Velise looduse ja ajalooliste paikade õpperada

Matkajate hulgas on populaarseks saanud õpperajad. Nende abil on võimalik iseseisvalt tundma õppida paikkonna loodust ja ajalugu.

Läbides siin kirjeldatud õpperaja, saame ülevaate endise Läänemaa suurima, Velise valla loodusest, minevikust, eriti 1905. a. sündmuste paikadest. Rada võib vastavalt ajale ja võimetele läbida kahel marsruudil. Pikem kulgeb Veliselt üle Valgu ja Nurtu Jämeda kaudu tagasi Velisele, lühem Veliselt üle Kilgi ja Päärdu Seljamäele. Pikem rada on 20, lühem 10 km. On võimalik kasutada jalgratast, kuna suurem osa vaatamisväärsustest asub maanteede lähedal.

  1. Velise alevik - endine valla keskus. Sajandivahetusel olid siin vallamaja, kihelkonnakool, 2 kauplust, kirik, pagar, rätsep, kingsepp. Velisel on tänapäeval kultuurimaja, kauplus, sidejaoskond, velskripunkt, apteek. Külanõukoguhoone asub veidi kaugemal. Külanõukogu territooriumil on Valgu sovhoos ja Velise metskond. Erilist tähelepanu väärivad 1905. aasta sündmuste paigad. 1905. aasta sügisel kuulutati välja “Velise vabariik”. 19. detsembril oli siin Velise ja Vigala meeste ning “mustsaja” vahel verine lahing. Siin tegutsesid kindral Bezobrazovi ja kapten Firseni jälitus- ja karistussalgad.
  2. Edasi liigutakse Valgu poole. Sulu teeristis asub endine Tahka kõrts, mis lõpetas tegevuse 1910.
  3. 2 km edasi Aasa talu kohal üle jõe asus Valgu mõisa tellisetehas – Lossi kivitönk. 19. sajandi lõpul valmistati siin ka drenaažitorusid. Samal kohal jões on 4 m sügav Neitsihaud. Legendi järgi olevat kunagi 4 neitsit tõllaga siia sisse sõitnud ja uppunud.
  4. Ees vasakul maantee serval asub Mäe talu. Siin sündis 5. juulil 1894 NSV Liidu rahvakunstnik Ants Lauter. Ka tema vennad Mihkel ja Gustav olid nimekad ühiskonna- ja kultuuritegelased.
  5. Veidi edasi, maanteest vasakul asub piirkonna kõrgeim, 35-meetrine Vanakupjamägi. Selle jalamil asub Tõnsu talu, kus 1913 alustas tööd Velise esimene meierei.
  6. 2 km edasi on Valgu 8-klassilise kooli park, mis on looduskaitse all. Mõisahoone põletasid Velise mehed esimesena Läänemaal 14. detsembril 1905. Mõis ehitati uuesti üles. Pargi lähistel on Valgu sovhoosi keskasula.
  7. 1 km Rapla poole endise Valgu koolimaja kohal jõe vastaskaldal paljandub piirkonna aluspõhi – Jaani lade – Koolitoa pank.
  8. Pangast 400 m lõuna suunas on piirkonna suurim rändrahn – Liivasoo hallkivi (ümbermõõt 16, kõrgus 2,3 m). Kivi oli Jõeäärse talu lauda seinaks. Kivi pealispinnal (15 m2) kuivatati vilja. Kivi kohta on mitmeid legende.
  9. Hallkivist 300 m edasi väljaku ja metsa piiril asub kaks sadulakivi.
  10. Maantee ääres 2 km Nurtu poole asub paremal teeserval looduskaitse all olev tamm (ü. 3,8; k. 20 m).
  11. Vana-Nurtu park. Huvi pakuvad viljuvad hallpähklipuud, mõned okaspuude liigid ja eriti Velise metskonna hoone juures kasvav looduskaitsealune tamm (ü. 4; k. 20 m).
  12. Maanteest 200 m vasakul metsa serval on looduskaitsealune ohvritamm (ü. 4,65: k. 18 m).
  13. Palu teeristist Nurtu poole jääb paremale omalaadne nn. Valgeraba. Varem kasvas siin väga rikkalikult jõhvikaid ja pohli. Nimi on tulnud massilisest villpea esinemisest.
  14. Päärni nukk – juba kaugest minevikust tuntud paik, kus jaaniõhtul pidu peeti.
  15. Peopaigast 200 m ida suunas üle oja on Vigala mõisa söemiilimise (põletamise) paigad.
