Päärdu Rahvaraamatukogu Selts

Valgu ja Nurtu kõrval oli ka Päärdu kogukond Velise vallas paigaks, kus kuni 1924. aastani ei tegutsenud ühtegi seltsi ega ühingut.

Nagu sissejuhatuses mainitud, lauldi Päärdus küll juba eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate algusest peale, aga ainult lauldi ja olid need laulud ju enamuses vaimulikud laulud. Muud repertuaari oli sel ajal veel väga vähe. Kuigi järjepidev laulmine siiski ei olnud, sest kõik koolmeistrid kes peale Peeter Binnendorfi Päärdu vallakoolis õpetajateks olid, ei olnud laulumehed. Pidevalt hakkas Päärdus laul kõlama 1922. aastast alates, kui õpetajaks tuli August Alberg.

Päärdu laulukoor Läänemaa laulupeo ajal 1925. a.
Istuvad: Mari Emmo, Mari Normus, Ann Algmaa, Miili Mõis, Helmi Rokk, Mihkel Marting, Hermiine Juulmann.
Seisavad: Jüri Pesti, Meei Koks, Maali Nahk, Kustas Algmaa, Ado Meeles, Madis Rebassoo, Jüri Rokk, Mihkel Kalmus.
Laulukoori juhatas Kustas Alberg.

Ei tea kas Velise eeskujul, kus Raamatukogu Selts oli tegutsenud juba tubli kolm aastakümmet, või ümbruskonna inimeste soovist ja tahtmisest tegutseda, saadeti teele palve.

Tallinna-Haapsalu Rahukogule
Päärdu Rahvaraamatukogu Seltsi asutajate liikmete, Mart Krahvi, Mihkel Mõisi ja Mary Koksi
Palve
Siia juurde lisades Päärdu Rahvaraamatukogu Seltsi põhikirja 2 eksemplaris ja postiteega 166 mrk. registreerimise kuludeks, palume mainitud seltsi seaduslikus korras registreerida ja üks eksemplar põhikirjast, varustatud kohtu pealkirjaga välja saata Mart Krahvile Märjamaa kaudu Päärdu postkast.
Pärnus, 29. dets 1923. a.
/allkirjad/

Kahe nädala pärast tõi post teise eksemplari tagasi ja kohtu pealiskiri näitas, et Päärdu Rahvaraamatukogu Selts oli registreeritud 12. jaan. 1924. a.

Põhikiri nägi seltsi otstarbena samu eesmärke, millised olid Nurtu Noorrahva Ühingul ja Valgu Haridusringil ning Velise Raamatukogu Seltsil.

Segakoor 1930. a.
Ees: Armilde Ots, Maali Nahk, Härta Krahv, Aliide Mildof, Marie Kalmus, Aliide Piperal, Härta Koks, Helmi Rokk, Mari Normus, Marta Meeles, Jetti Liinat, Maali Mann.
II rida: ?, Jüri Pallas, August kolks, Ernst Miks, Leonard Tõldmaker, Jüri Rokk, Rudolf Ots, Eduard Leht, Mihkel Marting, Kustas Alberg, ?, Hendrik Saaliste. III rida: Madis Rebase, Jüri Koks, Mihkel Kalmus, Eduard Loik, Adu Meelde.

Esmane oli raamatukogu asutamine. Tegelikult oli Mart Krahv oma algatusel kogule juba aluse pannud. Esimesed raamatud olid kogus olemas. Raamatukogu asukohaks jäigi Mart Krahvi Maanda talu. Siin leidis kogu peavarju kuni 1925. aastani. Raamatuid andis välja M. Krahv ja tema perekonna liikmed. Maanda talu asus aga valla piiril, seepärast ei saadud siia raamatute järgi nii lihtsalt tulla. Suvel küll, aga talvel kus just lugemisvara vaja oli, jäi see sageli koju toomata. 1924. aastal kolis Päärdu kool üle Päärdu mõisahoonesse ja 1925 aastal toodi ka raamatukogu koolimajja üle. Koolimajas hakkas kogu juhatajana tööle äsja kooli tööle tulnud noor õpetaja Adele Ermann (hiljem Looring).

