Statistilisi andmeid

1922. aasta majavaldajate nimekirjas Kangru küla ei esine. Siis laiusid küla asemel mõisapõllud. Need olid mõisatööliste vahel juba taludeks jagatud, aga hooned veel peale ehitamata ja küla alles välja kujunemas. Olemas olnud neli talu; Viilaste-Ado, Viilaste-Mäepealse, Kure ja Rootsi, kuulusid eelnevalt Vanamõisa küla koosseisu.
Küla sai omale nime juba paari aasta pärast. Täpset põhjust ei teata, arvatakse, et küla territooriumile jäänud endiste mõisatööliste majade grupist, mida Kangru teomajadeks kutsuti.
Küla piiridesse jäid ka kahe kunagise kõrtsu asupaigad. Velise-Valgu maantee ääres, kilomeeter Velise poole, on tegutsenud Ranna kõrts. See nimi esineb nii Mellini atlase kaartidel (1790) kui ka Schmidti kaartidel (1832), kuid otseseid mälestusi kõrtsist rahva hulgas säilinud ei ole. Mõisamaade jagamisel eraldati selles paigas väiketalu suurune maa (5,8 ha). Nimeks sai Altkõrtsu. Oleks pidanud olema Ranna, aga ju tolleaegsed vallavalitsuse tegelased ei teadnud midagi kunagisest Rannast.
Rohkem teatakse Riidaku kõrtsust. See asus Valgu-Märjamaa tee ääres, samuti kilomeetri kaugusel Valgust. Millal kõrts täpselt oma tegevuse lõpetas, pole teada, kuid sajandivahetusel ta töötas, seda kinnitavad kaasaegse, Liisa Talinurme (Arnover), mälestused: “Igal neljapäeva õhtul jäeti meid lapsi üksinda koju. Tuld meile ei jäetud. Pidime pugema sängi teki alla, sest pimedas toas ei saanud mängida. Isa ja ema läksid Riidaku kõrtsu tantsima.”
Liisa Arnover (sündinud 1894) oli naabritalu, Sõmera, peretütar. Lapsi oli peres seitse, viis tütart ja kaks poega. Liisa mäletab, et siis ta veel kümnene polnud.
Mõisamaade jagamisel lisati maad ka endise kõrtsi maadele ja nii sai Riidakust asundustalu.



Kõrgemaa talu

Asundustalu, mille omanikuks oli Jaan Veedam. Talu eluruumideks saigi üks Kangru teomajadest. Sinna juurde kuulus ka veel kunagisi mõisaaegseid majapidamishooneid, ait ja laut. Uusi hooneid siin talus ei ehitatudki. Põllumaad polnud kiita. Ulatusid siiagi Vanamõisa küla kivikangrud. Talus aga püüti eesrindlikkuse poole. Kari oli kontrolli all. 1933-34 aastal lüpsti siin lehma kohta 3603 kg rasvasisaldusega 3,94 protsenti piima. Tehti üht-teis ka tõuaretuse osas, nii veiste, sigade kui ka hobustega. Praegu elab majas kunagisele perele võõras pensionär.
Majas elatakse edasi.


Kopli talu

Omanikuks Madis Terve. Kuigi ehitati kõik uued hooned, majapidamine millegagi silma ei paistnud. Siiski omas see koht ümbruskonna talude jaoks tähtsust. Talus elas oma venna juures Jaan Terve. Mehhaaniku taibuga vallaline mees muretses sindlisaed ja rändas nendega mööda talusid sindleid lõigates ringi. See töö algas kevadel peale suuremaid külmi, kui sindlipakud olid sulanud. Tööd jätkus heinaajani. Hiljem muretses ettevõtlik mees omale mootoriga ringiaetava viljapeksugarnituuri. Mõne aasta pärast vahetati väike masin võimsama Rootsi päritolu “Munktels” peksumasina. Nii töötas mees Teise Maailmasõjani. Praegu talus alalisi elanikke pole.
Siin on elamine taastatud ja järglased elavad paigas edasi.


Kukeristi talu

Samuti asundustalu. Ehitatud oli uus elumaja ja ait. Teisi hooneid ei olnud. Elu talus oli keskpärane. Pere neljast lapsest ükski koju ei jäänud ja majas elavad võõrad.
Nii ka tänapäeval.


Kure talu

Üks vanadest taludest, mis Vanamõisa külast üle toodi. Talul on pikk minevik, rehielamu pärineb mõisaaegadest. Kõrvalhooned on ehitatud ajapikku uued. Oli ka sepikoda. Talu elamises, heakorras ja töödes valitses äärmine kord. Hooned on alles ja neis elab üks Värbude järglasi.
Tänaseks tühjaks jäänud hooned on veel korras.


