2004. aastal EPMÜ Metsandusteaduskonnas kaitstud bakalaureusetöö "Pärandkultuur metsas, selle inventeerimine ja metoodika endise Läänemaa Velise valla näitel"* üks osa oli uurida ala kõlvikulist muutust.

Kõlvikute eraldamiseks kasutati kõigi kolme kaardi puhul klassifikatsiooni “põllumaad” ja “muud” (metsad, heina- ja karjamaad ning muud maad), kuna põllumaa on kaartidel selgelt piiritletav. Rabade ja soode eraldi välja toomist ei peetud oluliseks, kuna alal asub vaid üks väikesepindalaline kõrgraba. Sajandi alguse topograafilisel kaardil on karjamaade ja metsade piir hägusalt eristuv. Samuti olid siis heina- ja karjamaad ka reeglina hõredalt puudega kaetud alad. Seepärast on antud alade osakaalu kogu uuritava ala pindalasse tinglikult käsitletud metsasusena.

Metsamaad ning karja- ja heinamaad moodustasid 20. sajandi algul Velise valla pindalast 70%.Peamine inimasustus oli koondunud jõgede kallastele. Suuremad põllumaade alad on kunagiste mõisasüdamete ümbruses. Valla idaosas olid suured metsamassiivid.

1946. aasta Vene sõjaväe topograafilise kaardi põhjal tehtud metsasuse analüüs näitas vähenemist seitse protsenti. Juba olemas olnud põllumassiive on laiendatud ja seda eriti ala põhjaosas. Riigi Statistika Keskbüroo andmeil oli Velise valla kõlvikuline jaotus 1940. aastal järgmine: metsamaad 456,1 ha, karjamaad (looduslik) 4092,7 ha, põllumaad (koos aiamaaga) 7135,9 ha, heinamaad 6092,4 ha ning harimisel olevat uudismaad 268,8 ha. Nende andmete põhjal saadi valla metsasuseks (koos karja- ja heinamaadega) 60%. Seega on kaardilt mõõdetud ja statistiliste andmete põhjal arvutatud tulemuse vahe vaid 3%. Velise metskonna üldpind oli 1940. aasta metsakorralduse andmeil 6131,8 ha, sellest Velise metsandik 2674,9 ha ja Valgu metsandik 3455,9 ha. Kuna Velise vald ja metskond ei kattunud päris üheselt, siis riigimetsade osakaalu nende arvude põhjal leida ei saa.

20. sajandi lõpu seisuga on ala metsasus 66%, mis on kolm protsenti rohkem kui sajandi keskpaigas. Põllumaa vähenemine on toimunud peamiselt valla idaosas, samuti mujal on kadunud üksikud metsatalud ja valla edelanurgas terve küla. Riigimetsade osakaal on samuti koondunud ala idaossa, kus on tegu põliste riigimaadega. Väiksemaid lahustükke leidub ka lääneosas. Riigi metsamaade osakaal kogu metsa-, heina- ja karjamaadest on 40%. Märjamaa valla arengukava 2004-2009 põhjal on valla metsasus 53,7%. Erinevus on tingitud ühelt poolt erinevatest metoodikatest, teiselt poolt on Märjamaa valla keskosa tunduvalt metsavaesem.

* Kusmin, J. 2004. Pärandkultuur metsas, selle inventeerimine ja metoodika endise Läänemaa Velise valla näitel. 49 lk. [Käsikiri EPMÜ Metsakorralduse Instituudis.]