Klassiväline ja ühiskondlik tegevus Valgu 6-kl algkoolis

Õpilaste isetegemise arendamiseks asutati kooli juurde 5. novembril 1930. aastal õpilaste lootusring. Omaette nime ringile ei antud. Oli see vaid Valgu 6-kl kooli lootusring. Ring kutsuti ellu Velise kooli eeskujul, kuna seal töötas õpilasring juba mitu aastat. Praegune Valgu kooli juhataja oli tol ajal Velisel õpetajaks ja selle ringi loojaks. Ta oli ka Velisel selle ringi esimeseks juhendajaks. Valgu koolis astus ringi asutamise päeval tegevliikmeks 27 poissi ja 16 tüdrukut, kokku 43 õpilast. Juhatusse valiti:
Viktor Masing esimees
Arnold Masing kirjatoimetaja
Hilja Aulik laekur
Juhendajaks jällegi õpetaja R. Spuul.

Juba esimesel aastal peeti mitu töökoosolekut, kus arutati mitmesuguseid küsimusi. Kevadel võeti osa Eesti Õpetajate Liidu poolt korraldatud õpilaste karskuskirjutamise võistlusest. Siin said kaks õpilast auhinna. 5. novembril 1931. a pidas lootusering oma esimest aastapäeva. Külalisteks olid ringiliikmete vanemad. Õhtul olid ringiliikmete poolt ettekanded. Tegevus on olnud väga aktiivne. Igal nädalal peetakse üks töökoosolek. Õpilasring on kohaks, kus õpilased ise õpivad koosolekuid juhendama ja suurema publiku ees esinema. Omandatakse kogemusi, enesekindlust ja julgust. Liikmeid on juba 48.

Kevadel võetakse järjekordselt osa karskusvõistluskirjutamisest. Neli osavõtjat saavad auhinna.
Edukas tegevus jätkub ka järgmisel õppeaastal. Uue üritusena hakatakse välja andma seinalehte. Üritus läheb korda ja järgmisel 1933/34 õppeaastal ilmus seinalehte juba 15 numbrit. Seinalehele teevad kaastööd paljud õpilased. Lehes leiavad kajastamist kooli õppetöö, vaba aja veetmine, avaldatakse õpilaste omaloomingut, tehakse kriitikat. Seinalehe väljaandmine jätkub ka järgmisel aastal, kuid mitte enam nii arvukalt. Edasi osaletakse ka võistluskirjutamistes ja saadakse pidevalt auhindu.

1924/25 õppeaastal soovitab Lääne Maavalitsus rohkem rõhku panna kooliümbruse korrastamisele. Tasapisi hakati selle tööga tegelema siis ka Valgu koolis kuid suurema hoo saab sisse alles 1936/37 õppeaastal, millal võetakse osa vabariiklikust kodukaunistamise võistlusest hakatakse suure hoolega korrastama ja kaunistama oma koolimaja ümbrust. Kuna asi on uudne, siis jäid ka tulemused kesiseks ja jäädi 30. kohale. Järgmisel aastal aga otsustatakse innukamalt tegutseda. Tehtud töö kannab ka vilja ja tulemused on üllatavad. Tullakse üleriigiliselt kolmandale kohale. Võistlus jätkub ka järgmisel aastal ja Valgu õpilased tunnistatakse nüüd neljanda koha vääriliseks. Igal pühapäeval käidi grupiti ka oma koolimaja ümbrust korrastamas ja kolme suvega oli seegi jõutud eeskujulikult korda viia.

Kolmandaks tegevuseks peale igapäevase õppetöö oli pidude korraldamine, nendeks ettevalmistamine. Alates 1930/31 õppeaastast peale toimus koolis kolm suuremat koolipidu. Esimene neist peeti vahetult enne jõulu. Teiseks suuremaks ettevõtmiseks oli emadepäev, mis peeti koolis igal aastal maikuu algul. Emadepäevi korraldati ka valla teistes koolides ja need olid väga populaarsed ning oodatud. Kolmas pidu korraldati kevadel enne koolitöö lõppu ja need olid üldreeglina maksulised. Peale avalike pidude toimusid veel mitmed aktused tähtpäevade puhul. Kõik ettekanded pidudel ja aktustel olid eranditult õpilastelt ja nendeks ettevalmistamine nõudis suurt tööd. Üks esimesi selliseid üritusi, mille kohta on andmeid, on 16. maist, kui Valgu koolis on tähistatud J. V. Janseni sajandat sünniaastapäeva.

