Statistilisi andmeid

Lauri talu
Arvata võib, et sellele talule pandi nimi ühe mõisaküüne järgi. mis asus suurel väljakul ja mida kutsuti Lauri küüneks. Esimene peremees Hans Sotnik tuli siia Nurtust. Praegu elab majas tema poeg.
Järglased hooldavad hooneid, aga paigas ei ela.


Jõeääre talu

Talu maad asusid vastu võsastunud karjamaid. Olgugi, et pikema küljega ulatusid need vastu jõge, oli põllupind siin vaene. Maa oli siin ka madalam ja juba mõisaajal nimetati siinseid põlde Liivasooks. Siin on mõisaajal kasvatatud ka kartuleid ja alati on siis öeldud, et lähme Liivasoo põllule kartuleid noppima. Rääkis seda Ann Jakobi tütar Viisut, kes siin noorena oli kartuleid võtmas käinud. Talu nimi oli tuletatud jõeäärsest asupaigast. Talu maadel asub ka Velise valla suurim rändrahn, Liivasoo Hallkivi (ümbermõõt 16 m ja kõrgus 2,3 m). Kivi pealispind on aga lame, pinnaga umbes 15 ruutmeetrit. Kivi peal kuivatas talu peremees Hans Lansberg päikese käes vilja. Talu hooned olid viletsad. Lauda ehitamisel sai üheks otsaseinaks seesama kivi. Peale kivirahnu ei tuleta enam miski siin olnud talu meelde.


Tallimäe talu

Suurem osa talu maid asus Kangru küla piires. Talu maad algasid mõisa tallide tagant väikese tõusuga, võib arvata, et siit pärineb ka talu nimi. Omanikuks oli Velise metsaülem Aulik. Maad olid rendil. Pooleliolev elumaja põles maha ja seda paika tuletab meelde kuuskede rida kunagise kupja maja juures maantee ääres.


Söödi talu

Talu asus oma maadega jõe ja Raikküla maantee vahel. Hooned asuvad maade keskel ja neis elatakse.


Piimatalitus

Valgu piimatööstusele oli eraldatud kuus hektarit maad.


Kalda talu

Talu hooned asuvad vahetult jõe kaldal, sellest ka nimi. Siit algas suur Palu heinamaa. Talu hooned on korras.


Saeveski talu

Talu hooned asuvad vahetult jõe ääres silla otsas. Nimi tuletatud sellest, et talule kuulus ka kunagine mõisa saeveski hoone. Hoone oli talu ajal kasutusel lauda ja aidana. Hooned on korras.
Järglaste käes suvilana.

Asu talu

Talu hooned on täiesti jõe kaldal. Hooned korras ja neis elab peremehe poeg abikaasaga.


Kirisselja talu

Asu naabertalu. Hooned alles, aga tühjad.
Suvilana järglaste käes.


Lepiku talu

Talu asus lagedal väljal. Endised omanikud müüsid hooned ammugi võõrastele. Hooned korras.


Rehe talu

Talu rehielamu asus kunagise mõisarehe juures. Selles hoones toimus minevikus nii vihatud öine rehepeksmine. Talu sai aga hoone järgi oma nime. Talu hooneid enam ei ole.


Annikmäe talu

Asus lagedal väljal. hoonete kohal on märgatav küngas ja eks siit talu nimigi. Hooned ammugi tühjad.


Kaseniidu talu

On Annikmäe ja Lepiku naaber. Hooned tühjad ja lagunemas.


Oru talu

Viimane talu küla lõunapiiril. Talus püüdis peremees Jaan Tonna rakendada eesrindlikku majandamist, tellis Rootsist tõulambaid. Selle tulemusena paranesid tunduvalt ümbruskonna kohalikku tõugu lammaste omadused. Samuti pööras ta suurt tähelepanu seakasvatusele ja sigade tõuaretusele. Oli ehitatud ka puhas sealaut. Talus pandi pearõhk tootmishoonete ehitamisele, elumaja ei suudetudki valmis ehitada. Elati karjalauda otsas karjaköögiks mõeldud ruumides. Ammugi on elanikud lahkunud ja hooned lammutatud.


