1922. aasta materjalides Kilgi asunduse küla ei esine, kuna küla tekkis peale mõisamaade jagamist 1919.-20. aastal. Siis alles algas hoonete ehitamine.
Küla tekkis kunagi hävitatud Kilgi küla maadele, kus ligi 160 aastat oli võimutsenud kupja kepp. Küla sai väikene, kõigest kümme “suitsu”.

Kilgi sild, taamal Kullasaare talu
Talude suurused olid erinevad, nagu külades üldiselt. Siin oleks ju saanud mõõta talud enam-vähem võrdseks. Nagu tahtlikult sotsiaalsele ja majanduslikule ebakõlale pinda luues seda ei tehtud. Miks pidi olema üks talu 28 ha, samas teine vaid 9 ha? Ühtmoodi elada tahtsid kõikide talude inimesed. Igale talule mõõdeti juurde heinamaatükk raba äärest. Suuremad talud olid eranditult mõõdetud jõe äärde, kus majanduslikult niigi soodsad võimalused. Põldudelt vee juhtimist hõlbustas küla läbiv Kilgi oja.

Kõik asunikud ehitasid omale hooned. Kes paremad, kes kehvemad, igaüks nii kuidas ainelised võimalused lubasid. Mõned oma hooneid valmis ei saanudki, enne sai põllumehe ametist isu täis.
Korra poolest paistis silma Kilgi talu, nii hoonete kui ka majandamise poolest. Tegu oli karjamõisa südamega. Siin oli elumaja ja kõrvalhooned, teistes taludes aeti läbi rehielamuga ja oli hea kui oli ka väike aidaruum.

Erilisi muudatusi Kilgi asunduse külas ei toimunud. Peremehed taludes ei vahetunud, aeg oli selleks liiga lühike. Tuleb mainida kolme sauna, mis asusid kahekümnendate algul külas - Tiitsu, Nõmme ja Haagi. Tegu oli küll mõisaaegse tööliste majaga., hoone ammu hävinud.
Tiitsu saunas elasid Haagid, Nõmmel olid Piiristed ja Haagi saunas elas Konstantin Haak senikaua, kui tal oma talu maal elamu valmis sai.
Küla maade hulka kuulus ka Velise mõisa viimase paruni, Maydelli, perekonna matmispaik. Asub see Kullasaare talust veidi edasi Päärdu poole metsa servas. Paigas on lagunev kivikabel. Kuna ümbrus on vaene arhitektuurimälestiste poolest, on väga kahju, et hävimas on omapärane ehitis. Kuigi see on sünge mineviku mälestus, oleks hoone rikastamas paikkonna kultuuripilti.
Kilgi loodus on väga kaunis, endise Rapla rajooni organite poolt valiti koht kokkutuleku- ja laagripaigaks, kus peeti noorte suvepäevi ja tuldi kokku üle vabariigi. Peale Rapla KEKi puhkebaasi hävimist tulekahjus on koht hääbunud.

1949. aasta varakevadel ühinesid Kilgi asuküla talupidajad kolhoosi “Lembitu”. Esimeheks valiti Jüri Noormets Kukeselja talust. Oma käe peal elati üks aasta ja järgmisel kevadel ühineti Mihkel Aitsami nimelise kolhoosiga. Siitpeale hakkasid Kilgi asuküla liikmed oma kodupaigale selga keerama ja tänaseks on küla jäänud hõredaks. Poolte talude hoonedki on maastikult jäljetult kadunud. Aeg oli liiga lühike, et mõni puu oleks jõudnud suureks kasvada ja elupaigast elava märgi maha jätta.

Rapla KEKi puhkebaas ja esiplaanil Kilgi laagriplats

Kilgi asunduse talude omanikud, suurus ja kõlvikute jaotus 1939. aastal

Talu nimi Talu nr Kinnistu nr Omanik
Vanakubja A83 1320 Aleksander Ervin
Põldtaguse A71 8280 Hans Miks
Nurme A72 13592 Jaan Johanson
Kullasaare A77 4568 Madis Miil
Kilgi A78 2200 Hans Veedam
Vanarehe A80 10801 Jaan Pool
Uuekubja A81 4103 Priidik Palm
Tammemäe A82 3876 Mai Tamm
Matusepaik A121   Baron Maydelli perekonna matmisepaik
Põlde A145 10687 Konstantin Haak
Saulepa A155 14327 Feodor Sits

 

Talu nimi Talu suurus ha Põld ha Heinamaa ha Karjamaa ha Mets ha Muu maa ha
Vanakubja 18,65 8 6,25 2,39   2,01
Põldtaguse 20,5 7 6 7,18   0,32
Nurme 10,62 6 3,15 1,12   0,25
Kullasaare 20,65 1 4,01 1,4 1 3,24
Kilgi 28 18,05 8,56     1,39
Vanarehe 16,85 9,54 6,4     0,91
Uuekubja 16,4 10 5,93     0,47
Tammemäe 17,97 8 9,03     0,88
Matusepaik 0,37       0,37  
Põlde 11,03 6 3,07 1,6   0,36
Saulepa 9,98 5,6 4,13     0,25

Kilgi asundus tänapäeval

Vanakubja - Võõraste käes suvilana

Põldtaguse - Suvilama võõraste käes

Kullasaare - Suvila järglaste käes, tegutses mõne aja ka taluna

Kilgi - Järglaste poolt taastatud talu. Vahepeal õuele ehitatud Märjamaa EPT puhkebaasi rajati linlaste poolt suvila, hävis tulekahjus, aga taastati

Uuekubja - Hooned lagunenud

Tammemäe - Talu osteti ja on kasutusel suvilana

Põlde - Hävinud

Saulepa - Järglased peavad talu

Nurme - Paigas elatakse pidevalt, asunikud võõrad.

Kilgi talu vaadatuna üle jõe. Talu sai Vabadussõja autasuks Hans Veedamm.

Kilgi laagriplats oma hiilgeaegadel