Klassiväline ja ühiskondlik tegevus Päärdu 6-kl Algkoolis

Vaatamata pingutavale ja väsitavale õppetööle on koolis leitud mahti teha veel laialdast ja mitmekesist ühiskondlikku tööd. Õpilasorganisatsioonidest on koolis tegutsenud edukalt ENP Risti koondus ja lootusring “Koit”. Viimane organisatsioon oli asutatud Velise kooli eeskujul, kus see töötas juba 1926. a saadik. Nende organisatsioonide tööst võtsid osa üle poolte kooli õpilastest, näiteks 1933/34 õppeaastal 35 poissi ja 27 tüdrukut (üldse oli koolis sel aastal 35 poissi ja 38 tüdrukut). Lootusringis on õpilased pidanud töökoosolekuid üks kord nädalas. Igal koosolekul esinesid õpilased kahe või kolme ettekandega. Ettekannete teemad on olnud väga mitmekesised. Võeti osa vabariiklikust karskusvõistlus kirjutusest, kust on saadud mitmeid auhindu.

Igal aastal oli tavaks korraldada kaks suuremat koolipidu koos jõulupuuga. Teine aga kevadel nn kevadpidu. Viimane oli tavaliselt maksuline. Vahel on olnud ka aastalõpupidu maksuline. Pidude sissetulekud on olnud erinevad, olenedes pileti hinnast, osavõtjate arvust jm. Peost on saadud näiteks Kr. 13,57 (1933. a), Kr. 45.- (1934. a), Kr. 30.- (1937. a), Kr. 28,32 (1938. a) jne. Saadud sissetulek on kulutatud kas siis kooli korrastamiseks, õpilasajakirjade tellimiseks, ekskursioonide korraldamiseks. Viimaseid on küll korraldatud Päärdu koolis vähe, võrreldes valla teiste koolidega.

Kool on osa võtnud Lääne Maakoolivalitsuse korraldatud koolidevahelisest köögivilja kasvatamise võistlusest. Päärdu kool oli Velise valla koolide hulgas ainus, kes võistlusest osa võttis. Aastate lõikes on osavõtjaid olnud 12-20 õpilast. Kasvatati kapsaid, kaalikaid, söögipeeti, porgandit, kurki, sibulat, sigurit ja hernest. Lapsed tulid ülesandega hästi toime, nagu näitavad töö tagajärjed. Näiteks tunnistati 1930. a esikoha vääriliseks 8 õpilast ja 4 õpilast said teise auhinna.

Suure innuga töötati aga kooliaias ja pargis. 1932. a 7-12. maini istutati õpilaste poolt 550 noort kuuse taime kaherealiseks hekiks. Sama aasta 19. mail istutati parki täienduseks 42 palsami nulgu ja 7 veimuti (valge) mändi. Nii kooli aias, kui ka pargis oli hulk tööd tehtud, kui 1933. a kevadel Läänemaa Maakorralduse Ameti poolt eraldati koolimaast osa parki, likvideeriti koolitalu ja sellega seoses olid esialgsed plaanid kooliaia laiendamiseks ja edasiarendamiseks segi löödud. Kooli poolsed protestid sellise teguviisi osas jäid kõrgemalseisvate organite poolt tähele panemata.

Aasta pärast jätkati poolelijäänud tööd, veidi piiratumal alal. Velise vallavalitsuselt saadi aia korraldamiseks 40 krooni. Aed kraavitati, ehitati ümber kaitsetara, kuna tuli aeda kaitsta loomade eest, sest eraldatud pargiala jagati talumeestele välja karjamaks. Tolleaegse Vigala põllutöökooli puukoolist toodi marjapõõsaste ja korvpajude paljundusmaterjali.

Traditsiooniks oli saanud organiseerida igal kevadel metsapäevi. Sel ajal ei olnud kombeks metsapäevadel käia istutamas riigimetsas, vaid päeva algul kuulati metskonna töötaja loenguid ja peale seda õpiti vääristamise kunsti, samuti viljapuude võrade harvendamist ja noorte viljapuude tagasilõikamist. Käidi ka metsa matkamas. Neil aegadel aitas Päärdu koolis metsapäevi sisustada Velise metskonna I jaoskonna metsnik Bahmann. 1935. a kevad oli koolis jällegi suurem istutamise kevad. Kooliaia põhjapiirile istutati tuule kaitseks 220 noort kuuske. Puukooli pandi kasvama 45 lehise ja 30 läätspuu istikut, millised saadi Velise metsniku taimeaiast, pikeeriti 60 õunapuud. Toetust saadi kooliaia edasiseks korrastamiseks. ka 1935/36 õppeaastal. Ostetakse juurde viljapuude ja marjapõõsaste istikuid. Osa materjale on puukoolis juba kasvanud nii suureks, et neid jagatakse tasuta kooli lõpetajatele.

