Velise

1. küla Märjamaa v-s V. jõe keskjooksul Päärdu-Valgu maantee ääres; 87 et (1996). Asulas on põllum. V. ühistu keskus, kultuurimaja, apteek, Ristija Johannese õigeusu kirik (ehit. 1884) ja kalmistu. - Väike alevik (hiljem V. alevi k.) tekkis V. ja Nurtu jõe ühinemiskoha ümbrusse kohalikule teederistmele 19. saj. lõpus, seal asusid vallamaja ja kihelkonnakool. 1905 oli V. Läänemaa rev-ikeskusi (nn V. vabariik), 19. XII 1905 (1. I 1906) ründas V-le kogunenud ülestõusnuid karistussalk, langenuid ja hiljem hukkunuid mälestab mälestusmärk (1936, E. Toots). Laiema piirkonnana hõlmab V. ka Aravere (56 el.), Kilgi, Käriselja (26 el.) ja Veski k. Aravere piires paikneb 1977. a-st ka Velise asundus (4 km V-st edelas); seal olnud V. linnust (Felks-Shloss) on esimest korda mainitud 1264 (Felx), 1390-1675 on vasallilinnust mainitud Uexküllide omandina. linnus hävis Liivi sõja ajal, säilinud on vähesed varemed (AKM). Mõisa on esimest korda nimet. 1528 (Velkes). Kilgi (Johannishof) oli varem V. mõisa karjamõis. Huviväärne on mõisaaegne Alama suvepark, mida nüüd tuntakse Kilgi puhkealana. Käriseljal on Karvoja oja ja Haimre tee ääres Sillaotsa Talumuuseum (a-st 1982), millele pani aluse seal elanud V. kandi uurija A. Parnabas (1919-86). Vt. ka Nurtu, Valgu
2. vald Läänemaal (a-ni 1950).
Eesti Entsüklopeedia X, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 Tallinn lk 289-290

Valgu

2. küla Märjamaa v-s Velise jõe keskjooksul Päärdu-Raikküla mnt ääres Märjamaa tee lähtmel; 420 el. (1996). Külas on põllum-ga tegeleva V. ühistu keskus, as. "V. Ehitus", põhikool (asut. külakoolina 1847), velskripunkt ja apteek. Asulat ilmestavad end. mõisapark (LK) ja omaaegne V. sohvoosi peahoone (1987, arh. V. Künnapuu). - V-t on esimest korda mainitud piiskopikülana 1275. ja 1285. a. vahel (Walkede), mõisa (Walck) on mainitud a-st 1529. V. veskist (hilisem Veski k., a-st 1977 V-ga liidetud) on teateid a-st 1419 (Mühle Walkede). Veski k-s Mäe talus on sündinud A. Lauter. - V. jõgi, Velise jõe kesk- ja Nurtu jõe alamjooksu kohalik nimi.
Eesti Entsüklopeedia X, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 Tallinn lk 178

Nurtu

paikkond Märjamaa v-s, Velisest idas. Hõlmab N. jõe alamjooksul N. küla (1989. a. 54 el.), Valgust kagus Vana-N. (39 el.) ning N. jõe keskjooksul Kohtru k. (105 el.). Vana-N-s on Velise metskonna keskus ning huviväärsed liigirohke park ja 3 põlistamme (LK), Kohtrus (täpsemini Ojaäärsel) N. sidejaosk., kauplus ja koolimaja (ehit 1928). N. küla moodustati 1977 Inda ja Velise-Nõlva k-st ning Kirna ja N-Nõlva k. osadest, Vana-N. senisest N. asundusest ja Näär k. osadest. Vana-N-s asunud N. mõis (Nurms) eraldus 17. saj. Valgu mõisast. kohtrus (Nurmel) oli 19. saj. alguses rajatud Uue-N. mõis (Neu-Nurms). N-s Jämedal asus Nõlva karjamõis (1829. a-st), selle lähedal Inda k. Kalda talu maal tegutses 1788-1826 klaasikoda (toodeti peegliklaasi ja pudeleid). N-Nõlval on sündinud ameerika mikrobioloog G. Valley (J. Väli).
Eesti Entsüklopeedia VI, Valgus 1992 Tallinn lk 686

Päärdu

küla Vigala v-s Velise jõe alamjooksul Tallinna-Pärnu mnt. ääres Valgu tee lahkmel; 177 el. (1991). P. mõisaansambel (AKM) ehitati esinduslikuks pms. 18. saj lõpus, kui omanikud olid von Rennenkampfid. 1790 valminud kahekorruselisel härrastemajal on ajastuomane üldkavatis, sümmeetrilist esifassaadi liigendavad lai voluutviiluga keskrisaliit ja kitsamad külgrisaliidid. Kõrvalhooneid on olnud vähe, jõe ääres asub ka park. Härrastemajas on aastakümneid töötanud kool, nüüd (1993) kohandatakse seda ühendettevõtte "P" motelliks. - Seljamäena tuntud kiviaja asulakoht paiknes arvat. VII-VI a-tuh. e. Kr. Antsüllusjärve rannal. - P. jõgi, *Velise jõgi.
Eesti Entsüklopeedia VII, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1994 Tallinn lk 616

Velise jõgi

ka Päärdu jõgi, algab Lellest läänes, läbib Valgu, Velise ja Päärdu ning suubub Rumbast alamal vasakult Vigala jõkke; pikkus 72 km, jõgikond 852 km2 (53,9 % Vigala, 26,5 % Kasari jõgikonnast). Tähtsamad lisajõed on vasakpoolsed Veskioja (13 km), Nurtu ja Enge jõgi, Avaste oja (24 km). V. jõe ülemjooksu tuntakse ka Lihuveski, keskjooksu Valgu ja alamjooksu Kose jõena.
Eesti Entsüklopeedia X, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 Tallinn lk 290

Nurtu jõgi

asub Kasari jõgikonna idaosas, algab Järvakandist kirdes Lokuta k. maalt ja suubub Velise juures vasakult Velise jõkke; pikkus 36 km, jõgikond 199 km2. Tähtsaim lisajõgi on Kohtru; pikkus 17 km, jõgikond 48 km2.
Eesti Entsüklopeedia VI, Valgus 1992 Tallinn lk 686