Madisepäeva lahingu paikades

9. ja 10. oktoobril viibisid arheoloogiamälestiste kaitse aktivistid Viljandi rajoonis kultuuriministeeriumi korraldatud seminar-ekskursioonil. Teel Tallinnast Sakalamaale peatuti Varbola linnamäel, kus ENSV TA Ajaloo Instituudi vanemteadur Evald Tõnisson rääkis möödunud suve arheoloogiliste kaevamiste tulemustest. Olustvere sovhoostehnikumis ootasid ees ajaloo instituudi nooremteadurid A. Lävi ja V. Sokolovski ning tehnikumi õpetajad. Seminarist osavõtjad said teada, millised on arheoloogiliste kaevamiste tulemused. Siin uuritakse nimelt muistset asulapaika. Kaevamised käivad juba mõni aasta, kiire on arheoloogidel seepärast, et ala on tarvis ehitajatele üle anda: kerkivad sovhoostehnikumi uued õppekorpused. Õhtu veedeti Lahmuse sovhoosi puhkebaasis Vanaõuel, kuulati loenguid. Esinesid ajaloo instituudi vanemteadurid V. Lõugas ja E. Tõnisson, riikliku ajaloomuuseumi osakonnajuhataja M. Mandel ning kultuurimälestiste riikliku projekteerimise instituudi vanemteadurid K. Alttoa ja U. Selirand. Edasi jätkati vestlusringis.

Teisel päeval tutvuti Põhja-Sakalamaa muististega. Käidi arvatavates Madisepäeva lahingu paikades: Kobrumäel, Madil ja Rattamal. Peatuti Tammemäel, ilusal moreenkünkal, kus kunagi arvati olevat Lembitu matmispaik. Olgugi, et professor H. Moora juhtimisel teostatud kaevamistega igasugune matusekoha müüt 1925. aastal kummutati, on paik ikkagi kuulus. Künkal olevale suuremale kivile on kirjutatud LEMBITU 1217. Teksti raius kivisse 1936. aastal kodu-uurija Jaan Vellemaa.

Edasi olid peatused keskaegse Risti kabeli juures, Viljandis, Kuudel ja Siniallikul. Käidi Suure-Jaani kalmistul kultuuritegelaste – Köleri, Kappide, Adamsoni jt. – kalmudel.

Palju sai näha, palju kuulda. Taas kohtutakse 1982. aasta kevadel.

A. PARNABAS,
kultuurimälestiste kaitse ühiskondlik inspektor