Statistilisi andmeid

Kuskohast pärineb nimi Kiilaspere pole teada, samuti ei teata küla asutamise aega. Arvata võib, et siia Kiilaspere raba (varem Kilgi soo) äärealadele asusid inimesed 1760. aasta paiku, kui arvukas Kilgi küla tühjaks aeti, et sinna rajada Velise mõisa karjamõisa. Mellini (1790) ja Schmidti (1832) kaartidel küla veel ei ole.
Neil aegadel oli siin vaid kaks asustatud punkti, Selja ja Kukeselja (Kukesallu) kõrtsid. Selja kõrts asunud kusagil Selja talu maadel, võimalik, et isegi hilisema taluelamu asemel, tee ääres Pastikalt Kilgile ja Velise mõisa. Kukeselja kõrts asunud vana Tallinn-Pärnu maantee ääres, hilisema Kukeselja talu elamu kohal. Kõrts olnud väikene, hoopiski suurem ja avaram olnud mõnisada meetrit Konuvere poole asunud trahter.
Küla talude maad paiknesid Karvoja kaldal ja ulatusid Konuvere jõe äärde välja, kaarega ümber Kiilaspere raba. Kunagine suur Kilgi soo on sajandite jooksul muutunud rabaks mille nimeks sai Kiilaspere, sealt kandus nimi üle ka külale. Raba äärealasid mõõdeti taludele heinamaadeks, iga tükk sai uue nime (nt Vahi talu heinamaa nimetati Vahi rabaks jne). Siiski jäi küla keskele 23 hektarit madalsoo turbaraba ja see on säilinud tänaseni, palju on sealt lõigatud alusturvast.
Millegi tähelepanuväärsega küla silma ei paista. Praeguseks on külasse kunagiste külaelanike järglasi vähe järele jäänud. Liialdamata nimetatakse küla suvila külaks, sest enamik hooneid on suvilaks müüdud.


Jüri-Madise talu

Rahvakeeles ka Jüripere talu. Omad inimesed elavad paigas edasi.
Suvilana järglaste käes.



Kukeselja talu

Talu asub kunagise Tallinn-Pärnu maantee ääres ja siin on olnud kunagi ka kõrts. Vana rehielamu asemel on kolmakümnendate algul ehitatud uus “häärber”. Aastaid oli aga korras ka veel vana elamu. Neil aegadel rändas ringi hulgaliselt mustlasi ja siia olid nad sobitanud omale peatuspaiga. Vana elamu asus vahetult riigimetsa ääres ja suvel oli metsaalune mustlastele omamoodi suvituskoht. Ka allakirjutanul oli võimalik mitmel suvel sealt mööda käies näha. Ümbruskond kutsus mustlasi vanatoa rahvaks, sest vanas talu rehielamus elasid nad öösiti. Pererahva nimi Nobermann eestistati Noormetsaks. Järglased elavad siin edasi.


Metsapalu

See oli maatükk, mille ostis Veski küla Allivere talu perepoeg Jaan. Alustas ka raiestikust talu rajamist. Oli juba põldu ja ajutine majaosmik ning heinaküün valmis kui tuli Esimene Maailmasõda ja sealt peremees enam tagasi ei tulnud. Alustatut keegi ei jätkanud ja aastatega kasvas raiestiku peale uus mets.


Noor-Madise talu

Külarahvas ja kaugemalt tundsid ainult Kahepäeva talu. koha ostis Ado Sillerilt Jaan Reinvee, kes varem elas Velisel Harja männikus. Mees põgenes 1905. aasta sündmustest osavõtu eest Ameerikasse, hiljem naasis siiski tagasi koju. Praegu maja linlaste käsutuses.
Suvila on ta ka praegu.


Lepiku talu

Oli Kukeselja naabertalu. Siin ei elata ammugi ja hooned on lagunenud.

Kablima talu

1922. aasta nimestikut on välja jäänud. Enne Ervinite tallu tulekut mäletatakse seal elanud olevat Saaron Antsu. Paigas elavad linlased.

