Küla arvati Velise valla külge 1938. aasta valdade reformiga. Asus endise Jädivere mõisa maal ja siin oli Uhja karjamõis. Palju siin 1922. aastal majavaldajaid oli, pole teada. 1939. aasta arhiivandmete ja mälestuste järgi oli külas kuus talu. Siin oli omamoodi oaas, ümberringi sadadesse hektaritesse ulatuvad heinamaad ja metsad. Siia küla piiri taha, vähemärgatavale Uhja mäenõlvale, ulatusid Seljametsa ja Uhja heinamaad. Siia jooksid kokku Lääne-Eesti parimad ja rohundite külluse poolest tuntud Päärdu Umblõugu piirid.
Küla maade üldsuurus oli 1939. aastal 220 hektarit, sellest põldu umbes 80 hektarit. Nähtavasti ei tahetud siin eraldatuna elada, maad olid jagatud vaid kuue pere vahel. Mullad olid siin viljakad ja kes natukenegi püüdis, sel ei jäänud taskud tühjaks. Kuuest talust kahel oli traktor ja viljapeksugarnituur.


Uhja (Metsavahi)

Rahvasuus tunti talu ka Kõrtsu nime all. Mõisa ajal on siin elanud metsavaht. Talu oli üle kahekümne hektari suur, aga kuna siin meeshinge ei olnud, siis oli elu tagasihoidlik.


Selja talu

Oli küla kõige põhjapoolsem talu. Talust on juttu ka Velise-Nõlva küla Lepiku talu juures. Kui üldiselt oli siin aluspõhjaks kruus, siis siin maadel leidus haruldast ehitusliiva. Peremees müüs seda kümme senti koorem.


Allika talu

Talu asus küla keskel. Olevat olnud külas kõige parema põllumaaga. Talul oli ka 1927. aastal soetatud viljapeksugarnituur, millega käidi sügiseti tööl ka külast väljas.


Ajuotsa talu

Ümbruskonnas tunti Kivi nime all Siin oli lasterohke pere. Töödes oli äärmine kord ja nõudlikkus. Püüti rakendada eesrindlikku. Siit on pärit Aleksander Looring, kes suure visadusega, ise lisaraha teenides, lõpetas Tartu Ülikkoli õigusteaduskonna ja sai magistri kraadi. Oli 1940. aastal Ülikoolis Eestimaa õiguse ajaloo õppejõuks. 1941. aastal alustas Tartu poliitiline politsei A. Looringu jälitamist. Tema süü seisis politsei arvates selles, et ta pärast nõukogude võimu taaskehtestamist asus kommunistlikku maailmavaadet propageerima. Ta hukati fašistliku politsei poolt 27. aprillil 1942.

Kivi talu kaheksakümnendate algul

Sõeru talu

Oli üks küla suuremaid talusid, kuid kõige hooletumas olukorras ja jäi saatuse hooleks esimesena.


Aleksi talu

Rahvasuus kutsuti Saulepaks, perekonnanime järgi.

1949. aasta kevadel oli siin veel Oskar Looringu pere. ühineti Aravere küla kolhoosiga Kuldne Tee. Aga juba nelikümmend aastat on terve küla maha jäetud, hooned lagunenud ja maa söötis.

Tänaseks on Uhja viljakad põllud võsastunud. Viimasena tegi küla maadelt heina Mõisamaa hooldekodu abimajand, aga sellestki saab kümmekond aastat tagasi.

Uhja küla talude omanikud, suurus ja kõlvikute jaotus 1939. aastal

Talu nimi Talu nr Omanik
Kõrtsu 5 Liisu Lükk
Selja 4 Aleksander Veikmann
Allika 3 Jüri Rokk
Kivi 1 Oskar Looring
Sõeru 2 Jüri Rehe
Aleksi 30 Hans Saulep

 

Talu nimi Talu suurus ha Põld ha Heinamaa ha Karjamaa ha Muu maa ha
Kõrtsu 21,73        
Selja 48,75 16 12,7 17,7 2,35
Allika 49,31 16 23,76 8 1,75
Kivi 43,62 16 23,02 3 1,6
Sõeru 50,89 20,4 24,74 4,7 1
Aleksi 13,83 5 2,25 5,03 0,12