VELISE KOOL LÄBI AEGADE

A. PARNABAS

Algul mõjus sagedane õpetajate vahetus, mille tingisid vastuolud Velise paruniga, halvavalt kooli õppeedukusele. Mõne aasta pärast olukord paranes ja kool saavutas tunnustuse, paljud pääsesid edasi õppima tolle aja kõrgematesse koolidesse ja juba esimesest lennust omandasid neli kõrgema hariduse. Esimene lend lõpetas 1888/89. aastal, seega oli õppeaeg 5, hiljem 6 aastat. Velise kihelkonnakoolist on välja kasvanud arvukalt nimekaid inimesi. Suurt rõhku pandi vene keele õpetamisele, lõpetajad valdasid seda nii kõnes kui kirjas. See omakorda avas tee kirjanduse kaudu uute teadmiste juurde. Velise kihelkonnakool elas üle suuri ajaloolisi sündmusi. Oma voogudesse haarasid ta 1905. ja 1917. aasta revolutsiooni lained. Ajalooliseks kujuks sai õpetaja Jaan Paulus.

1919. aastal anti koolimaja koos varadega Lääne maavalitsuse käsul koguduselt üle Velise vallavalitsusele. 35 aasta jooksul jagati 22 õpetaja juhatusel tarkust mitmesajale Velise ja selle ümbruskonna noorele.

¤

Velise kõrgem rahvakool, hilisem 6-klassiline algkool alustas tegevust 1919. a. sügisel endise valla- ja kihelkonnakooli ruumides. Õpilasi oli esimesel õppeaastal 136, õpetajaid kolm. Õpilaste arv pidevalt kasvas, kuna siinne kool oli vallas tol ajal ainuke 6-klassiline. 1921/ 22. õppeaastal oli näiteks 165 õpilast. Juba teisest õppeaastast määrati neljas õpetaja, töötati nelja klassikomplektiga, 1923/24. õ.-a. pandi ametisse ka viies õppejõud. Edaspidi hakkas õpilaste arv vähehaaval siiski kahanema, kuna valla teistes koolides avati viiendad klassid, 1930/31. õ.-a. koondati üks klassikomplekt. 1933/34. õ.-a. veel teine, kuigi piir-konnas oli 147 koolikohustuslikku last. Ei aidanud vanemate ega koolihoolekogu palved, kool jäi tööle kolme klassikomplektiga ja kolme õpetajaga. Klassidesse jäi aga ülemäära palju lapsi. Õpilaste arv kahanes saja piiridesse, sest paljud läksid teistesse koolidesse, kus olid paremad tingimused.

Velise koolide hea nimi, mis oli tuntud juba vallakoolist peale, elas aga siiski edasi ka 6-klassilises algkoolis. Esimese lennu lõpetaja Jaan Harnak meenutas: “Õppetöö osas oli Velise kooli tase küllaltki kõrge ja nõudlikkus suur. See oli kohe tunda, kui me läksime teistest koolidest Velisele. Läksime IV klassi, aga üksikud suutsime sinna püsima jääda. Enamik tuli peagi allapoole, klassikursust kordama, kuna Velise oma IV klassi õpilased olid meist tüki maad ees. Tagantjärele peab Velise koolile au andma ja kooliaega seal tänuga meenutama, kus meile suudeti niipalju eluks kaasa anda.”

Kokku lõpetas Velise 6-klassilise algkooli 25 aasta jooksul 280 õpilast. Õpetajaid oli selle aja kestel 21. Paljud lõpetanutest läksid haridusteed jätkama, mis nõudis suurt tahtekindlust, olude ja majanduslike võimaluste trotsimist. Mitmetel õnnestus lõpetada kõrgkool, enamikul edasiõppijaist kesk- või kutsekool.

¤

1945/46. õppeaastal muudeti kool 7-klassiliseks, nimeks sai Velise mittetäielik keskkool Õppijaid oli 123, 1950/56. õ.-a. reorganiseeriti Velise algkool, kuna õpilasi oli ainult 56. See töötas veel 20 aastat, 24. juunil 1970 likvideeriti.

See oli põgus pilguheit saja kolmekümnele aastaringile Velise hariduselus, mis jätsid sügavaid jälgi ümbruskonna inimestesse, kujundasid, kasvatasid, harisid ja suunasid neid. Eriti silmapaistev aeg oli aastad 1905-1906, mil Velise välise abita tõusis revolutsioonilise liikumise etteotsa Läänemaal.

Jääb veel soovida, et vana ajalooline hoone, endine kihelkonnakoolimaja saab tagasi oma vana kuue, jäädes püsima ajaloomälestisena.

¤

TOIMETUSELT. Põhjalikumalt võib Velise hariduselust teada saada A. Parnabase uurimusest “Velise valla koolide ajaloost I”, mis asub Mahtra Talurahvamuuseumis