Kodurajooni minevik ja loodus

VELISE LINNUSEST

(Arhitektuurimälestis XV sajandist)
Kui sõita Tallinn-Pärnu maanteelt Velise-Valgu poole, jõuame metsavahelt peagi Valgu sovhoosi Velise osakonna keskusse. Ees paremal maanteed läbiva oja kaldal sirutuvad kõrgusse võimsad pargipuud. See on Velise park. Sajandeid tagasi asus siin Üxküllide vasall-linnus. Selle ehitamise aega pole täpselt teada. Viimati mainitakse ürikutes linnust veel aastal 1562. Kindlustus oli lahingutes hävinud ja uuesti seda üles ei ehitatud. Varemetele püstitati Velise mõisahoone.

Linnust nimetati lossiks. Lossi nimi kandus üle ka mõisahoonele ja lõpuks sai lossi ning mõisa nimi ka vallale, asulale. Sakslased kirjutasid Feks, Felch, Feliks – ja siit Velise. Mõisahoone ümber rajati aja jooksul park, mis on looduskaitse all. Park on 4 ha suur. Puid ja põõsaid kasvab siin veidi üle 40 liigi, kuid haruldasi pole. Parki läbib kunagine linnuse kaitsekraav, mis toob vaheldust pinnareljeefile.

Heakorra eest on hoolitsenud Valgu sovhoosi metsamehed. Siin on tehtud hooldusraiet, igal aastal pargiala ka niidetakse.

Linnuse territoorium, mis on tähistatud ka kaitsetahvliga, on seni läbi uurimata.

Pikemalt võib lugeda sellest arhitektuurimälestisest “Koduloolasest” nr. 11 1974.

A. PARNABAS