 1935. a. Seakasvatuse päev Velisel. Tõusigade kasvatuse propaganda nädala puhul korraldatakse Velise vallamajas 3. märtsil, kell 2 seakasvatuse päev ja Valgu koolimajas kell 6 õhtul samal päeval kõnelevad J. Otli ja J. Aun.

Mäletan ühte kahele õhtule jagatud loengut 1937. aasta veebruaris lambavillast ja selle kasutamisest. Loengud peeti Velise 6-kl. algkooli ruumes ja lektoriks oli põllumajandusteadlane Kristjan Jaama. Need on vaid paar väga põgusat ülestähendust selle pika 37 aastat tegutsenud Velise valla seltsi tegevusest, mis aga kaugeltki nii põgus ei olnud, vaid hoopis sügavam ja laiem.

Osalejad 1924. aastal. I rida: Anni Riise, Sofia Vaarmann, Marie Schmidt, Karin Koobas, Lepp (kursuste juhataja), Marie Valler, Anni Hansen, Emilie Arnover.
II rida: Jetti Kornak, Aliine Tihkan, Ida Jeerik, Ida Tuubal, Marie Oidram, ?, ?, Hilda Abro, Marie Vaarmann.
III rida: Elli Luuri, Alma Luuri, ... Siibo, Liisa Reimann, Triinu Karlson, Anni Valler, Jetti Kornak, Miili Karlson.

Viimased kümmekond aastat oli Põllumeeste Seltsi esimeheks Tõnis Ervin Mäliste külast Tiidu talust. Tema kodus oli sellel ajal ka Seltsi asjaajamine. Siin peeti juhatuse koosolekud (vahel aga siiski ka vallamajas). Peakoosolekud peeti vallamajas ja hiljem Mäliste külas Anni talus.

Teatud aktiivsuse langus seltsi tegevuses hakkas ilmnema kolmekümnendate teisel poolel, s. o. ajast, kui seltse ja ühinguid sai juba valla territooriumile nii palju, et neid vajalikke aktiivseid juhte ja liikmeid kõikjale ei jätkunud. Vahel püütigi nöökamisi Põllumeeste Seltsi nimetada Mäliste meeste seltsiks.

1938. aasta 3 juulil pidas selts oma 35 aasta juubelipäeva. Pidustused toimusid kunagise Velise mõisa pargis (samas olid ka veel 1905 aastal põletatud mõisahoone varemete säilmed. Päev oli igati suurejooneline. Kohal olid Vigala ev. lut. usu pastor F. Jürgenson ja Velise ap. õigeusu koguduse preester V. Viherpuu. Pidustustel osalesid veel Päärdu pasunakoor ja Velise laulukoor.

Käsitöökursusest osavõtjad 1925. aastal. Istuvad: Marie Valler, Marie Karell, Triinu Lauter, Marie Schmidt, Mai Kohver.
II rida: Akiliina Kelmann, Antoniina Riise, Anni Hanson, Karin Koobas, Marta Ervin, Mai Iibus, Härta Tõldmaker, Ida Jeerik, Kold (kursuse juhataja).
Püsti: Mari Harnak, Miili Veetamm, Aliide Mildorf, Anastassia Karlson.

Seltsi asjaajamine toimus igati põhikirjakohaselt, nagu näha allakirjuta käes säilinud peakoosoleku kutset: Ärakiri kutsest:
V. a. LIIGE
Velise Põllumeeste Seltsi aastapeakoosolek peetakse 18. veebr. 1939. a. algusega kell 17. 00 Velise vallas Mäliste külas Anni talus, millest teid palume osa võtta. Päevakorras:
1. Koosoleku rakendamine.
2. Auliikmete vastuvõtmine.
3. Uute liikmete vastuvõtmine ja maksutasumise tähtaja määramine.
4. Põlise liikmemaksu määramine.
5. 1938. a. aruande ja 1939. a., eelarve vastuvõtmine.
6. Valimised põhikirja järele.
7. Postivoliniku valimine.
8. Velise Seltside Ühingu Liidu “Kodu” asemikkude valimine.
9. Läbirääkimised.
Juhatus.
P. S. Koosolekule järgneb samas seltsi liikmete ühine perekondlik koosviibimine, millest Teie austavat osavõttu palume.
Juhatus.