Suvel hoidsid kooliaia korras IV, V ja VI klassi õpilased, kes käisid rühmade kaupa pühapäeviti aias tööl. Kooliaias kasvanud maasikad müüdi ja saadud raha jagati aiahooldajate vahel. 1938/39 õppeaastast alates aitas aeda korras hoida ka kooliteenija.

1939/40 aasta pakane tegi aga aias palju kurja. Külma läbi hävisid aias kõik vanad õuna- ja pirnipuud, ploomid ja kirsid. Tugevasti kannatasid ka noored õunapuud ja kõik marjapõõsad.

1941. aasta kevadel peeti koolis lindude ja loomade päeva ja alustati uue hooga töid aias ja pargis. Nõukogude võim andis koolile kodanlike võimude poolt eraldatud pargi tervenisti tagasi. Parki istutati juba samal kevadel mitukümmend kuuse, lehise ja künnapuu istikut, millised olid oma puukoolis istutamise kõlbulikuks saanud. See oli ka viimane kevad, kus kooliaias nii innukalt töötati. Päärdu kooli töö selles osas oli tolle aja koolide seas küllalt tähelepanuväärne, kuna selliseid kooliaedu leidus üksikuid. Ka Velise valla ülejäänud kolmes koolis puudusid kooliaiad pea täielikult. Isegi valla suurimas, Velise 6-kl algkoolis, kus õpilaste arv oli poole suurem kui see oli Päärdus, ei suudetud midagi seesugust ette võtta ega korda saata.
Seepärast peab veelkord imestama kahe tolleaegse Päärdu kooli õpetaja, A. Looringu ja K. Algmaa ettevõtlikkust, tahet ja visadust, et kõige sellega suudeti nendes tingimustes toime tulla.

Kahjuks peale Nõukogude võimu taaskehtestamist 1944/45 õppeaastast peale, selline aktiivne tegevus enam hoogu sisse ei saanud, vaatamata sellele, et võimalused olid muutunud enneolematult soodsaks ja avaraks.
Päärdu kooli park kannatas tugevasti 1967. aasta sügis- ja järgnenud hilisemates tormides. Omajagu vanemaid okaspuid kuivas veel hilisema putukarüüste tagajärjel. Tormi ajal jäid paljud laste poolt istutatud noored “pargijärglased” langevate puude alla ja murdusid katki. Suurem osa neist aga kasvab edasi. Neist on saamas uus ja tugev järelpõlv vanadele, osalt juba raugastunud pargihiiglastele, et Päärdu park ikka edasi kohiseks, meenutamaks mitte enam sünget sajandite pikkust orjaaega, vaid nüüd juba neid aegu, kui siin ringi jooksid, mängisid, õppisid ja töötasid tublid loodusesõbrad. Päärdu park on kohaliku tähtsusega looduskaitse objektina kaitse all.

Päärdu õpetajatest algkooli ja 6-kl algkooli päevilt

1919. aastal on kuus kuud õpetajaks nüüd juba Päärdu algkoolis Juhan Kibus. Temale järgneb 1920. aastal Sinaida Tõnisson. On õpetajaks kaks aastat ja temale järgneb jällegi naine, kes jällegi Päärdust pärit Mary (Meeri) Koks. Teda mäletatakse kui nõudlikku õpetajat, 1922. aastal alustatakse tööd koolis kahe komplektiga ja teiseks õpetajaks määratakse Gustav Alberg (Kustas Algmaa). Pärit on ta Luiste vallast, kus ta isa oli samuti koolmeister. Päärdu kooli juurde jääb ta kuni 1959. aastani. Päärdu koolile pühendab ta kogu oma elutöö, kogu oma energia. Ta on pikka aega Päärdu algkooli ja hilisema 6-kl kooli juhataja ja kooli mured on kogu aeg ka tema mured. Ja muredest ei olnud siin puudust, kuna Päärdu kool oli selles osas üks raskemaid koole vallas. Seepärast, et siin tuli pikka aega töötada kahe klassikomplektiga, kusjuures õpilaste arv oli küllalt suur, kuid millegi pärast kolmandat komplekti ei avatud. Sellises olukorras töötamine nõudis õpetajatelt suurt püsivust, tahet ja energiat.

