1922. aasta andmestikus esineb küla Haimre valla koosseisu. Velise vallaga liideti küla 1938. aasta reformiga kui Haimre vald likvideeriti. Pindalalt väikene küla asub looduslikult kaunis kohas Konuvere jõe ja Karvoja vahelisel alal. Talud olid keskmise suurusega ja mõned üle selle. Mullad olid siin viljakad, koht rahva seas tuntud “Jõekalda” põldude nime all. Kõik küla talud olid põlistalud ja mõisa jalgu ei oldud jäädud.


Nurga talu

Siin oli väga töökas ja korraarmastaja pere. Ehitati uued hooned. 1937. aastal hävis äikesetules talu karjalaut. Puhkenud sõja tõttu jäi see endisel kujul üles ehitamata. Peremees Jaan Rosenbergi töökat joont jätkas ka tallu tulnud väimees Jüri Veiler. Tallu muretseti traktor koos uudismaa riistadega, oli registreeritud maaparanduse jaam. Oma küla meistrimeste poolt ehitati ka viljapeksumasin. Talu hooned on alles ja neis elatakse.
Hooned tühjad.


Laanepere talu

Talu hooned asuvad oja kaldal väga kaunis kohas. Talust on sirgunud mitmed tuntud riigi- ja ühiskonnategelased. Neid talusid ei olnud palju, kus sajandi vahetusel mitmele talu tütrele ja pojale suudeti anda võimalus õppida kõrgkoolis, Laaneperes seda tehti.
Pere noorem poeg Mihkel (Mihail) õppis Riias õigusteadust ja pidas Tallinnas notari ametit.
Anton Uuesson õppis samuti Riias, kus omandas inseneri elukutse. Töötas riigiametnikuna, oli Tallinna abilinnapea ja aastaid linnapea ametis.
Nikolai õppis samuti inseneriks ja oli Haapsalus ühisgümnaasiumis õpetajaks.
Pere vanem poeg Jaan Uuesson õppis Velise kihelkonnakoolis, pidas vallakooli õpetaja ametit Kastis ja Märjamaal. Peale isa surma tuli koju tagasi talu pidama. Selle kõrval rajas ümbruskonna suurima, ligi saja puuga, viljapuuaia. Kasvatas ka noori õunapuuistikuid ja käis neid laatadel müümas. See oli enne, kui Jüri Tiits Sulul puukooli asutas. Suur ja parimas korras aed hävis 1939-40 aasta külmal talvel.
Järglased elavad talus edasi.


Sõeru talu

Ka siin asuvad hooned oja kaldal. Talu jagati 1930. aastal kahe venna vahel. Koju jäi Aleksander ja uue majapidamise rajas Mihkel. Põhitalus oli hästi kujundatud hoonete ümbruse haljastus. Kalsode järeltulijad siia elama ei jäänud, paiku asustavad suvitajad.
Hooned on kasutusel suvilana.



Kalda talu

Oli küla kõige suurem talu, ligi kuuskümmend hektarit. Asus vahetult Konuvere jõe kaldal ja siit on tulnud ka nimi. 1940. aastani majandati talu ühes tükis, siis jagati kahe venna Haraldi ja Pauli vahel. Harald Tiits jäi koju, Paul ehitas omale uued hooned. Paigas elatakse edasi.

Laanepere-Metsavahi

Mõisaajal oli siin elanud metsavaht ja siit ka nimi. Maad asuvad kahes eraldi paigas ja see raskendas majandamist. Viimastest omanikest Moudest enam kedagi elavate hulgas ei ole ja paigas elavad suvitajad.
Siin on võõraste poolt talupidamine taastatud. Toimub üleminek ökoloogilisele põllumajandusele.


Rätsepa talu

Ka siin olid maad kahes eraldi kohas, teine tükk oli Ligeda küla kohal üle oja. Seal oli isegi põldu tehtud ja hoone loomade öiseks pidamiseks karjatamise ajal ehitatud.
Viimane elanik oli viimase peremehe Jüri Paaveli lesk.
Ka siin jätkub talupidamine.

 

Jõeäärse küla talude omanikud, suurus ja kõlvikute vahekord 1939. aastal

Talu nimi Talu nr Kinnistu nr Omanik
Nurga 49 201 Jaan Rosenberg
Laanepere 51 202 Jaan Uuesson
Sõeru 50 203 Mihkel Kalso
Kalda 38 1357 Jüri Tiits
Laanepere-Metsavahi XIII 319 Aleksander Mou
Rätsepa XII 320 Jüri Paavel
Lane-Ligeda 36 2346 Jüri Paavel
Metsavahi 37 (XIV) 2347 Aleksander Mou

 

Talu nimi Talu suurus ha Põld ha Heinamaa ha Karjamaa ha Mets ha Muu maa ha
Nurga 33,78 9,83 9,83 12,87   1,25
Laanepere 39,6 9,83 13,1 8,58 7 1,09
Sõeru 54,57 21,84 11,28 9,14 10,92 1,78
Laane-Metsavahi 11,27 9,83 0,36 0,35   0,73
Rätsepa 6,24 5,74       0,5
Lane-Ligeda 18,11 6,99 6,61 1 2,5 1,01
Metsavahi 13,03 6,48 5,99     0,56