Mõnusat lugemist ja muigamist sajandi tagant.

Lorilaulud pärinevad rahvasuust.

Rahvapärimused on Harri Jõgisalu ja Lembit Tihkani raamatutest:

Jaagupist Kõverdi Joosep küsinud Jädiverest Jaaninõmme Taavetilt, kui kord talvel Manni kõrtsi ees kokku saanud ja kõrvuti hobuseid lasipuu külge sidunud, mis nende pool uuemat on või kuidas külarahvas elab. Taavet, enne kui vastanud, pistnud labaku vöö vahele, otsinud kasukahõlma alt püksitaskust piibu ja tubakakoti lagedale ning sügaval seapõiest koti põhjas piipu toppides tähendanud:

“Uudist ei tea kedagi olevat. Endist viisi puha”

Ulatanud tubakakoti Joosepile, löönud esimese särtsuga tule taela külge, ja kui oli piibust paar mahvi tõmmanud, lisanud öeldule:

“Ju üks elab paremini, teine viletsamini. Kes oo rikas olnd, see oo jõukamaks läind, kes kehv olnd, see vaesemaks jäänd.”

Luristanud vahepeal piibuga, kohendanud pöidlaküünega tuld piibukahas, ja suitsupahmaka läbi sõõrmete lasknud, jätkanud:

“Aga see oo küll õige, et kes ikka soab, see muudkui võtab, mis võtta annab. Näe, Suurearu Jaan võttis naise, Kanamardi Mart võttis kolm nädalat viina ja va külm jälle võttis Sopaaugu Maril sea ää.”