Et aga saaks kiiremini raamatuid juurde hankida, selleks oli raha vaja ja noored vajasid meelelahutust, kooskäimist. Nii alustatigi siis mitmel rindel. Seltsi nime ja lipu all jätkas hooga tegevust laulukoor. Juba samal 1924 aasta suvel käidi Haapsalu III laulupäeval. Tegevust alustas näitering, samuti rahvatantsijad, karaktertantsijad.

1932. a korraldatud tantsukursusest osavõtjad.
I rida: Johanna Runtel, Antoniina Tõnne, Meeta Ots, Adeele Looring, Saareni (kursuste juhataja), Anni Algmaa, Härta Krahv, Helmi Miks, Härta Piperal.
II rida: Heindrich Ots, Jaan Pajur, Albert Polder, Helmi Rokk, Rudolf Ots, Jetti Liinat, Aleksander Pipar, Liide Mildorf, Anton Koikson, Ado Pesti.
III rida: Elmar Veeber, Evald Tõldmaaker, Arnold Rist, Arnold Raamann, August Koks, Otto Nilp.

Neid aegu meenutab põline Päärdulane, Elvine Koks (neiuna Rokk), kes kõikjal kaasa lõi:
“Selts korraldas vähemalt kord kuus mingisuguse peo, oli see siis suvel näitemüük, või pidu näidendiga, sageli ainult esinemisega, rahvatantsudega, karaktertantsudega. Sügise poole sai korraldatud Mardi ja Kadri õhtuid (maskipeod). Ja alati lõppes ju õhtu jalakeerutusega. See oli väga harva kui mõni kuu vahele jäi.
Rahvatantsijaid oli 8 segapaari. Karaktertantsu tantsisid kolm tütarlast: Helmi Rokk, Rita Asmpere ja Marta Meeles. Härjatantsu tantsisid neli noormeest: Kaer Ilmar, Ots Rudolf, Koks Jüri ja ....
Igal aastal käisine mitu korda pidusid tegemas ka väljaspool Päärdut. Käisime Kesk-Vigalas. 1930 aastal mäletan, et käisime Velisel ja Valgus mitu korda.”

Pärast Velise Laenu-Hoiu ja Tarvitajate Ühisuste pankrotti jäämist, oli väljapool valla piire levinud teadmine, et siin on kogu seltsielu välja surnud. Sellest kirjutasid isegi ajalehed.

“Lääne Elu” nr. 16. 27.veebruar,1932. a.
“Ühistegevuse kiitus kadus Veliselt juba paar aastat tagasi, kui pankrotti läksid üksteise järel ühiskauplus oma harukauplustega ja ühispank”.......
Aga midagi on ikka veel tehtud ja ajaleht kirjutab edasi:
“....ainukese omapärase trumbi korraldasid Päärdu noored. Kahenädalased tantsu kursused I. Sareni juhatusel korraldati tantsuturniir ja valiti tantsumeistrid.
Esikohale tulid prl. H. Rokk ja hr. R. Ots
Teisele kohale prl. A. Tõnne ja hr. Al-der Pipar
Kolmandale kohale prl. Piperal ja hr.Tõldnmaker.”

Ega need polnud ainukesed kursused ega turniir. Neid oli rohkem.

Varasemal ajal mängitud näidenditest on H. Koksil meeles “Laul õnnest”, “Mõrsja öö mõisaparuni juures”, “Isade tee”, “Poja kalmul”.

Grupp Päärdu seltsitegelasi.
Ees: Jüri Pallas, Leonard Tõldmaker.
Taga: Rudolf Ots, Armilde Ots, Mihkel Marting, Ants Kalmus, Jetti Marting, ?, ?.

