Nurtu Noorrahva Ühing

Käesoleva alguse on märgitud Nurtu pasunakoori, meeskoori ja segakoori tegevuse algusest juba eelmise sajandi viimasel kümnel. Fotodel võib näha ja seda kinnitavad ka esimeste lauljate-mängijate laste ja lastelaste mälestused, oma isade-emade käest kuuldud, et huvi laulu ja muusika vastu oli suur.

Jaan Saaliste Kohtru külast Paju talust teadis, et tema isa Madis Saaliste laulis Nurtu meeskooris ühtejärge 33 aastat, see on pea pool oma elueast. Selle aja jooksul oli käidud ka mitmel korral laulmas väljaspool Nurtut. Tõsi, kõige sagedamini käidi laulmas Vigala kirikus.

Nurtu pasunakoor Läänemaa I laulupäeval 1896. a
I rida: Madis Halliste, Mihkel Oviir, Madis Burmeister, Madis Oviir, Jüri Kamarik, Hans Oviir.
II rida: ?, Jaan Halliste, Jüri Oviir, Jaan Väli, Jüri Väli.
Kätlevad Madis Oviir ja Karl Hellat.

1921. aastaks oli Nurtu laulurahva esimene vahetus vanaks saanud. Või oli asi millegis muus. Rahvas soovis vast vaheldust. Ei tea. Aga 1. nov 1921. a saatsid kolm Kohtru küla meest Aado Alev, Jaan Alev ja Madis Saaliste, naabrimehed Eina taludest, palvekirja Tallinna-Haapsalu Registreerimise Osakonnale järgmise sisuga:

Palve
Et Velise vallas Nurtus mingisugust Ühiskondlist Organisatsiooni ei ole, mille tõttu igasugune seltskondlik tegevus soikus, otsustasid Nurtu seltskonnategevuse armastajad selle puuduse kõrvaldamiseks asutada: Nurtu Noorrahva Ühingu, mille põhikirja palume Tallinna-Haapsalu Rahukohtu poolt registreerida. Asjaajajaks on volitatud Ado Hansu p. Alev.
Asutajad liikmed
allkirjad
Nurtus 1.nov. 1921. a

Kolme nädala pärast saabus põhikiri registreeritult Nurtusse tagasi. See oli 28. novembril. Põhikirjas seisis:

Eesmärk:
1. Ühingu eesmärk: a) hoolt kanda oma liikmete vaimse, kui ka kehalise arendamise eest, b) äratada oma liikmetes seltskondlises töötamises ja läbikäimises julgust, ausust ja elurõõmu, c) jõudumööda kaasa mõjuda ümbruskonna rahva arenemises.....
Tegevus.
Oma eesmärgi saavutamiseks Ühing:
a) avab vastavad tegevusharud, nagu: kirjanduse, näite, muusika, spordi, male jne. b) korraldab ettelugemise kursusi, kõnekoosolekuid, koosolekuid, kirjandus- ja vaielusõhtuid, spordiharjutusi ja mänge jne. c) asutab omale raamatukogusid, avab lugemislaudu ja omandab liikmete arenemises tarvilisi abinõusid. d) eesmärgikohastele lõbustustele võimaluse andmiseks korraldab omavahelisi koosviibimisi, mänge, huvi- ja lõbureisisid jne. e) oma väljaminekute katmiseks, paneb toime pidusid, korraldab näitusmüüke ja loteriisid, võtab vastu kingitusi, annetusi, pärandusi ja n.e.....
Liikmed, nende õigused ja kohustused.
-----------------§ Liikmeks võib astuda iga isik, kes vähemalt 16 aastat vana ja kes lubab ennast ühingu sihtide kohaselt üleval pidada ja jõudumööda eesmärgi saavutamiseks kaasa aidata. Liikmed võtab vastu juhatus.
Juhatus
-----------------§ Peakoosolekul valitakse vähemalt 5 liikmeline juhatus, järgmises koosseisus: esimees, kirjatoimetaja ja laekahoidja, kaks liiget. Valitakse üle 5 liikme on ülejäänud ametita.
Juhatuse asupaik on Nurtus Velise vallas, Läänemaal.

