ALGUSAASTA ARVUD

1949. a. kevadel asusid tollasel Läänemaal Velise vallas teiste kõrval kolhoositeele ka Sulu küla talupidajad. Kolhoos sai nimeks “Nõukogude Eesti”. Ühismajandi suurus oli 430 ha, sellest põldu 154. Nagu säilinud töökäskudest näha, algas ühistegevus majandis 6. aprillil lautade remondiga.

13. aprilliks oli varade ühistamiskomisjon, kuhu kuulusid kolhoosi esimees Otto Tiits, arveametnik Adam Kirsipuu, põllundusbrigadir Aleksander Lemmik ja Jaan Limberg ning Paul Mikker, oma töö lõpetanud ja vastremonditud Silla talu lauta toodi 26 lehma, 4 noorlooma, 2 vasikat, üks pull. Olgu rõhutatud, et tööhobuseid oli vastsel kolhoosil tervelt 30, noorhobuseid 6, hobuheinaniitjaid sai kokku 10, loorehasid 9, kartulivõtmismasinaid 5.

Esimene arve asjaajamise kaustas näitab, et 7. aprillil osteti majandile 10 tonni superfosvaati ja 2 tonni kaalisoola, hinnad olid vastavalt 305 ja 260 rubla tonn. 13. aprillil alustati väetise külvi taliviljaorastele ja põldheinale, kusjuures kogused olid väga tagasihoidlikud: orastele 1 ts superfosfaati ja 1 ts kaalisoola, põldheinale 2 ts superfosvaati hektarile.

Rahaga oli alguses küllaltki raske. Lihtne oli nende kaupadega, mille eest tasumine käis panga kaudu, kuna majanditele anti lühiajalist laenu. Vaja oli aga kiiresti osta ka materjale ja väikeinventari sularaha eest. Ja ega algajale kõik nii odav olnudki. Näiteks maksis üks 40-liitrine piimanõu 122 rubla.

Kust raha saada? Ainuke allikas oli piim. Karjatalitajatena asusid ametisse Liina Haak, Agda Tamberg. ja Velda Mikker. Aprillikuu teisel poolel lüpsti 12 päeva kestel 870,2 kg piima (15 lehmalt). Maikuu esimesel poolel oli lüpsvaid lehmi juba 20 ja piima kogutoodang 1276,9 kg. Mida nädal edasi, seda suuremaks kasvas toodang. Maikuu teisel poolel (22 lehmalt) on piima saadud 1560 kg.

Märjamaa piimaühistu arvestusraamatust leiame kolhoosi 1949. a. maikuu piimaarvestuse kohta: vastu võetud piima 2064,3 kg. Kahjuks on piima rasvasus olnud madal, (I dekaad 3,2%, II – 3,2%, III – 3,4%), mistõttu 3,5%-le ümberarvestatult jäi 1934,8 kg. Piim anti ära normipiimana, mille kg eest saadi 0,242 rbl., kokku 468,22 rbl.

Ja edasi. Majandile on tagasi antud “lahjapiima” (lõssi) 1368 kg, mille kg eest tuli nüüd tööstusele maksta 0,05 rbl., s. o. kokku 68,40 rbl. Avansi ja arvete katteks on maha arvestatud 62,50 rbl. 7,42 rbl. on maha arvestatud veel reduktaažiproovide põhjal. Majandile maksti välja 329,90 rbl. See oligi esimene oma raha.

Järgnevatel kuudel olukord paranes. Toodang kasvas, tõusis ka rasvaprotsent. Oli võimalik anda rohkem nn. tootjapiima (ülenormilist piima). Juulikuul näiteks viidi Märjamaale 3753 kg, millest tootjapiimaks läks 1734 kg, kolhoos sai juba 2889,37 rbl. Augustis oli olukord veelgi parem, sest normikohustus oli täidetud ja kõik äraantud piim, mida oli ümberarvestatult 3539,1 kg, läks tootjapiimaks. Rasvaprotsent oli selle kuu III dekaadiks tõusnud 3,81-ni.

Alustati ka seakasvatust, see aitas omakorda organiseerimisraskustest üle saada. Nagu näha töökäskudest, võtsid ühistööst jõudumööda osa nii vanad kui noored. 9. septembriks jõuti nii kaugele, et võidi maksta tehtu eest esimene tasu – avansina 0,5 kg rukist ja 0,5 kg nisu normipäeva kohta. Selleks ajaks olid 48 inimest välja töötanud ca 3500 normipäeva, jagamisele läks 1525 kg rukist ja nisu. 14. oktoobril maksti normipäevale avasina üks rubla raha, kokku 4207,20 rbl.

29. oktoobriks saadi teravili salve. Normipäeva eest anti veel üks kg otra ja üks kg segavilja. Jagamisele läks 4207 kg segavilja ja niisama palju otra. Selle kohta, milliseks kujunesid kolhoosi esimese aasta töötulemused saakide ja töötasu osas tervikuna, allakirjutanul andmed puuduvad.

A. PARNABAS