Nagu valla teistes piirkondades, hakkab ka Päärdus Seltsielu kolmekümnendate teisest poolest alates vaiksemaks jääma. Liikmete arv on ka siin kokku kuivanud. Aruande järgi on liikmeid 1935. aasta lõpul vaid 19. Korraldatakse vaid kolm pidu. Näidendeid õpitakse ära kaks:
“Randveres uus peremees” mängitakse kaks korda
“Sulase südameraasuke” mängitakse üks kord.

Peolisi on siiski käinud õhtul üle saja. Sissetulekuid on ka vähestest pidude arvust kasinad – 145,36 krooni. Sellest on ära kulutatud 122,66 kr.

Seltsi esimeheks oli Albert Polder ja sekretäriks Ed. Plaamus. Kuna seltsil pole oma maja ja peavad oma peod allüürnikena koolimajas tegema, on juhatusel soov ikka oma maja järele olnud. Vähemalt mõtted ja soovid olid algusest peale. Peale kolmekümnendate aastate käis kirjavahetus vastavate asutustega (riigimetsade valitsus jt), et saada seltsimaja ehitamiseks lapike maad. Peale majaaluse maa oli hädasti vaja ka korralikku spordivä1jakut. Millegi pärast aga see küsimuse lahendamine venis ja venis seni kaua kui Päärdu Rahvaraamatukogu Seltsi eluiga sai täis. Oma maja jäi siin samuti saamata, nagu Velisel. Parem polnud asi ka Nurtus, kus kord maja pakuti Noorrahva Ühingule müüa, aga siis polnud ostjat. 1936. aasta 01. märtsil valitakse uus juhatus. Esimeheks jääb edasi A. Polder. Ka sekretäriks jääb edasi Ed. Plaamus. Laekuri ameti saab J. Plaamus ja liikmeteks jäävad, A. Randma ja M. Pärtlas. Seltsi tegevus on eelmisest aastat hulga elavam. Õpitakse selgeks 4 näidendit ja peetakse 6 näidendiga pidu kus mängitakse:
“Mees merelt” Tehti 6 proovi ja mängiti 1 kord
“Õnne kõvertee” Tehti 6 proovi ja mängiti 1 kord
“Muretute ülemlaul” Tehti 6 proovi ja mängiti 1 kord
“Preedik Pudirull” Tehti 6 proovi ja mängiti 1 kord

Kaks korda käidi kaugemal pidu tegemas. Vastavalt peoõhtute arvule, suurenes ka Seltsi rahaline läbikäik. Üldsissetulek oli 410,58 kr. ja välja läks 386,35 kr. Aasta jooksul oli ka üks aktus.

Näiteseltskond 1930. a.
Ees: Margarita Rebane, Madis Rebase, Ann Alberg, Ado Meelde, Mihkel Kalmus, Antoniina Tõnne, Tõnis Looring.
Taga: Meta Ots, Jüri Koks, Adeele Looring, Helmi Rokk.

1937. aasta on jälle tagasihoidlikum. Liikmete arv on aasta jooksul kahekordistunud. 31. dets. on nende arv 32. 15. jaan peakoosolekul valitud juhatuse koosseisus on ka mõned muudatused. Esimeheks jääb küll A. Polder edasi, aga sekretäriks saab Antonina Tõnne. Laekuri ametisse jääb ka J. Plamus edasi. Liikmed E. Pajur ja E. Ojando on aga uued.

Õpitakse kolm näidendit ja peetakse 4 pidu. Näidenditeks on:
“Sulane Poolast” Tehti 10 proovi ja mängiti 1 kord
“Kapral Salu” Tehti 8 proovi ja mängiti 1 kord
“Valge varese lend” Tehti 8 proovi ja mängiti 2 kord
Peale selle veel maskeraad-ball. Sissetulek on 218,75 kr ja väljaminek 150, 40 kr.