Hilisemad koolipeod, kui õpilaste arv oli suuremaks paisunud, peeti Valgu tolleaegses seltsimajas, kuna koolimajas suuremaid rahvakogunemiseks ruumi ei olnud. Jõulupidude ja emadepäevade kogunemised püüti kuidagi koolimajas ära pidada, kuna oli kodusem. Hiljem tuli ka jõulupeod üle viia seltsimajasse ja emadepäevad peeti koolimaja juures vabas looduses kui ilm vähegi lubas. Emadepäevaga koos korraldati sageli ka õpilastööde näitusi.

Et õpilaspeod hästi õnnestusid, seda näitavad ka mõned kirjapanekud. 17. mail 1937. a oli õpilaspidu seltsimajas. Kavas olid lastelaulud, deklamatsioonid, võimlemisettekanded. J. Rummo lastenäidend “Teel ellu” sai suure menu osaliseks. Peol müüdi 156 pääset 54,64 Kr. eest. Pidu andis puhastulu 42,38 Kr. Samas korraldati ka loterii-allegrii, kus võitudena loositi välja õpilaste käsitööd. loterii andis puhastulu 58,70 Kr. Ka osa jõulupidusid on olnud maksulised, näiteks 16. novembril 1939. aastal oli jõulupidu. Ettekanded õpilastelt, laulud, tantsud, võimlemised. Pidudest saadud puhastulu on kasutatud ekskursioonide korraldamiseks.

On käidud rongiga Haapsalus ja Tallinnas. Jalgsi on käidud Järvakandi klaasivabrikus, kuhu kooli juurest sai 15 km. Pikemaid reise pole Valgu koolis ette võetud. Metsapäevi, millised väga moes olid Velise ja Päärdu koolidel, on Valgus peetud vaid 1935. aasta kevadel.

Nagu eeltoodust näha võib, oli Valgu koolis õpilaste tegevus mitmekesine, kõik see omakorda arendas aga lastes isetegevust, kasvatas teotahet ja tegevusindu. Veel tänapäevalgi meenutavad tolleaegsed õpilased neid juba kaugeid kooliaegu tänusõnadega oma õpetajatele, kes pingutavale õppetööle vaatamata leidsid aega ja võimalusi nendes kitsamates tingimustes, mis tol ajal koolis olid, arendada laste huvialast tegevust.

Mälestusi õpetajatest Valgu koolis algkooli päevilt

Nagu mainitud, töötas vallakooli viimane õpetaja Mihkel Friedler koolis üksinda edasi kuni 1925/26 õppeaastani. 1. augustil 1925. aastal avatakse kooli juurde neljas klass ja teiseks õpetajaks kinitatakse Lääne Maakoolivalitsuse poolt (Maakoolivalitsuse kiri nr 878, 20. 08. 1925) Eliise Hirt. Ta oli seni õpetaja Velise 6-kl algkoolis. 1930/31 õppeaasta vahetusel registreerib Maakoolivalitsus õpetajad E. Hirt ja M. Frieberg kohalt lahti, kuna neil puudub õpetaja kutse. Kooli hoolekogu pöördub Velise vallavalitsuse kadu Lääne Maakoolivalitsuse poole palvega nad edasi õpetajateks jätta kui igati lugupeetud õpetajad. Palve jäetakse rahuldamata ja uueks Valgu algkooli juhataja kohusetäitjaks määrab Maakoolivalitsus jällegi ühe senise Velise algkooli õpetaja Rudolf Spuuli (1939. aasta märtsist võtab perekonnanimeks Selvet).

Velisel oli ta õpetajaks alates 1922. aastast. Tegi lastega palju ühiskondlikku tööd. Võttis osa seltskondlikust tegevusest. Rahvas pidas temast kui tasakaalukast ja heast inimesest väga lugu. R. Spuul-Selvet oli Valgu algkooli ja hilisema 6-kl kooli juhatajaks kuni 1944. aastani.

