Statistilisi andmeid

Velise-Nõlva küla oli Velise mõisa maadel vastu Valgu mõisa piire, Nurtu jõe lõunakaldal. Küla läbib Velise-Jämeda-Palu tee jagades maad kaheks. Küla heinamaad olid eraldi Nisuma taga, nagu külarahvas kutsus. Talud olid siin üldiselt väikesed, mõned neist aastate jooksul osadeks jagatud. Mõisast jäi küla nelja kilomeetri kaugusele, vahel oli suur heinamaa Võeva küla taludega, seetõttu oli mõis huvitatud ainult teo tegemisest ja maksudest.
Elati siin tagasihoidlikult. Oli meistrimehi, kes talutöö kõrvalt meisterdasid üht-teist, mainida tasuks vendi Ennikohve. Põllumajanduses eesrindlasi ei olnud.


Kivi talu

Olid üleaedsed Annuse taluga, hooneid lahutas vaid tänav. Üksteisele oldi ligemal kui Ees- ja Tagapered Vargamäel. Kas naabrite tülid nii ägedad olid, kui Pearu ja Andrese vahel, aga omajagu oli neid siingi. Tublid talupidajad olid mõlema talu peremehed, Mihkel Köövart (eestistas Kivilaks) Kivilt ja Jaan Roller Annuselt. Kuigi ei olnud tõukarja ja kultuurkopleid, tehti siin tööd korralikult. Jaan Roller sai Velise peksupäeval 13. jaanuaril 1906. aastal viissada hoopi raskeid vitsu. Mõlemas paigas elavad kunagiste valdajate järglased.


Laane talu

Väiketalu, kus polnud õiget peremeest ja majandamist. Hooned hävisid viiekümnendatel tulekahjus.


Noore-Kaarli talu

Rahva seas tuntud lihtsalt Kaarlina. Siin elas Mihkel Ennikohv, eestistati Eensaluks. Talu oli üksjagu suur, aga maaga tegelemisele siin erilist rõhku ei pandud. Peremeest huvitas meisterdamine, tegi viljapeksumasina ja ostis mootori. Prooviti ka sindleid saagida, aga jäi küsitavaks, kas tulu oli suurem kui korralikult talu majandades. Elatakse siin edasi.
Müüdud võõrastele suvilaks.


Sopaaugu talu

Selle talu juures midagi erilist lisada ei ole. Ehitati uus elumaja ja viljaküün. Peremees Jaan Vaarmaa mängis viiulit. Elatakse siin praegugi.


Telta

Oli väike kohakene, mis kuulus kaupmees Paavelile.
Suvilana võõraste käes.


Lepiku talu

Omanikuks oli Ants Limberg, eestistas Leppsaluks. Tegelikult oli siin Ronga talu. Selle peremees Jaan oli aga varas ja kuulus hobusevaraste kampa. Oli rahva poolt põlatud, läks Rongalt Ära Uhja külla Selja tallu. Limbergid omandasid Ronga talu, aga ei tahtnud seda nime, said juurdelõiget ja võtsid talule nimeks Lepiku.
Ronga Jaani kohta on rahvasuus säilinud legend. Kui Jaan juba Seljal oli, varastanud Võeva küla Rööviku Kustase mesipuud tühjaks. Kustas ähvardanud: kui ma elusalt sulle kätte maksta ei saa, siis peale surma maksan ikka. Nii läinudki, kui Kustase matuserong teel Vigala kirikusse Selja talust mööda läinud, kukkus Seljal sahvri lagi alla ja purustas kõik, mis sahvris puruks minna sai.
Hooned tühjad.


Kõhi talu

Talust tuleb juttu veel edaspidigi. Siit tehti eraldusi kirikule ja koolimajale, samuti Velise kalmistu maad. Kiriku ehitamise aegadest peale, kui talu perenaine ehitajatele kõike müügiks vaaritas, ega talu tööst ei hoolinud, läks elu siin allamäge ja peagi läks talu rendile. Paika pole enam olemas.

