Velise valla elamute ja nende valdajate nimekiri 1922. aastast

ORKA (Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku ülesehituse Riikliku keskarhiiv)
Fond 1831
Nimistu 1
Sü. nr 1737

Nimekiri on ajast, kui Velise vald oli oma esialgses suuruses. Velise oli koondvald, kuhu ühinesid endised mõisavallad: Velise, Valgu, Nurtu ja Päärdu. 1894. aastal ehitati velise alevikku uus vallamaja hoone ja iga endine mõisavald kandis nüüd kogukonna nime. Valitud oli vallavanem ja kolm abi, igast kogukonnast üks. Sellest kogukonnast, kust oli valitud vallavanem, abi ei olnud. Neil aastail oli Velise Läänemaa suurim vald. Piirid ulatusid Kaelase valla Rogenese külast Vigala kiriku alla välja.
Nagu loendusandmed näitavad, oli 1919. aasta 1. aprilli seisuga valla elanike arv 3343. Kauaaegne abivallavanem ja vallavanem Mihkel Miil meenutab, et kord on valla elanike arv ulatunud viie tuhande ligi.
Nimekiri on sellest ajast kui mõisamaad olid jagatud, aga asunikel oli käsil alles ehitusmaterjali varumine ja elati veel mõisamajades.
Nimekirjas on ka veel saunasid, aga päris saunad nad ei olnud. Neil oli sageli 3-5 ha maja ümber ja said hiljem veel 3-4 ha juurdelõikeks ja nii kuulusid nad juba väiketalude kategooriasse.
Olid ka veel mõned saunad, kus maad vaid vakamaa sauna ümber. Mõnedes külades oli palju ja nende elanikke sageli hingerevisjonist ei leiagi. Saunad suuremate talude ääremaadel olid sageli vaimude ja sulaste perede elupaigad. Käesolevas töös on neid püütud paika panna mälu järgi. Enamus neist oli 1922. aastaks juba hävinud. Alles olid peamiselt need, mis tekkisid 19. sajandi teisel poolel. Peamiselt elasid seal lähedased sugulased, käsitöölised, kelledelt saadi kohaostuks raha ja seda tagasi maksta ei suudetud, anti siis mõni hektar maad ja viimastest kujunesid hilisemad väiketalud. Arhiivmaterjalidele on lisatud omapoolseid andmeid

Pindade statistika

ORKA
Fond 1836
Ninistu 1
Sü. nr 1309

Need on 1939. aasta põllumajandusloenduse andmed. Ka siin esineb puudusi. Siin on lähtutud Katastriameti andmetest. Kui pärimise, või muul teel, jagatud talu osad olid ametlikult eraldamata (Kinnisturaamatus erilehekülg avamata), siis seda talu pindade statistikas ei esine, vaid on koos põhikohaga ja viimase kinnistunumbriga. Nii on ka siin lisatud tegeliku olukorra saamiseks andmeid kohalike inimeste mälestuste järgi.