Oma viimase peakoosoleku on Velise Põllumeeste Selts mälestuste järgi pidanud 1940. aasta märtsis. See koosolek jäi ka viimaseks. Vastava seaduse alusel Selts sama aasta suvel likvideerus, olles tõusude ja mõõnadega tegutsenud ligi neli aastakümmet. Selle aja jooksul püüti valla elanikele pakkuda ja tutvustada nende aegade uut ja eesrindlikku paljudes talumajapidamise ja kodunduse küsimustes.

Keedukursusest osavõtjad märtsis 1931. a. Ees: Akiliina Kellmann, ... Looring.
I rida: Aliide Kellmann, Alevtiina Reiman, Marie Tõiste, Eliise Alt, Ida Jeerik.
II rida: Maali Looring, Anni Hanson, Alma Jammer, Marta Ennikov, Anni Valler, Karin Koobas
III rida: Rokk (kursuse juhataja), Marie Alt, Mari Ellmann, Liisa Palm, Alma Paavel.

Need vähesed kaasaegsed, kes neid aegu saavad veel meenutada, teevad seda ülima tänutundega. See tee - kursuste korraldamine - oli ju ainuke, mille kaudu kõik uus rahva hulka levis. Sellealast kirjandust oli ju siis veel väga vähe.

Põllumeeste Seltsi kõrval teiseks ülevallaliseks seltsiks oli Velise valla vastastikku kindlustuse selts. Oma tegevuses oli see selts Velise vallas tagasioidlik, aga ülesanne ja eesmärk olid õilsad, seltsi liikmete vastastikune abistamine tulekahjude korral.

Velise asutati see selts 1896. aastal. Seltsi liikmeteks olid enamus valla hoonete omanikke. Hooned olid vastava komisjoni poolt arvele võetud ja hinnatud. Jooksvaid küsimusi lahendas peakoosoleku poolt valitud juhatus, mida alguses nimetati ka valitsuseks. Oli valitud ka juhatuse esimees, või eesistuja.

Ees: Aliide Mildorf, Aglaida Piisang, Hilda Viisut, Ida Jeerik.
Istuvad: Aliide Palm, Marta Remma, Marie Tonna, Mari Elmann, (kursuse juhataja), Marta Ervin, Anni Ellamaa, Aliine Viisut, Marie Kamarik.
Seisavad: Marie Jammer, Aliide Maasing, Marta Gildemann, Härta Tõldmaker, Marie Karell, Anni Siimann, Marie Tagu, Marie Abro, Leeni Siimann.

Esialgu seisnes abistamise tuleõnnetuse korral vaid natuuras. Kahekümnendate aastate keskpaigaks oli üle mindud raha alusele. Seati sisse kindlad aastamaksud ja soetati seega tagavarakapital, mille tulemuseks oli, et võidi kahju korral kindlustussumma otsemaid välja maksta, ilma liikmetelt lisamaksu korjamata.

Peale kahju hüvitamise rahas, veeti vastastikuse abistamise korras kahjukannatajale uue hoone ehitamiseks kohale ehitusmaterjalid (palgid, kivid, kruus). Veost võtsid osa kõik seltsi liikmed. Selts tegeles ka profülaktilise tööga. Koos tolleaegse põllutöökojaga piksekaitse kursusi.

“Lääne Elu”, nr. 30. 06. 1938. a. kirjutab: Piksekaitse kursused Läänemaal. Põllutöökoja ja Velise valla ühistegeliku kindlustuskassa korraldusel peeti 14. 06. Velisel Matsi-Uuetoa talus kursused, piksekaitse ülespanemiseks. Selliseid kursusi peeti ja korraldati kõigis valla neljas kogukonnas.

Velise valla vastastiku kindlustuse seltsi juhatuse esimehe kohal oli väga pikka aega kooliõpetaja, aktiivne seltskonnategelane - Gustav Karell. Nimetama peaks veel pikemat aega juhatuse tegutsenud: Jüri Riiset, Ants Jeerikut, Martin Koobast, Jüri Palki jt.

Seltsi juubelipäeva laululeht