Külaotsa talu

Hooned on Valgu-Nurtu maantee käärul. Hooned olemas ja siin elab kunagise peremehe poeg.



Jaani talu

Talu elamuks oli algul Itsi Vanatoa, hiljem ehitati uus elumaja. Hooned on korras ja paigas elatakse edasi.



Kuldja talu

Talu hooned asusid ka Palu heinamaa servas. Hooned õieti valmis ei saanudki. Ammu on kõik lammutatud.

Jaani naabruses on veel säilinud võimad korsten meenutamaks Itsi moonakamaja

 

Sepikoja

Vana massiivne paekivist hoone. Maantee poolses otsas oli sepikoda ja jõe pool otsas olid eluruumid. Maja alles praegugi, kuid tühi.
Hooned võõraste käes suvilana.



Kaasiku

Maad kuulusid Külaotsa talu juurde. Hooneid ei olnudki ehitatud.


Lõo talu

Hooned asusid lagedal väljal Lõpe talu lähedal. Talu viimase peremehe Jüri Saaveri saatus oli traagiline, ta uppus viinauimas maanteekraavi. Talu elamu oli vahepeal õpetajate korteriks, aga praegu tühi.

Valgu veskil

Saeveski krunt

Selle küla piirides asus ka Valgu sae- ja jahuveski.

Valgu asunduse küla sai omaette eksisteerida 27 aastat, seda koos asumise aastatega. Peagi järgnesid kriisiaastad, aga külas mindi edasi. Muidugi oli ka mahajääjaid, nagu elus ikka. Talude suuruses ei olnud väga suuri lahkuminekuid. Maad olid üldiselt viljakad, ikkagi mõisa keskuse põllud, seega väetist saanud. Igale talule oli eraldatud kunagisest suurest mõisa heinamaa massiivist (Palu) heinamaa tükk. Selle küla rahvale ei olnud need eriti kaugel ja seal saadi isegi loomi karjatada. Siin olid heinamaatükid aga ka osadele Kangru küla taludele ja neile oli vahemaa juba poole pikem. Võitööstus oli lähedal ja piim viidi meiereisse. Samas oli kauplus, veski (vahepeal küll veskit ei olnud, kuid Peetri talu peremees ehitas selle uuesti üles). Kõik see mõjus soodustavalt. Siiski kujunes elu juba väljakujunenud rada. Elati küll keskpäraselt ja mõneti isegi hästi, aga majandamises oli ikkagi Velise rahvale nii omaseks saanud konservatiivsust. Mitme küla peale oli vaid üks talu kus püüti rakendada uut ja edasiviivat, Jaan Tonna Oru talus. Kuigi võitööstus oli ukse all ja piim sinna viidi, oli kontrolli aluseid karju külas vaid kaks-kolm.

Valgu veski aurukatel

Agar oli siin külas aga seltskonnaelu. Vanast magasiaidast ehitati seltsimaja. Siin lauldi, tantsiti rahvatantse ja mängiti näitemänge läbi aastate. Rahvas oli väga lõbus ja seltskondlik. Noortega koos olid ka keskealised. Kuigi kaasalööjaid käis ka naaberküladest, oli tuumik ikkagi siit pärit.

1949. aasta kevadel pandi siin maha uued rajajooned ja koos Kangru küla rahvaga otsustati asutada ühine kolhoos. Majandi nimeks pandi “Valgus”. Esimeheks, õigemini esinaiseks, valiti Aglaida Vainu Saeveskilt, arveametniku tööd hakkas tegema Helmi Ottender Asu talust.
Võrreldes teiste majanditega oldi siin paremas seisus, säilinud oli veel mitmeid mõisa hooneid ja seega oli kergem lahendada loomade paigutamise ja laomajandusega seotud küsimusi.
Peagi järgnesid mitmed ühinemised ja lõpuks 1960. aasta veebruaris organiseeriti kahe kolhoosi (siis oli Valgus juba kolhoos Võit) baasil Valgu sovhoos, keskusega samas.

1987. aastal valmisid arhidekt Vilen Künnapuu projekteeritud klubi (ülal) ning sohvoosi kontorihoone (all).

Statistilisi andmeid