Need on üksikud punktid Nurtu Noorrahva Ühingu vastregistreeritud põhikirjast. Põhikirja järgi oli tegevusväli suur ja avar. See oli analoogne Valgu Haridusringi põhikirjaga. Ühele aastale langes ka asutamise aeg. Valgu mehed olid küll pea aasta võrra varasemad. Naabrimeeste tegevuse võimalused algusaastatel olid ka väga ühenäolised. Ei olnud kummagil seltsil oma maja, ega toanurka. Nurtus oli eelis vast selles, et neil oli pika staasiga pasunakoor, sest nagu teada lülitusid Nurtus senine pasunakoor ja laulukoorid otsekohe Noorrahvaühingu koosseisu.

1891. aastal asutatud Nurtu meeskoori esimene koosseis.
Istuvad: Jaan Halliste, Jaan Saaliste, Hendrik Ülem, Madis Saaliste, Madis Halliste, Jaan Lauter.
Seisavad: Madis Burmeister, Hendrik Oviir, Jaan Ameerikas, Jakob Oviir, Jaan Korkmann, Aado Alev, Al-der Ameerikas, Madis Gildemann, Mihkel Oviir, ?, Jaan Lauri, Madis Oviir.

Ühingu esimeheks esimeheks valiti asutaja liige Ado Alev. Pasunakoori dirigendi ametisse hakkas Jüri Maasing, kes jäi sellele kohale seni, kuni need vanad pillid veel puhumist välja kannatasid. See oli kolhooside esimestel aastatel. Lõpetati kui oli puhutud 60 aastat. Laulukoore juhatas Oviir Madis veel kuni 1925. aastani täiseduga . Seda tööd oli ta teinud 33 aastat. Siis andis ta taktikepi üle oma vennatütrele Liisa Oviirile, kes just lõpetas Läänemaa õpetajate seminari ja tuli kodukülla koolipõllul oma onu tööd jätkama. Sellest ajast meeste laulu enam Nurtus ei kuulnud. Selle asemel hakkas laulma segaansambel.

Usinasti alustati ka näidendite õppimisega ja mängimisega, muretseti esimesed raamatud asutatavasse raamatukokku.

Nurtu puhkpilliorkester 1922. a.
Istuvad: Jaan Hallist, Jüri Looring, Madis Gildemann, Jaan Korkmann, Madis Hallist, Al-der Ameerikas.
Seisavad: M. Brmeister, Jakob Oviir, Jaan Ameerikas, Aado Alev, Jüri Maasing, Mihkel Oviir.

Kus aga siis käidi proove tegemas harjutamas ja lõpuks pidusid pidamas, kui omal maja ei olnud. Nagu mäletatakse saadi harjutusi läbi viia ikkagi koolimajas, olgugi, et seal ruumid kitsad olid. Pidudega oli talvel senikaua raskusi – kui valmis sai koolimaja. Suvel tehti peod talude küünides. Talvel samuti suuremates taluelamutes (Saalistes j.m.). Peagi aga ostis Jaan Lentsmann ära Nurtu mõisa magasiaida ja ehitas selle oma kuluga seltsimajaks. Kahju oli aga et ei suudetud enam koera sabast üle saada ja majale ahju sisse teha. Nii oli maja talvel ikka külm. Kui uus koolimaja valmis sai, siis tehti talvised peod koolimajas ja suvised siis seltsimajas, või Lentsmanni majas, nagu seda maja kohapeal kutsuti.

Nurtu Noorrahva Ühingus alustati kohe ka spordi organiseerimist noorte hulgas. Kergejõustiku alal olid Nurtu noored valdas alati teistest ees. Püüti ka maadlemist ja tõstmist treenida, mis aga kaugeltki ei läinud nii libedalt. Oli vaja ruume ja kui neid püüti suurest koolimajast “üürida” siis põrkuti omamoodi vastuseisule, millest oli juttu Lääne Elus” 1932. aastal.

Velise sallimatud vallaisad.
Kuidas Läänemaal alles lapsekingades olevale sportlisele tegevusele vallaisade poolt kaikaid kodaraisse aetakse.
Teatavasi ehitati Nurtusse mõni aasta tagasi suur koolimaja mille alumisest korrast jätkub 4 klassile (kogu summas 27 õpilast) kooliõpetaja ja kooliteenija elamisruumideks, kuna suur ülemine kord täiesti tühi ja oma suurte ruumidega külm ja kasutamata seisab. Sportlastele aga ei lubata kasutada. Rikub põrandaid.