  16. Kilomeeter-poolteist kulgeb maantee mööda kaunist Nurtu jõe kallast. Sovhoosi metskonna taimeaia kohal teeveerel on Orjakivi.
  17. Edasi tuleb Paka talu ja samas madalal jõeaasal asub Paka rahaauk, mille kohta on mitmeid legende.
  18. Rahaaugust veidi edasi asub Kabelimägi. Siin olnud kabel, mis Põhjasõja ajal lõhutud. Rahvasuu pajatab, et kabeli kell olevat jõehauda heidetud. Siinsamas on olnud surnuaed.
  19. Nurtu kaupluse ees kasvab looduskaitsealune pärn (ü. 3,12, k. 20 m). Pärna väga huvitav võra sai kannatada 1967. a. tormis. Puu on tuntud ohvri- või ka hiiepärna nime all.
  20. Tulles Valgeraba teed kaudu Kalda talu juurde, jõutakse varsti paika, kus 300 m maanteest paremal asus Nõlva (Nelva) klaasikoda (asutatud 1788). Peamiselt toodeti peegliklaasi. Ettevõte töötas 38 aastat ja likvideeriti. 1826.
  21. Jämeda. Enne jõe ületamist 500 m loode suunas Suti talu kohal asus Vigala mõisa Nõlva (Nelva) karjamõis. Eraldati Kivi-Vigala mõisast 1820. a. paiku. X hingeloenduse ajal (1858) oli mõisas 150 hinge (73 meest ja 77 naist). Enne Velise – Päärdu maanteed paremal Nurtu jõe kõrgel kaldal on Velise kalmistu, kus asub Suures Isamaasõjas langenute ühishaud.
  22. Alustades lühema raja läbimist Veliselt Päärdu suunas, jõuame l km kaugusel asuva Velise külanõukogu juurde. Sellesse hoonesse kolis Velise vallakool 1842 Velise mõisast, kus kool 1839 tööd alustas. Siit algas (1874. a.) maalikunstnik Ants Laikmaa koolitee.
  23. Päärdu pool Oidrami talu kohal 400 m põhja suunas jõe kaldal tuleb teist korda pinnale Jaani lade, moodustades siin omalaadse Ontika.
  24. Kilomeeter edasi on kunagise Velise ordulinnuse õu – Velise park. Mõisa viimane peahoone põletati 15. dets. 1905. Hoone varemed on ajapikku laiali veetud. 1858. a. oli Velise mõisas 858 hinge (406 meest ja 452 naist). Päärdu mõisas oli 578, Valgus 761, Nurtus 461 hinge. Kokku oli piirkonna mõisates 2008 hinge.
  25. 0,5 km edasi näitab teeviit paremale Kilgi laagriplatsile, mis asub Päärdu jõe kaunil kaldal. Üle jõe KEK-i puhkebaasi mail asusid Kilgi karjamõisa hooned. Siit ka laagriplatsi nimi. Tegelikult asub laager mõisaaegse Alama suvepargi piirkonnas. Pargis peeti 19. saj. lõpul ka põllumajandusnäitusi. Park oli väga kaunis. Aegade jooksul on ta metsistunud ja palju puid (lehiseid) maha võetud. Jõe kaldal on parun Rosenthali matusepaiga kabeli (ehitatud 1824) varemed. Üle jõe metsaserval on Velise mõisa viimase omaniku parun Maydelli suguvõsa matmispaik ja kabel mis ehitati eelmise sajandi algul.
  26. Edasi on Villassepa, (ka Linnuste talu). Siin talu kohal paremal 100 m metsaserval asub rahvamälestuste järgi Rootsi sõjaülikute matmispaik.
  27. 500 m edasi, teest vasaku on Pipra talu, kus 13. okt. 1871 sündis tuntud revolutsionäär Mihkel Aitsam. Sünnimaja põletati 1906. a. jaanuaris. Paika tähistab mälestusmärk.
  28. Tallinna-Pärnu maantee lähedal asub Päärdu park. Mõisahoone, kus viimase ajani asus Päärdu kool, on ümbruskonnas ainuke, mis 1905 terveks jäi kuna mõisaomanik oli eestlane. Praegu asub siin Rapla Spordikooli õppebaas. Park kannatas tugevasti 1967. a. tormis.
  29. Uuel maanteel 1,5 km Pärnu poole maanteest 400 m vasakul Selja talu kohal algab lehtpuumetsaga (palju tammi) kaetud Seljamägi. Siin loksusid 6000 a. e.m.a. Antsülusjärve lained. Seisame selle järve rannavallil, mille kõrgus on 23,5 m.

Oleme jõudnud matkaraja lõppu.

A. PARNABAS