VELISE KOOL LÄBI AEGADE

A. PARNABAS

Millal täpselt Velise inimestele esimesi kirjatähti õpetama hakati, pole teada. 1690. aasta Eesti maapäeva otsuse järgi pidi igas kihelkonnas tegevust alustama nn. köstrikool. Samal ajal (1692) hakkas Põhja-Eestis kehtima Rootsi kirikuseadus, milles nõuti, et lapsed, sulased ja tüdrukud õpiksid lugemist. Köster pidi tingimata oskama lugeda, laulda ja kirjutada ning tema kohuseks oli neid oskusi maarahvale õpetada.

Velise vallakooli asutamise aastaks tuleb pidada 1839-ndat, mis on kõige tõenäolisem, olgugi et ühel kooliloenduse lehel aastast 1863 on märgitud kooli asutamise aastaks 1835 ja esimeseks õpetajaks Jaan Eisen. Hiljem mingeid vihjeid J. Eiseni Velisel oleku kohta ei leidu.

Algul asus kool ühes Velise mõisa kõrvalhoones. Mõisaprouale ei meeldinud laste kisa ja trall, seepärast andis mõis Äksi talu maast koolile vajaliku tüki ja ehitusmaterjali, 1842. aastal ehitas vald uue hoone (viimati asus majas Velise külanõukogu täitevkomitee).

Esimene õpetaja oli Vigalast pärit Jüri Laipmann, tuntud Laipmannide sugulasi. Ka teine – Jüri Hermann (Erman) tuli Vigalast. Ta oli Velisel pikemat aega ja nagu tema õpilane Tõnis Ervin kirjutas, teeninud ta rahva hulgas lugupidamise. Kolmandaks oli eespool mainitud Tõnis Ervin, Kuuda seminaris õppinud mees. Oma mälestustes ta kirjutab: “... 1861 aastal hakkasin koolmeistriks selles koolis, kus ma lapsepõlves koolis käisin ja sellesama õpetaja J. Ermanni asemele, kes mind oli õpetanud. 9 aastat olin koduvalla koolmeister ja vallakirjutaja ...” Ülevaate vallakooli elust saab ka kooli aruandest: “Koolis on 32 poissi ja 7 tüdrukut. Arvan, et 20 kooliealist ei käi koolis. Õpetus käib esmaspäevast laupäevani. Laisad tulevad nädala sees. Koolis õpitakse lugema, laulma, piibliugusid vanast ja uuest testamendist, katekismust, kirjutamist, rehkendamist ja geugraviat. Õpilaste vanus on 10-14 aastat. Õpetaja palk on: 4 tallinna vakamaad põldu, 3 tündremaad heinamaad, magasiaidast antakse 4 setveri odra- ja 3 setveri rukkiteri...”

Kümmekond aastat hilisemast perioodist meenutab Velise vallakooli elu kunstnik Ants Laikmaa (Laipmann), kes oli siin koolis 1874. aastal koos oma venna Bernhardi ja õe Maiega. Õpetajaks oli sel ajal Velisel Ed. Aavik. A. Laikmaa kirjutab: “... Velise koolihoone oli lihtne palkehitus õlgkatusega. Majal oli kaks poolt: üks kooliõpetaja eluruum ja teine koolituba, väikese sahvriga, kus päeval seisid laste magamiskotid maas ja leivakotid, lähkrid laudil. (Majas on ruumide paigutus peaaegu sellisena säilinud tänapäevani. A. P.)

Kooli tuldi esmaspäeva hommikul vara ja lahkuti, laupäeva lõunal (ainult neljapäeva õhtuti, mida peeti tol ajal veel pühaks, võis ka koju minna). Kaasa toodi nädala moon, mis tavaliselt koosnes leivast, karbist silgust, võist-lihast, kellel seda oli, ja lähkritäiest piimast või taarist. See oli kogu nädala menüü, hommikuks, lõunaks, õhtuks. Piim oli nädala lõpul nii hapu, et lähkri punni puutudes see vahest nagu püssi paukudes lakke kargas ...”

Velise vallakooli peeti tasemelt üheks tugevamaks ümbruskonnas. Tung naabervaldadest siia oli niivõrd suur, et koolivalitsus pidi selle keelama, kuna oma valla lastele ei jätkunud enam ruumi. Ometi leidsid Velise inimesed, et pakutud haridusest jääb väheseks. Sooviti oma lastele suuremaid teadmisi ja oskusi, sel eesmärgil asutigi taotlema Velisele kihelkonnakooli asutamise luba. See saadi ja 1884. a. kevadel hakati uut hoonet ehitama.

Velise vallakool aga eksisteeris 1919. aastani, olles tegutsenud 80 aastat. Selle aja jooksul töötas siin 15 õpetajat, kellest mitmed sattusid vastuollu Velise mõisniku ja Vigala pastoriga ning olid seepärast sunnitud lahkuma, nagu M. Hõlm, J. Püü, Ed. Aavik, J. Koppelmann. Mitmed õpetajad olid head laulumehed ja nende käe all laulsid Velisel esimesed koorid. Nimetan Joh. Siedermanni, kes Velise kooriga käis esimesel Pärnu laulupäeval 1900. aastal, siis G. Annikot, J. Koppelmanni jt.

¤

Velise kihelkonnakooli hoone ehitati valmis ühe suvega ja 13. detsembril 1884. aastal algas juba õppetöö. Esimesel päeval tuli 17 õpilast, neid võeti pidevalt juurde, nii et õppeaasta lõpuks oli koolis 80 õpilast. Keskmine õpilaste arv kihelkonnakoolis püsis aastate jooksul saja piires. Niisiis tegutses Velisel kaks kooli. Vallakoolist tuli suurem jagu kihelkonnakooli haridusteed jätkama. Apostliku õigeusulistele oli õppimine tasuta, teised maksid 3 rubla aastas.

(Järgneb)