Selliste seisukohtade ette kippus mõnigi tegemise soov peatuma jääma. Ometi oli tolleaegne peavallavanem Nurtu mees. Kuid sellepärast ei jäänud Nurtu noortel maadlus ja tõstetreeningud pidamata. Oli suuri talutubasid kus talveõhtutel pidevalt harjutati.

Aastal 1935.
Istuvad: Hendrik Oviir, Edald Ester, Jaan Ameerikas, Evald Urvaste, August Burmeister, Aado Alev.
Seisavad: Artur Burmeister, Evald Oidram, Edgar Saaliste, Jakob Oviir, Jüri Maasing, Arseeni Eik, Ilmar Oviir.

Kergejõustiku väljak oli aga siiski uue koolimaja õuel, maja lõunapoolses otsas, seda vallaisad ei keelanud. Suvel peeti kahed kolmed spordivõistlused valla noorte vahel.

Üksikasjalikuma ülevaate Nurtu Noorrahva Ühingu tegevusest saab alles 1935. aastast alates, seda säilinud aruannete põhjal. 1935. aastal oli Ühingu esimeheks Artur Saaliste ja kirjatoimetajaks Evald Ester. Tegevliikmeid 45. Neist mehi 26 ja naisi 17.

Peeti ühed lavakunsti kursused, kust osavõtjaid oli 15. Peoõhtuid oli aasta jooksuli 3 kus külastajaid keskmiselt ühe õhtu kohta 80.
Aasta jooksul õpiti ja mängiti järgmised näidendid:
A. Taar “Kõrgemäe noored”
A. Kitzberg “Neetud talu”
R Rauniku “Põhimõtteliselt vastu” (mängiti 2 korda)
A. Mälk “Mees merelt” (mängiti 2 korda)
“Sulase südameraasuke”
“Musu ei ole patt”

Raamatuaasta puhul peeti aktus. Aktusel oli 100 osavõtjat külastajat. Suvel peeti kahed kergejõustiku võistlused. Võistlejaid oli mõlemil korral üle 20-ne.Oli ka arvukalt pealtvaatajaid. Rahaline sissetulek aasta jooksul 416,64 krooni ja väljaminek 404,07 krooni.

Näidendi “Lootus õnnistusele” tegelased 1928.
Ees: Elmar Burmeister (Mihkli), Liide Immar (Oja), Mihkel Grünrich (Madise).
II rida: Alfred Laasi (Villema), ?, Liisa Oviir (Silla), Jaan Räni (Värava), Aliine Sotnik (Rehe), Jüri Masing (Matsi), Hendrik Ülem (Kuke).
III rida: Elli Grünrich (Madise), Alfred Oviir (Kergu), Mari. Emmo (koolimaja), Arnold Laasi (Villema), Aliine Saaliste (Nurme-U), Alfred Saaliste (Nurme-U), Mahta Oviir (Silla), Jaan Viet (Oti) Alma Laasi (Villema).

1936. aastal, 01. märtsil, valitakse peakoosoleku poolt jälle uus juhatus (uus juhatus valiti põhikirja järgi igal aastal). esimehe ja sekretäri kohale jäid A. Saaliste ja Ev. Ester edasi. Laekuriks sai Andres Puri ja liikmeteks veel Jüri Kamark ja Ado Alev. Aasta jooksul käis juhatus ühingu tegevuse ja asjaajamise pärast koos 10 korda.

Endiselt oli tööhoos teatriring, kus kirjas 15 liiget. Mängitakse:
R. Rauniku “Õnnetu manööver” 2 korda
Mettus ”Jonnipunnid” 2 korda
Korrati ja mängiti samuti 2 korda eelmisel aastal kavas olnud A. Mälgu “Mees merelt”.

Nurtu näiteringil oli kombeks võrdlemisi palju käia külakosti pakkumas. Nii käidi pidusid pidamas oma valla teistes paikades – Velisel, Valgus, Päärdus. Aga ka sageli väljapool koduvalla piire – Kaelasel, Vigalas, Pärnu-Jaagupis ja mujal.