Rehepeksjad Kablima õuel

Orava talu

Asus küla teises otsas, vastu Keskküla maid. Talul on korralik rehielamu, teisi hooneid ei ole. Maja suvitajate kasutuses.


Lehmi talu

On Orava naabertalu. Hoonetest järgi vaid ümber ehitatud rehielamu, tänseks jällegi suvila.


Selja talu

Siin oli minevikus kõrts ja siit läks mööda maantee. Tee on alles, aga talu hävinud. Eluhoonetest on järel vaid väike kambrinurk. Kolhooside algaastail ehitati siia taluhoonete lähedale uus sigala. Ka see on tühi ja lagunenud. Rollerite noorem rahvas on ka ajatuultes pihta saanud, poeg Evald jäi Teise Maailmasõtta.


Rähni talu

Alguses oli omanikeks Vahtelite pere, lapsi neil ei olnud. Hiljem tulid tallu Poolid. Peres kasvas üles palju poisse, kuid Rähnile ei jäänud keegi. Majaase hävinud.


Päeva talu

Rahvas tundis elupaika Kelmani nime all. Ka siin elati ja töötati, aga tänaseks pole järel mitte midagi.


Kaarli-Ado talu

See talu on rahva seas tuntud Päevana. Alaliselt paigas ei elata, suveti on siin ikkagi Ervinite järglased.
Järglased elavad paigas pidevalt ja tegeletakse talupidamisega.


Rentoa talu

Kunagisest taluperest siin kedagi ei ela. Maja müüdi teisele omaküla mehele.
Suvilana võõraste kasutuses.



Uuetoa-Jaani talu

Rahvasuus lihtsalt Uuetoa. siin pole hoonetest midagi järgi. Siit perepoeg elabki Rentoal.


Ussimetsa talu

Ka siin pole midagi minevikku meenutamas. Paigas onTallinna Autovedude puhkebaas.
Puhkebaas on tänaseks lagunemas.


Vahi talu

Keskküla piirialadel. Rehielamu ja ait on säilinud, viimaseks elanikuks oli kunagine peretütar. Kunagine talu peremees Jaan Palm suri traagiliselt 1936. aastal kukkus ta Konuvere veski lae pealt alla surnuks.
Paik on suvekoduks endise omaniku sugulasele.


Kamariku

Alguses oli see tõeline saunamaa mis antud Orava talu maast selle tütrele Kaiele. Rahvas nimetas seda Kiiksu saunaks. Hiljem saadi veidi maad juurde. Hooned hävinud.


Allika

Oli väike majake Kukeselja talu lähedal maantee ääres ja nagu Jüri Noormets teab kinnitada oma vanaisa mälestuste järgi olnud siin maantee ääres kuulus trahter. Maja nimetati ehitaja järgi Pleki majaks. Hoone hävinud.


Uuetoa

Ka siin oli varem vaid majaalune maa ja rahvas tundis vaid Somre (Sommeri) sauna. Hiljem saadi maad jurde ja nimigi eestistati Sooreks. Elupaika tähistavad veel vaid õunapuud.


Karva saun

1939. aasta andmetes teda ei ole. Maad oli rohkem kui saunale kohane. Maja on alles ja seal elatakse.


Kadunud on ka Vahi ja Lehmi talu maadel olnud Opi, Koka ja Palmi saunad. olid need vaid majaaseme maad. 1939. aastal olid hooned veel alles, tänaseks tähistavad paika vaid mõned puud-põõsad.

1949. aasta märtsikuu lõpupäevadel ühines enamik talusid Mihkel Aitsami nimeliseks kolhoosiks. Kolhoosiga liitusid ka naaberküla Jõeäärse küla talupidajad. Esimeseks esimeheks valiti Frederik Reinvee Kahepäevalt, arveametnikuks Voldemar Looring Jüriperest.

Keskkülas loodud kolhoosi “Koit” koosseisu arvati Vahi, Lehmi ja Orava talu maad, loomad, inventar ja inimesed.

Statistilisi andmeid