Viilaste talu

Samuti vana talu. Siit pärineb Hans Jeeser, revolutsionäär, kes 1905. aastal Velisel maha lasti. Peremeheks oli vend Tõnis. Viimase poeg aga ei saanud kodus hakkama. Üks põhjusi oli selles, et kolhoosi algaastail oli töötasu väike. Lapsi oli peres palju ja mindigi tööle Järvakandi Tehastesse. Talu hooned on lagunenud.
Maja asukohta tähistava tamme all saab Jõekaarede suguvõsa kokku igal suvel.

Talu viimane peremees Ants ja õde Liine lastena umbes1920. aastal.


Viilaste-Mäepealse talu

Rahvasuus ainult Mäepealse. Ka siin talus elas revolutsiooni vaim. Peremees Mihkel Tonna, eestistati Toomlaks, sai Velisel rasked vitsad ja oli koos Moose Peetriga Paisumaa külast määratud asumisele. Otsus jäi täide viimata. Talu hooned ehitati uued, aga praeguseks peremehe puudumise tõttu lagunenud.
Üheksakümnendate teises pooles leidis paik taas asustuse ja sinna on kerkimas uued hooned, praegustel elanikel eelmiste põlvedega seost ei ole.

Viilaste-Mäepealse


Allikivi talu

Asundustalu kuhu ehitati vaid elumaja ja väike ait. Saaverite järglased elavad majas edasi. Valla piires oli see esimene ja viimane juhus, kus talu peremees Al-der Saaver suri marutõve kätte.
Saaverite järglased elavad paigas edasi.


Lohu talu

Asundustalu kus elupaigaks jäi mõisa teomeeste maja. Talu saajatest õigeid talupidajaid ei saanud. Meeldis rohkem teiste taludes tööl käia, kui omas kodus teha. Hoone lagunes ja mindi elama mujale.


Suitsukopli talu

Ka selle asuniku perele jäi mõisamaja. Oli eelmise naabruses. Midagi siia juurde ei ehitatud, aga kuidagi elati. Maja jäi tühjaks hiljuti.
Nüüdseks on maja järglaste poolt taas asustatud.


Lubjamäe talu

Kahe venna Saidla peale saadud asundustalu. Algul oli kasutada vana mõisa teomaja. Jürist vend ehitas omale uue elumaja ja hiljem ka Juhanist vend. Elu ei võtnud kummalgi vennal õiget hoogu. Jüri elupaigast pole ammugi enam midagi järel. Juhan elas oma majas elu lõpuni. Mälestuste järgi olnud paigas mõisa lubjaahi ja et pinnas moodustab siin väikese künka, siis saanudki paik omale nimeks Lubjamäe.
Arhiivmaterjalides on Jüri Saidla märgitud Maantee talu omanikuks. See ei ole õige, Maanteel elasid Neerutid.
Saidlad elavad paigas edasi.


Maantee talu

Üle maantee oldi naabrid Kõrgema taluga. Kasutada oli vana mõisamaja. Peremeheks oli Jaan Neerut. Elu talus oli tagasihoidlik, midagi uut ei ehitatud.


Kangru talu

Kolmas talu endiste mõisa teomajade piirkonnas. Kasutada jäänud maja on säilinud tänaseni. Talu millegiga silma ei paistnud.
Hooned hävinud.


Paju talu

Asundustalu, millest midagi märkimisväärset ei meenu. Ehitati uus rehielamu ja ait. Pereliikmetest tallu jääjaid ei olnud. Hooned on alles.
Nii ongi praegused elanikud võõrad.


Sihi talu
Asutalu, kuhu peremehe poolt ehitati korralikud hooned, mis tänaseks on lagnemas.


Kopliotsa talu

Ei paistnud ka see talu silma majandamisega. Põhjuseks kehv pinnas, paas ulatub siin maapinnani.
Talu rajaja ja peremees Ado Lents teadis, et üks mõisavalitseja teinud selle paiga peal uudismaad. Koha valinud ta ilma paruniga kooskõlastamata. Asjast midagi välja ei tulnud ja valitseja saanud kõva peapesu. Kuna põlluks maa ei sobinud, jäänud see mõisa hobustekopliks, siit siis ka hilisem talu nimi. Paigas elatakse edasi.
Järglased on siin endiselt.