Liisa Oviir (hiljem Voore) meenutab: “Käisime Kesk-Vigalas pidu tegemas. Läksime ja tulime hobustega. Oli talv. Maad sinna vaata 30 km. Mu vend Jakob külmetas enda nii ära, et oli kuu aega haige.”
Näiteringi juhendas Ev. Ester. Iga näidendiga tehti 10 proovi. Peale näidendiga peoõhtute oli veel 2 aktust, kus osavõtjaid 150. Pidu keskmine külastajate arv oli sel aastal 100. Orkestris mängis sel aastal 11 ja meest. Harjutusi tehti igal nädalal. Aastas kokku 50 korda."

Nurtu pasunakoor (nii teda rahvas nimetas) oli tuntud ka väljapool koduvalla piire. Esinemisi oli palju. 1936. esineti 20 korda peoõhtul tantsuks. Mängiti ka kahel aktusel ja ühel paraadil. Pasunakoori oli vaja ka ühe peo eeskava sisustamiseks.

Nurtu seltsitegelasi 1935. a
Ees: Mahta Oviir (Silla), Olga Saaliste (Paju), Artur Burmeister (Uustalu), Leida Ameerikas (Riista), Aliide Saaliste (Paju).
Taga: Evald Burmeister (Uustalu), Ilmar Oviir (Silla), Arseein Eik (Silla-Vanatoa), Jaan Saaliste (Paju-Uuetoa).

1936. aastal laekus ühingu kassasse 382,72 ja anti välja 264.- krooni. Ühingu varade koguväärtus oli aasta lõpuks 700.- krooni.

1937. aastal 11. veebruaril peeti aasta peakoosolek, kus valiti ka uus juhatus. Esimeheks valiti siia vana asutaja liige A. Alev. Sekretäriks jäi edasi Ev. Ester. Laekuriks Ed. Vainula ja juhatuse liikmeteks Elmar Burmeister ja Jüri Kamarik. Aasta jooksul pidas juhatud 8 koosolekut. Liikmete arv hakkas kahanema. 31. dets 1937. a. oli kirjas neid vaid 30.

Tegevuse poolest oli aasta tagasihoidlik. Korraldati kolm pidu aga õpitud ja mängitud näidendite kohta andmed puuduvad. Peokülastajaid oli ühe õhtu kohta keskmiselt 130. Ilma näidendita pidusid oli 1 ja segaeeskavaga kaks pidu. Peeti ka üks aktus, kus osavõtjaid 110.

Nurtu Noorrahva Ühingu peakoosolekust osavõtjad 1. märtsil, 1936. a.
Istuvad: Ester Evald, Õilme Koiduste, Artur Saaliste Ida Saalep, Artur Burmeister, Hilda Väli, Jüri Kamarik.
II rida: ... Simson, Mahta Oviir, Andres Puri, Liine Koiduste, Alfred Saaliste, Maria Kamarik, Jüri Maasing.
III rida: Marie Eik, Liisa Voore, Aadu Alev, Puri Alviine, Liine Tarvast, Elli Aasamets.

Endise aktiivsusega puhusid aga pasunamehed. Sel aastal oli koosseisus 10 meest. Taktikepp oli endiselt Jüri Masingu käes. Aasta jooksul tehti harjutusi 30, neist peoõhtutel 20 korda. Aktustel 4 ja paraadil 1 kord.
Kassasse laekus aasta jooksul 216,73 krooni. Samal ajal maksti välja 144,16 krooni.

1938. aasta oli samasugune rahulik. Esimene hoog oli raugenud. Liikmete arv aina kahaneb. Jäänud on veel 23. Korraldati ka ühed näitekunsti kursused, aga ei ole teada millise näidendiga kursuse ajal tööd tehti. Pidusid korraldati, aga milline oli eeskava, ka selle kohta on mälestused napid. Näitekursusest osavõtjaid on aga olnud küllalt arvukalt – 25 inimest.

Vanas vaimus on aga mänginud orkestri mehed. Koosseis endiselt 10 meheline. Aruanne näitab, et harjutusi on peetud koguni 53. Peoõhtutel on käidud tantsuks mängimas 14 korral ja muudel juhtudel 5 korral. Aasta jooksul korraldatud pidudest saadi sissetulekut 266.- krooni, aga kuludeks on läinud 217,68 krooni. Puhastulu oli aga väike ja nii nagu see oli mujalgi, tehti seda kõike rahvale rõõmuks ja endarahuldamiseks.
Ühingu kassa läbikäik 1938. aastal oli: sissetulek 393,12 väljaminek 354,89 krooni. Ühingu varade väärtus oli tõusnud 1 000.- kroonini.