Päärdu pasunakoori esimene koosseis.
Istuvad: Aado Pesti, Alfred Miks, Ärni Miks, Jüri Looring, Albert Polder, August Koks.
Seisavad: Jüri Koks, Leonard Tõldmaker, Jüri Rokk, Eduard Leht, Rudolf Ots, Mihkel Kalmus, Madis Rebassoo.

Maa saamiseks pöördutakse palvega Riigimaade ameti poole. Kuidas möödusid Päärdu Rahvaraamatukogu Seltsi viimased tegevusaastad, selle kohta täpsemad andmed puuduvad, aga mälestuste järgi olid need oma tegevuse ja ürituste poolest paari eelmise sarnased. Aeg kursusi korraldada ja tantsuturniire pidada oli minevikuks jäänud.

Pikemalt ei ole juttu olnud seltsi üla pidada olnud raamatukogust, millega õieti oma tööd selts alustas. Nagu teada, asus raamatukogu 1925. aastast alates koolimaja ruumides, Päärdu mõisahoones. Mõningate mälestuste järgi olevat kogu koolinajja kolinud veel hiljem. Igatahes on kindel see, et niipea kui kogu koolimajja kolis, hakkas raamatuid välja andma õp. Adeele Looring. Ta pidas raamatukogu juhatada ametit väga pikka aega, kuni 1953 (?) aastani, sest kuigi Selts oma tegevuse lõpetas 1940. aastal, jäi raamatukogu edasi töötama ja samas asub Päärdu avalik raamatukogu veel praegu.

Raamatukogu kuulus av. raamatukogude võrku ka kodanlikul perioodil ja sai ka vähest riiklikku toetust. Kogu käekäigu kohta üksikasjalised andmed kuni 1935. aastani puuduvad, kuid võib järeldada, et Selts oli oma summasid kaunikesti kulutanud raamatute muretsemiseks, muidu poleks neid kogus niipalju olnud - 660 köidet. Lugejaid on sel ajal nimekirjas küll vähe - ainult 15. Seest on nad aga tublid lugejad, olnud. Keskmiselt on igaüks aasta jooksul kogu külastanud ja raamatuid laenutanud 15 korda.

Järgmine koosseis.
Ees: Heindrich Ots, Tõnis Miks, Jüri Looring, Mihkel Kalmus, Jüri Koks.
Taga: Madis Rebassoo, August Koks, Rudolf Ots, Leonard Tõldmaaker, Jüri Pallas, Jüri Rokk.

1937. aasta lõpuks on kogus juba 725 köidet. Kiiresti on selle aasta jooksul kasvanud ka lugejate arv. See ulatus juba 5o-le. 1939 aasta on kogus 769 köidet ja laenutatakse 431 korda.

Mingisuguse võrdleva pildi Velise valla raamatufondist ja raamatute kasutamisest elanike poolt saab koguteos “Läänemaa” II köitest (käsikiri asub Teaduste Akadeemia raamatukogu erihoiuosakonnas) Vähekese 1ähevad andmed 1939. aasta aruannetest lahku, aga vahe on minimaalne andmed võivad olla väga tõepärased, sest need võivad pärit olla osaaasta kohta. Andmed näitavad:

Raamatukogu nimi Raamatute arv Laenutatud korda
Velise Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu 1035 553
Valgu Haridusringi “Valgus” raamatukogu 356 1023
Nurtu Noorrahva Ühingu raamatukogu 753 310
Päärdu Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu 769 431

Suur tundub Valgu kogus laenutuste arv, aga seal on sel aastal 75 lugejat.