Teiseks õpetajaks E. Hirdi asemele määratakse Maakoolivalitsuse poolt esialgu üheks aastaks, senine Haesma algkooli juhataja kohusetäitja Helmi Märjamaa. (peale abiellumist kannab nime Keres ja peale teistkordset abiellumist peale esimese mehe surma Arendi). Ta oli sündinud 31. märtsil 1907. aastal Tallinnas. Lõpetas Tallinna II tütarlaste gümnaasiumi 1925. aastal. Õpetaja kutse omandas Haapsalus pedagoogilistel kursustel. Õpetajaks on olnud 1927. aastast alates. Oli tugev õppejõud, kuid raske haigus sundis teda sageli õppetööst kõrval olema. Sagedased olid tema asendamised teiste õpetajate poolt, mis aga ei jätnud mõju avaldamata tema ainete õppeedukusele. Ta põdes kopsutuberkuloosi, haigust trotsides oli ta õpetajaks siiski kuni 1943. aastani.

Seoses kolmanda klassikomplekti avamisega valitakse ja kinnitatakse Valgu kooli kolmandaks õpetajaks koolijuhataja abikaasa Melanie Spuul. Ta on Valgu kooli peale kinnitatud 1931. aasta 31. juulist. Eelmise aasta töötas ta Velise 6-kl algkoolis ja oli seega juba kolmas õpetaja, kes Velise koolist Valgu üle tuuakse. Võttis koolitöö kõrval aktiivselt osa ka seltskondlikust tööst ja oli igati lugupeetud.

M. Spuul ei saanud aga kuigi kaua Valgus õpetajaks olla kuna juba 1932/33 õppeaastal hakkab kehtima niinimetatud abieluliste keeluseadus, mis tähendas, et mees ja naine mõlemad õpetajad ei saanud mõlemad õpetajatena töötada. Oli õpetajate üleproduktsioon. M. Spuul registreeritakse õpetajast lahti.

Tema asemele määratakse uueks õpetajaks (Maakoolivalitsuse kiri nr 940, 13. sept. 1932. a) Eduard Rokk. Ta on sündinud 18. septembril 1906. aastal. Lõpetanud Läänemaa õpetajate seminari 1928. aastal. Õpetajana töötanud 1929. aastast alates. Enne Valgusse tulekut oli õpetajaks Hiiumaal Kõpu algkoolis. Lahkus Valgust 1941. aasta kevadel. Oli väga tugev õppejõud. Tema õpilased meenutavad Ed. Rokka kui ranget ja nõudlikku õpetajat, kes isegi ulakate poiste juures kõrvasakutamisest ära ei öelnud. Üks tema viimaseid õpilasi Valgu koolis, Rein Maasing, ütles tema kohta lühidalt: “Kõva sõnaga mees oli.” Ed. Rokk oli enne pensionile jäämist veel õpetajaks Päärdu 7-kl koolis. Praegu veedab ta Päärdu mail pensionipõlve.
Ed. Roka asemele tuleb 1941. aasta sügisel Valgu kooli õpetajaks Maria Bezanintski. Tema pere elas Velisel, kus abikaasa oli Velise apostliku õigeusu kiriku preestriks. Ta on Valgus vaid ühe aasta ja 1942. aasta sügisel läheb ta õpetajaks Velise kooli. Tema asemele tuleb koolijuhataja R. Selveti abikaasa M. Selvet, kes eelmisel aastal oli Velise algkooli juhataja kt.

Õpetaja H. Arendi on pidevalt ravil ja sel aastal tunde ei anna. Tema asemele tuleb õpetajaks Aino Palmer. Ta on endine Valgu kooli kasvandik, lõpetas 1934. aastal. Õppis Tallinnas tütarlaste gümnaasiumis, kus omandas keskhariduse. Valgus oli õpetajaks ühe aasta.

1943/44 õppeaastaks on küll õpetaja H. Arendi ravilt tagasi, kuid ei ole enam võimeline töötama ja tema tunde hakkab andma J. Kruusla. Ta on pärit Päärdust. Valgus töötab vaid ühe aasta. Lähemad andmed tema kohta puuduvad.