Liikmeid aastal 1932.
Istuvad: Elmar Vahtra (Saaliste), Erna Ilmand (Hendriku), ?, Richard Saaliste (Saaliste), Hilda ...
Seisavad: Hilda Väli (Aasa), Madis Ilmand (Hendriku), Olga Saaliste (Paju), Evald Burmeister (Mihkli), Herta Burmeister (Mihkli), ... Kalm, Marta Järv (pood).

Ühingu esimeheks oli 1938. aastal Andres Puri. Sekretäriks endiselt Ev. Ester. Ka kassa oli endiselt Ed. Vainula käes ja ka juhatuse liikmed: Elmar Burmeister ja Jüri Kamarik olid eelmise aasta koosseisus.
Ühes ettevõtmises olid aga Nurtu Noorrahva Ühingu mehed kõigist teistest valla seltsidest ette jõudnud. Nad olid suutnud organiseerida kino näitamise võimaluse oma rahvale. Juba 1936. aastal said Nurtu rahvas kino vaadata 10 korda. Liikmeid on ühingul 1938 aasta lõpul 25.

Ühingu juhatus mainib aastaaruande lõpul tegevuse soikumise põhjusena seltside suurt arvu, samuti nagu seda tunnetasid Velise Rahvaraamatukogu Seltsi tegelased.

Oli ju Nurtu Noorrahva Ühingul kaaslane Nurtu Perenaiste Seltsi näol 1932. aastast peale. Olid need seltsid ju ka Valgus ja Päärdus, aga Nurtu naispere oli eriti aktiivne, hakkas tegelema kodumajanduse alade kõrval ka näitemängudega ja haaras peagi initsiatiivi selles osas oma kätte. Ja see oligi üks põhjusi, miks Noorrahva Ühingu elus ei ole aastaid tagasi olnud elevust ja teolusti tagasi saadud ka enam 1939. aastal.
Valiti küll uus juhatus, kus esimeheks sai Osvald Lauter. Sekretäriks Arnold Halliste. Laekahoidjaks on endiselt Ed.Vainula. juhatuse liikmeteks jäid Andres Puri ja Oskar Saaliste. Juhatus on pidanud aastas 10 koosolekut ja võibolla püüti elu endistele rööbastele juhtida, aga see oli vist ajastu nägu ja siin nagu pidi nii minema.

Nurtu segakoor 1936. a.
Koori juhataja Liisa Voore, koori auliige Madis Oviir.
Istuvad: Jaan Ameerikas (Riista), Liine Tarvast, Liisa Voore (kool), Madis Oviir (pood), Marie Eik (Silla-Vanatoa), Mari Ameerikas (Päärni), Aleksander Ameerikas (Päärni).
Seisavad: ?, Linda Vahtra, Õilme Veedam (Aliste), Ada Korkmann (Tarvaste), Loviise Viet, Aliide Saaliste (Paju), Linda Kask (Oja), Salme Kamarik (Vanakooli), Marta Saaliste (Paju).
II rida seisavad: Karla Oviir (Noorma), Jaan Saaliste (Paju-Vanatoa), Eeri Korkmann (Tarvaste), Riho Tormis, Ilmar Oviir (Silla), Artur Saaliste (Saaliste).

Korraldatakse vaid kaks peoõhtut. On mängitud ka kaks näidendit, aga millised, pole teada. Publikut siiski keskmiselt 110 inimest õhtul. Paistab, et vaadata ja lõbutseda taheti, aga selle põlvkonnale enam tegemise tahet ei jätkunud. Ja need kes ligi 20 aastat tagasi alustasid, olid oma töö teinud aga teatepulka ei tahtnud keegi vastu võtta. Kuna pasunakoori liikmed olid kõik veel n.n. vanad kaardiväelased, siis selles kollektiivis elati enamvähem vanas vaimus. Ka juhi kohal on ikka üks ja sama algusest (1925 aastast) peale Jüri Maasing. Midagi oli ka siin pisut eelmiste aastatega juhtunud. Proove tehti 1939. a. vaid 20 (kunagise 50) kahanenud on ka esinemiste arv. Tantsuks esineti 10 korda ja muuks 2 korda.