Selline oli pilt Velise valla raamatukogudes seltside tegevuse lõpu eelõhtul, kes need raamatutud olid muretsenud ja kappide riiulitele oma valla inimeste jaoks paigutanud. See oli suur vaimuvara, mille väärtus oli eriti suur seepärast, et raamat oma kalli hinna pärast maarahva kodudesse ei ulatanud. Ainult raamatukogude kaudu jõudis neil aegadel raamat teda igatseva lugejani. Velise valla inimestel oli see võimalus olemas.

Seni on rääkimata Päärdu Rahvaraamatukogu Seltsi, võib vist julgesti öelda, kõige suuremast saavutusest, s.o. Päärdu puhkpilliorkestri asutamisest. Raha hakati pillide ostmise jaoks muretsema otsemaid, peale Seltsi organiseerimist.

1928. aastaks saadi niikaugele, et võidi Tallinna pillidele järele minna. Pille käis välja ostmas hilisem kauaaegne orkestri juht Jüri Looring. Pillid toodi linnast ära Mannis elava ehitusmeistri, Tõnis Miksi autoga. Viimane annetas (ostis) esimese tenori pasuna ja kinkis selle orkestris mängimiseks oma ristipojale. Ots Rudolfile. Teise pilli ostis ja kinkis Mihkel Lauri. Pillide ostmiseks annetasid veel: Jüri Haak, Jüri Jammer ja Eduard Loik.

Päärdu pasunakoor 25 aastat tagasi.
Istuvad: Harry Looring, Helmuth Meeles, Albert Poldre, Enn Meeles, Rolaand Miks, Jaan Miks, Jakob Sinikas.
Seisavad: Valdur Illaste, August Koks, Mihkel Kalmus, Eduard Leht, Enn Tulvik, Jüri Rokk, Eduard Andreller.

Esimeseks orkestri juhiks oli Ärni Miks. Peagi võttis taktikepi üle Jüri Looring. Viimane oli orkestri juhiks kuni 1936. aastani. Siis tuli kodanlikus armees aega teeninud Aadu Pesti. Viimane oli seal sõjaväe orkestris mängides saanud tugeva ettevalmistuse. Temale J. Looring taktikepi üle andiski. Viimaseks dirigendiks oli Albert Polder. Lühikest aega ka Jüri Koks. Päärdu orkester mängis enda kuulsaks. Teda armastati kodus ja lugupeetud oli ta kaugel väljapool oma valla piire. Päärdu orkester jättis oma mängutasemelt Nurtu tüki maad taha. Siin olid uued pillid, Nurtus aga juba üle 30 aasta mänginud. Ka oli orkestri koosseis Päärdus märgatavalt suurem, näiteks; 1936. aastal orkestris 16 mängijat. Tehtud 30 harjutust oma pidudel mängitud 12 korda, aktustel üks kord. Väljaspool käidud mängude kohta andmeid pole. 1937. aastal orkestris 15 mängijat. Harjutusi 20 jne.

Raamatukogu Seltsi tegevus küll 1940. aastal lakkas, aga seltsi töö tulemus jäi rahvale päranduseks. Jäid raamatukogu ja puhkpilliorkester.

Orkester tegutses pea 1970. aastani. 1958. aastal peeti pidulikult orkestri 30 ja 1968. aastal 40 aasta juubelit. See jäi viimaseks. Päärdu orkester võttis osa kõikidest rajoonide laulupäevadest ja kunstilise isetegevuse ülevaatustest. Osales ka laulupidudel.

Nii oli siis Velise valla piirialadel, Päärdu otse Vigala valla piiril ja Nurtu koguni veel Pärnumaa piirialadel, mürtsumas puhkpilli muusika.

Siinkohal väike kõrvalepõige lähiminevikku. Kümmekond aastat tagasi ostis endist Velise valla territooriumi hõlmava Valgu sovhoosi Ametiühingu komitee komplekti puhkpille, kõige sinna juurde kuuluvaga (trummid, noodipuldid jne.) Aga mitmetele katsetele vaatamata sovhoosi keskuses orkestrit mängima ei saadud pillid roostetasid.