Juubelit tähistati konverentsiga

Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis tähistati teadusliku konverentsiga korrespondentide võrgu 50. aastapäeva. Kahe päeva jooksul kuulati 18 ettekannet muuseumi töötajatelt, külalistelt ja korrespondentidelt. Vaadati ka muuseumi töötajate valmistatud etnograafilisi filme ja tutvuti fondidega. Teatavaks said teatmematerjali kogumise võistluse tulemused.

Korrespondentide võrk loodi 1931. aastal tolleaegse direktori Ferdinand Linnuse algatusel. Juba 1920. aasta keskpaigast oli kasutatud maakoolide abi etnograafiliste nähete paikkondlikuks kirjeldamiseks. Kuna kirjavahetus koolidega käis aga väikesearvulisele muuseumiperele üle jõu, tekkis mõte luua kaastööliste võrk.

1958. aastal hakati praeguse teadusdirektori Jüri Linnuse algatusel korraldama etnograafilise materjali kogumise võistlust Poolsajandi jooksul on nii saadud 250 köidet, kokku üle 200 000 lehekülje väärtuslikku materjali meie rahva töö ja eluolu kohta. Päevakohast näitust vaadates jäin aga ühe stendi juures mõttesse. Sellel on kaks rajoonide jaotusega Eestimaa kaarti. Ühel neist on tähistatud igas rajoonis registreeritud korrespondendid ja materjali koguvad koolid. Rapla rajoonist on kirjas 12 korrespondenti Ja 3 (!) kooli Oleme nende arvudega eelviimasel kohal. Teine kaart näitab, kui palju on laekunud muuseumile teatmematerjali kogumise võistlustöid ajavahemikul 1959-1980. Siingi oleme oma 45 tööga eelviimasel kohal, samal ajal on Rakvere rajoonist laekunud 224, Harjust 180, Pärnu rajoonist 166 tööd. Tänavu tuli võistlustöid 51 autorilt, kokku 4441 lehekülge, meilt aga ainult 2 tööd. Kas meie kodu-uurijad pole tõesti rohkemaks võimelised? Ainet on ju külluses.

A. PARNABAS