Lühemat aega on Valgu 6-kl koolis alalisi õpetajaid asendanud (haigus, kursused jne): Margarita Lupmann, Johannes Lindvers, Madis Oviir, Artur Burmeister.

Mihkel Friedler 1919-1930
Eliise Hirt 1925-1930
Rudolf Spuul (Selvet) 1930-1944
Helmi Märjamaa (Keres, Arendi) 1930-1943
Melanie Spuul (Selvet) 1931-1932
Eduard Rokk 1932-1941
Maria Bezanintski 1941-1942
Aino Palmer 1942-1943
J. Kruusla 1943-1944

Okupatsiooni- ja sõjaaastad Valgu koolis 1941-1944

27. mail 1941. aastal kolis Valgu kool kauaigatsetud uude majja, kuid edukat tööd ja rahulikku elu häiris vastalanud sõda. 22. augustil haarasid vallas võimu enda kätte sakslased ja nende käsilased. Algas kolme aasta pikkune okupatsiooni aeg.

Kroonikaraamatu koltunud lehekülgedelt loeme:
... Sõjaolukorras algas õppetöö 1. novembril 1941. a. Õppekavasse tuli usuõpetus ja saksa keel. Õpperaamatud samad, mis kodanlisel ajal. Puid on vähe. maja sageli külm ja lapsed istuvad tunnis mantlites.
Esmaspäeval, 21. jaanuaril õppetöö ei toimunud, möllas tugev torm, külma 23 kraadi.

1942/43 õppeaasta
... Millegipärast ei ole õppeplaanis võimlemise tunde. Ei ole ka tänavu. Kool töötab väga ebakorrapäraselt. Ruumid on kütmata ja külmad ja sageli läksid lapsed koju. Tunde jääb tihti andmata. Päevaraamatus on tühjad kohad.
1943/44 õppeaasta
... Peetakse ka jõulupidu, aga lastel on kinke vähe, kuna poest ega kodust ei ole suurt midagi võtta. Sõjaolukorrast tingituna lõpeb õppetöö 25. märtsil 1944. a.
Sakslased lahkuvad Valgust 23. augustil ja kohe algavad ettevalmistused hariduselu reorganiseerimiseks.

Õpilaste arv Valgu koolis klasside viisi

I II III IV V VI Kokku
1930/31. õ-a
Poisse 13 10 5 7 4 4 43
Tüdrukuid 3 6 9 6 1 3 28
Kokku 16 16 14 13 5 7 71
1931/32 õ-a
Poisse 13 13 8 6 6 3 49
Tüdrukuid 10 4 4 9 6 - 33
Kokku 23 17 12 15 12 3 82
1932/33 õ-a
Poisse 3 14 13 7 6 4 47
Tüdrukuid 7 10 7 5 5 4 38
Kokku 10 24 20 12 11 8 85
1933/34 õ-a
Poisse 11 7 14 11 7 4 54
Tüdrukuid 8 5 8 4 5 5 35
Kokku 19 12 22 15 12 9 89
1934/35 õ-a
Poisse 15 4 10 9 6 6 50
Tüdrukuid 5 9 5 8 3 3 33
Kokku 20 13 15 17 9 9 83
1935/36 õ-a
Poisse 10 11 7 6 8 2 44
Tüdrukuid 11 5 11 5 7 4 43
Kokku 21 16 18 11 15 6 87
1936/37 õ-a
Poisse 7 9 10 5 6 5 42
Tüdrukuid 8 7 8 8 4 6 41
Kokku 15 16 18 13 10 11 83
1937/38 õ-a
Poisse 9 5 13 8 3 4 42
Tüdrukuid 8 9 7 9 6 5 44
Kokku 17 14 20 17 9 9 86
1938/39 õ-a
Poisse 8 9 10 11 5 3 46
Tüdrukuid 9 5 9 6 7 4 40
Kokku 17 14 19 17 12 7 86
1939/40 õ-a
Poisse 8 9 9 6 9 3 44
Tüdrukuid 6 6 9 7 4 5 37
Kokku 14 15 18 13 13 8 81