Esimene karjakontrollühing Läänemaal

Karjakontrollühinguid hakati Eestimaal asutama käesoleva sajandi kahekümnendate aastate algul. Eesmärgiks seati parandada karja tõuomadusi ja seeläbi piimatoodangut suurendada.

Tallinna-Haapsalu rahukogu registreerimisosakonna materjalides on kirjas järgmist. “Tallinna-Haapsalu Rahukogu registreerimise osakond, läbivaadates avalikul kohtuistungil 19. oktoobril 1923. a. käesolevat põhikirja, leides, et see vastab praegu maksmasolevate registreerimise seaduse nõuetele o t s u s t a s: Registreerida seaduslikus korras “Valgu I Kontrollühisus”.”

Ühisuse põhikiri koosneb 37 paragrahvist. § l all seisab kirjas: “Valgu I Kontrollühisus asutatakse Velise vallas Läänemaakonnas, sihiga, et oma liikmete karjapidamist ja kasvatust edendada ja täiendada ja sel teel majapidamise tulusust tõsta.”

Mõtte algatas Mihkel Lauter, tolleaegse Mäe talu peremees, NSVL rahvakunstniku Ants Lauteri vend. 1924. aastast peale oli ta ka ühingu esimees. Järgmised sellised ühingud Läänemaal registreeriti 1. juulil 1925 Jõgisoo-Sillal ja Lihula-Penijõel, 1. oktoobril 1925 Luistes, 4. märtsil 1926 Lääne-Nigulas, 1. novembril 1927 Ridalas. Esimene kontrollassistent Valgus oli J. Dombach. Alguses oli liikmeid 17: Märjamaalt, Paekülast, Haimrest, koosolekuid peeti Märjamaal. 1926. aastaks kasvas Velise vallas liikmete arv niivõrd, et saadi tegevust jätkata oma valla piires.

Kontrollühingute areng Läänemaal oli aga üldiselt väga tagasihoidlik. Näiteks oli 1939. aasta lõpuks Viru- ja Viljandimaal kummaski 61 ühingut liikmete arvuga vastavalt 1723 ja 1692. Läänemaal oli 15 aasta kestel asutatud ainult 17 ühingut, kus liikmeid 400.

A. PARNABAS