Kroonikaraamat jutustab 2.

Kui esimene vabatahtlik tulekaitse selts praeguse Rapla rajooni territooriumil tegevust alustas, polnud tal oma ruumi varade paigutamiseks ega päevaküsimuste arutamiseks. Siis saadi kokkuleppele Alu mõisa omaniku R. Lilienfeldiga, kes ehitas sügiseks ümber oma mõisa küüni (nüüdne vana tuletõrjemaja Raplas Tallinna mnt.). Selts sai hoone üürnikuks. “Olevik” nr. 50 1898 kirjutas Raplast: “Meie alevik saab pea jälle ühe maja juurde ja nimelt seltsimaja. Nagu kuulda, ehitab seda maja nagu teisegi, aleviku omanik von Lilienfeld. See suur ruumikas maja saab Tulet. Seltsi jaoks.”

Seltsi põhikiri lubas asutada ka puhkpilliorkestri. Sellest haarati kinni. Aasta lõpuks oli vajalik rahasumma pillide ostmiseks olemas (osa küll laenati) ja “Olevikus” nr. 5 1899 on lugeda: “23. jaan. jõudsivad Rapla tuletõrjujate seltsile hr. Virkhausi läbi tellitud muusikariistad kätte. Riistad arvu järele 12 on Saksamaal tehtud, kõigiti väga ilusad ja head ning maksavad ühes ligi saadetud nootidega 292 rbl. 70 kop.” Sidemed David Wirkhausiga sobitas vallasekretär Joosep Maksim, kes jagas meestele esimesi õpetusi pasunamängus. Maikuust 1899 asus orkestrit juhatama August Topman, ja juba jaanipäeval andis orkester esimese kontserdi, mida jällegi kommenteerib “Olevik” – nr. 27.1899: “Jaanipäeval anti Rapla tuletõrjujate seltsimajas kontsert. Kontserdi kordapanijad olivad sellesama seltsi lauljad ja mängijad”.

1902. aastal andis Topman orkestrijuhtimise üle noorele Rapla köstrile Philipp Schützile. Vaatamata koguduse liikmete tõrksale vastuseisule, jäi P. Schütz sellele kohale pikaks ajaks. Temast sai aktiivsemaid Rapla vabatahtliku tulekaitse seltsi tegevliikmeid, 1916-1928 oli ta peamehe vastutaval ametikohal.

A. PARNABAS