Männiku talu

Asundustalu, mille piirid ulatusid Tiigi männikuni Valgu asunduse piiril. Ka talu hooned olid ehitatud männiku servale ja sealt ka talu nimi. Ei erinenud siingi elu teistest küla taludest. Praegu elavad majas võõrad.

Riidaku talu

Asutalu millele nime andnud varem siin asunud kõrts. Kust viimane omale nime sai pole teada. Vana kõrtsihoone asemele ehitati uus rehielamu. Maasaajatest Pitenbergidest (eestistati Piirmaaks) pole enam kedagi järgi. Majas elab võõras.


Saue talu

Asumitalu, mille rahvakeelne nimetus oli Ojaküüne. Samas paigas oja kaldal (Kangru, ka Oti oja), kuhu elumaja ehitati oli mõisa ajal suur küün, mida tunti oja küüne nime all, nimi jäi ka talule. Saue nime järgi tundsid kohta vaid vallaisad. Elati keskpäraselt. Hooned on alles ja neis elatakse.
Nüüdseks järglaste kasutuses suvilana.


Veske talu

Asutalu. Hooned on ehitatud Valgust Raikküla poole, teest vasakule väikese kingu nõlvale. Paika kutsutakse tänapäevani Tuuleveski mäeks. Kindlad andmed tuuleveski olemasolu kohta siiski puuduvad. Talul on olnud mitmeid elanikke ja peremehi. Hooned on alles ja neis elatakse.
Kasutuses võõraste käes suvilana.


Võlvi talu

Asutalu. Nime päritolu kohta andmed puuduvad. Ehitati vaid rehielamu. Peres ja talus elu õiget hoogu ei saanud.
Hooned alles, paigas elavad võõrad.


Luige talu

Ka selle talu nime saamine pole teada. Peremees oli ehitusmeister ja hooned talus korralikud. Hool ja kord valitses talus igas töös ja tegemises. Teistele eeskujuks on talu praegugi.
Teistele eeskujuks on talu praegugi. Esimesena piirkonnas võeti siin aasta tagasi ette uue karjalauda ehitus.


Alt-Kõrtsu talu

Paigast oli eespool juttu. Elumaja on alles ja seal elatakse. Aja jooksul on siin peremeesteks olnud mitmeid inimesi.


Rootsi talu

Üks nendest vanadest taludest, mis oli Vanamõisa küla koosseisus. Mõisamaade jagamisega umbes samal ajal jagati ka see talu kahe venna vahel. Koju jäi Al-der ja Jakob rajas omale uue elupaiga. Uus talu sai nimeks Kasemetsa. Sellise nime panekuks andis põhjuse kena kaasik eluhoonete naabruses. Rootsi talu valdajateks on pikka aega olnud Halliste sugupõlve esindajad. Vallas esineb Halliste nimelisi elanikke väga palju. Mõlemas talus elati tagasihoidlikult, elatakse neis praegugi. Rootsi talu maades oli ka üks saun.
Siingi on elu endistviisi läinud, Rootsi talu vanaperenaine käib üheksakümnendat eluaastat.


Vainu talu

Asutalu, mille omanikuks oli Hendrik Ülem. Tema omanduseks said ka mitmed mõisa kõrvalhooned, peamiselt aidad. Peremees kohandas need talupidamiseks ümber, uusi ehitusi ei rajatud. Hendrik pidas Valgu keskuses ka kauplust (paekivihoone kohe teeristi kõrval). Ta oli ka üks vähestest veoauto omanikest vallas kolmekümnendate keskpaiku. Talu oli selle pere elus kõrvalisem.


Hälli talu

Tegu oli parunile jäänud taluga. Pikemalt on sellest juttu Valgu mõisa elu käsitlevas osas.


Salumaa talu

Asutalu omanik oli Karl Ülem (Hendriku vend). Vabariigi ajal pidas ta Tallinnas notari ametit ja talu oli rendil. Talu juurde kuulus ka Valgu mõisa masinarehi.

Küla piiridesse jäi ka kunagine mõisa magasiait. Hoone kuulus algselt Velise vallavalitsusele ja anti hiljem Valgu haridusseltsi “Valgus” kasutusse kes ehitas sinna seltsimaja. Maja ümbritses spordiväljak. Kolhoosi algaastail ehitati maja baasil välja töökoda.

Kangru külas 1949. aastal kolhoosi ei asutatud. Sõmera, Rootsi, Kure ja Oinamäe ühinesid Vanamõisa küla “Tuleviku” kolhoosiga. Ülejäänud liitusid “Valguse” kolhoosiga.

Statistilisi andmeid