Et peol käijate arv oli varasemast ajast kasvanud, seda näitavad ka aruande numbrid sellest aastast. Kahest peost on laekunud sissetulekut rohkem, kui mõni aasta tagasi neljast viie peost. Piletihind siiski poole võrra paisunud ei olnud. 1939. aastal oli see summa 285,85 krooni. Ja et oli korraldatud vaid kaks näidendiga peoõhtut, siis oli kulupoolel eelmistest ka hoopis väiksem summa- 211,29 kr. Need summad olid ka selle aasta Ühingu kassa summad üldse, sest mujalt midagi juurde ei laekunud.

Nurtu segakoor 1931. a. Juhatas Liisa Voore.
Istuvad: ?, Aliine Sotnik, Jaan Ameerikas, (Riista), Liisa Voore (kool), Marie Korkmann (Tarvastu), ?, Marta Kamarik (Vanakooli), Evald Ester (Rätsepa).
Seisavad: Benita ... (Kuke), Jüri Masing (Matsi), Hilda Burmeister (Mihkli), Jakob Oviir (Noorma), ?, Eeri Burmeister (Tarvastu), Armilde Burmeister (Mihkli), Marie Kamarik (Vanakooli).

1939. aasta lõpul on liikmete nimekirjas 20 liiget. 1940 aasta tegevuse kohta pole kirjasõna, pole mälestusi. Tundub, et 1939. aastaga Nurtu Noorrahva Ühingu tegevus lõppes.

Põgusalt oli juttu, et alustati raamatukogu asutamisega. Kuidas selle kogu asutamisega alguses oli, ei saa teada, aga 1935. aastaks oli kogus juba 500 raamatut. See oli tubli tulemus 14 aasta kohta. Valgus, kus alustati samaaegselt, oli raamatuid selleks ajaks vaid 300.

Nurtu Noorrahva Ühingu raamatukogu asukohaks oli samuti koolimaja ja raamatukogu hoidjaks (hiljem juhatajaks) oli Eduard Ülenurm. Lugejaid 1935. aastal 40. 1936. aastal raamatute arv suureneb väga vähe. Lugejate arv kasvas aga 50-le. Laenutati 630 korda, eelmise aasta 600 korra vastu.

1937. aasta lõpuks on aga jälle hulk raamatuid juurde saadud ja arv ulatus 600 köitele. Tunduvalt on aga langenud loetavus. Oli vaid 30 lugejat ja need käisid kogus 160 korda 1938. aasta on raamatukogu suurenemisele eriti hea aasta. Aasta lõpuks on raamatkogu kapi riiulitel juba 765 raamatut. Paranenud on ka kogu kasutamine. 51 lugejat on laenutanud raamatuid 474 korda. Sel aastal on saadud riigilt ka toetust, sest ka Nurtu Noorrahva Ühingu raamatukogu kuulus avalikkude raamatukogude võrku. Riiklik toetus oli küll rohkem nime pärast, ainult 9 krooni. Samaaegselt oli ühe romaani hinnaks (400 lk) pehmes köites 4-5 krooni.

Näidendi ... tegelased.
Ees: ?, ?, Mahta Oviir (Silla), ?, Artur Saaliste (Saaliste), Jüri Kamarik (Vana-Kooli), Olga Saaliste (Paju).
Seisavad: Alfred Saaliste (Nurme-Uuetoa), Richard Saaliste (Saaliste), Marta Järv (poe), Arseeni Eik, (Silla-Vanatoa), Ada Korkmann (Tarvaste), Jaan Lauter (Nurme), Armilde Burmeister (Mihkli), Herta Burmeister (Herta), ?, ?.

Ühing eraldas aga oma summasid raamatute muretsemiseks sel aastal 65.- kr. See oli summa milleni neil aastail ükski Velise valla raamatukogusid ülevalpidavatest seltsidest ei küündinud. 1939. aasta on ka raamatukogule tagasihoidlik aasta. Raamatute arv küll veidi suureneb ja 31. detsembril on neid kokku 784 köidet, aga lugejate arv on jälle vähenenud 24 peale ja lanutamisi aasta jooksul 427.

Eeltoodu, kahjuks küll põgusa kokkuvõtte järgi tundub, et Nurtu Noorrahva Ühingu juhatus ja liikmed tegid kõik ühingu põhikirjas kirja pandu – kanda hoolt oma liikmete vaimse kui ka kehalise arenemise eest – nimel.