 

Peale koolitöö oli G. Alberg aktiivne seltskonnategelane. Juhatas pikka aega Päärdu laulukoori jne. Tema õpetajatöö algaastail kolis Päärdu kool üle Päärdu mõisa härrastemajja. G. Algmaa tubliks abiliseks raskuste võitmisel oli õpetaja Adeele Erman-Looring. Ta määratakse Päärdusse õpetajaks M. Koksi asemele 1925. aastal. A. Looring töötab Päärdus 1953. aastani. Ta on väga nõudlik õpetaja, kuid seejuures väga armastatud ja lugupeetud. Nende kahe õpetaja künnivaod Päärdu koolipõllul olid sirged ja sügavad.

 

Kuni 1938. aastani pidi Päärdu koolis töötama kahe klassikomplektiga, kusjuures alates alles 1930. aastast oli algkooli 6-klassiline. Alles 1938. 1. augustil muudetakse Päärdu kool kolme komplektiliseks ja 15. septembril määratakse kolmas õpetaja, kelleks on Aurelie Täker. Päärdusse tulles oli ta igati võimekas õpetaja aga peagi ilmusid tema juures õpetajale lubamatud negatiivsed küljed. Ta sattus osalt oma mehe mõjutusel tollal levinud usulahkude küüsi, kust ei suutnud mõistusega välja tulla. Kooliteenija kaudu püüdis ta seda õpetust laste hulgas levitada. Tekkisid tülid, mille tulemuseks oli, et A. Träker paigutati ümber Oru valla Jalukse algkooli õpetajaks. Vallandati ka kooli teenija Triinu Lents.

Uueks õpetajaks määrati Aliide Selirand. Ta oli pärit Vigalast. Päärdus sai ta töötada lühikest aega, sest juba 1942. aasta suvel määratakse ta Peru algkooli õpetajaks. A. Seliranda peab siin asendama Marie Ilmand, kes aga kohale ei ilmugi ja 8. oktoobril 1942 tuleb Päärdusse õpetajaks Aliide Mägin. Ka temal on tööaeg siin lühike, kuni 1944. a, mil ka tema viiakse üle Peru kooli õpetajaks. Nüüd alates 7. veebruarist kuni 1. juuni 1944. aastal on Päärdu kooli õpetajaks koolijuhataja abikaasa Ann Algmaa.

1. Juhan Kibus 1919-20
2. Sinaida Tõnison 1920-22
3. Mary (Meeri) Koks 1920-25
4. Gustav Alberg (Kustas Algmaa) 1922-59
5. Adeele Erman-Looring 1925-53
6. Aurelie Täker 1938-40
7. Aliide Selirand 1940-42
8. Johannes Tuisk 1941 kolm kuud
9. Alice Mägin 1942-44
10. Ann Algmaa 1944 kolm kuud

Õpilaste arv ja sooline vahekord Päärdu koolis aastatel 1934-40 ja 1941/42

Klass Poisse Tüdrukuid Kokku
1934/35 õppeaastal
I 6 9 15
II 12 3 15
III 3 4 7
IV 4 9 13
V 9 5 14
Kokku 34 30 64
1935/36 õppeaastal
I 10 4 14
II 4 9 13
III 11 2 13
IV 4 4 8
V 3 10 13
VI 7 - 7
Kokku 39 29 68
1936/37 õppeaastal
I 9 4 13
II 10 6 16
III 8 8 16
IV 6 5 11
V 6 6 12
VI - 8 8
Kokku 39 37 66
1937/38 õppeaastal
I 10 11 21
II 7 5 12
III 10 7 17
IV 12 5 17
V 2 7 9
VI 4 6 10
Kokku 45 37 82
1938/39 õppeaastal
I 10 10 20
II 7 10 17
III 5 8 13
IV 11 5 16
V 8 5 13
VI 1 3 4
Kokku 42 41 82
1939/34 õppeaastal
I 6 5 11
II 6 8 14
III 10 11 21
IV 6 7 13
V 9 4 13
VI 6 4 10
Kokku 43 39 82
1941/42 õppeaastal
I 6 10 16
II 10 8 18
III 6 3 9
IV 8 9 17
V 5 9 14
VI 7 5 12
Kokku 42 44 86

Ülaltoodu võimaldab saada ülevaadet kooli klassikursuste ja kordamiste kohta teatud perioodil.