Kõhi talu 1948. aastal


Kõhi-Uuetoa

Siin oli elu samuti tagasihoidlik. Enne Hans Jeeriku tallu tulekut oli siin valmis ehitatud tuuleveski. Jahvatada oli siin saanud vähe, sest ehitus olnud raske konstruktsiooniga ja vajas tugevat tuult. Veski järgi tunti talu ka Tuuliku taluna.


Kalasi talu

Pikemalt peatutakse Velise aleviku osas. Hiljem kuulus talu vallasekretär Martin Koobasele, kes ehitas uue elumaja. Talu oli rendil.
Hooned tühjad, ühes ruumis on Velise telefonikeskjaam.


Kalase-Uuetoa

Väiketalu maad olid kunagi eraldatud Kalase talust. Koha peal tunti Posniku saunana.
Peremees Ado Reimann, eestistas Reimaliks, oli omal ajal Vene küla Tõnis Tõldmaakeri kõrval üks valla suuremaid mesinikke. Viljapeksumasina ringi ajamiseks osteti mootor. Praegu elavad siin võõrad.


Kristofri talu

Võrreldav Kivi ja Annuse taluga nii suuruselt kui ka elujärjelt. Hooned on lagunenud.

Istuvad:
Ado ja Maria Gildemann ning Maria Haakmann
Seisavad:
Marta Gildemann (abiellus Põikpuu) ja Jaan Gildemann

20. sajandil on teada kaks juhtumit vallas, kus korraga elas viis põlvkonda inimesi. Üks oli sajandi algul Kristofri talus ja teine sajandi lõpus Haava talus Käriselja külas.
Siin pildil on:
Maria Meibaum
süles poeg Heino Meibaum
Anna Kusmin
Maria Haakmann
Liisu Valler (Veski küla Nurgalt)

Kamariku talu

Väiketalu kus vahetus peremees. Ostja ehitas uue lauda ja keldri. Oidrami järglasi siin enam ei ole ja hooned lagunevad.
Maja on praegu siiski asustatud.


Iba ja Annuse saun

Tuntud vaid Iba taluna. Elu oli tagasihoidlik. Ehitati uus elumaja ja Kohveri, kes tuli siia väimeheks, järglased elavad siin edasi.


Iba-Uuetoa

Väiketalu, mille omanik sai Sulu mõisa jagamisel asutalu ja siinne koht oli rendil. Maaparanduse käigus elupaik likvideeriti. Peremees Kustas Veikmann, eestistas Vaikmaaks, osales ka 1905. aasta sündmustes.


Kõpu

Siin elas Jaan Ennikohv. Talutööst tähtsam oli sepatöö. Tunnustatud sepp oli isa ja sama tööd jätkas ka poeg Jaan jun sama edukalt. Noorem Jaan eestistas nime Erkmaks. Ta jäi sõjas kadunuks, aga järglased elavad paigas edasi.


Äeksi

Tuntud ka Äksina. Siin oli kolmas Ennikohv, Kustas (eestistas perenime Einolaks). Ka tema oli meistrimees. Talu asub vahetult jõe kaldal ja peremees ehitas siia vesiveski, mis töötas oma talule ja teistelegi. Veskihoonet enam pole, järel on jões kivirida, meenutamas paisukohta jões. Hiljem proovis peremees ka kaevusid puurida, aga naisevennaga Keskküla Kopli talust ta võistelda ei suutud. Nagu venna peres Kaarlil, püüti siingi kõrvalteenistusi leida ja talutöö jäi sageli tahaplaanile.
Koht on järglastele alaliseks elupaigaks

1949. aasta kevadel sai siin eluõiguse kolhoos Võit. Esimeheks Elmar Eensalu Kaarli talust ja arveametnikuks Amanda Oidra Kamarikult.

Statistilisi andmeid