ISEENESEST El LÄHE MIDAGI PAREMAKS

Vana aasta lõpul olid koos rajooni kultuurimälestiste kaitse aktivistid, kõneaineks arheoloogia- ja kunstimälestiste olukord. Kahju ainult, et kõik majandid ei tahtnud aru saada nimetatud küsimuse tähtsusest ega saatnud oma esindajat seminarile.

Mõisaansamblite ja -hoonete inventeerimise tulemustest Rapla rajoonis rääkis Juhan Maiste riiklikust kultuurimälestiste projekteerimise instituudist. Diapositiivide abiga saadi põhjalik ülevaade rikkalikust arhitektuuripärandist. Kaitse alla tahetakse võtta veel hulk muistiseid – endisi mõisahäärbereid ja teisi mõisahooneid, kus on säilinud hoonete algne arhitektuuriline lahendus.

Kultuurimälestiste Inspektsioonist oli kaks külalist Olev Maas rääkis oma ettekandes juba kaitse all olevatest arhitektuurimälestistest, Ira Einama käsitles kunstiväärtuste säilitamist.

Kuigi aheoloogiamälestiste kaitse olukord lubab meie rajooni paigutada üldises järjestuses kusagile nimekirja keskele, pole rahuloluks kaugeltki põhjust. Muret teevad Angerja linnuse varemed, Hõreda ja Raikküla mõisahooned, Järvakandi tuuleveski ning mitmed teised objektid. Südant valutama paneb ka Lohu mõisa hoonete ansambel koos seda ümbritseva pargiga. Mitte ainult seal, vaid mujalgi paneb lausa imestama, kuivõrd hoolimatud ja ükskõiksed võidakse olla kultuurimälestiste ja elukeskkonna vastu.

Seminaril jäi kõlama lootus, et uuel aastal muutub mõndagi paremaks ka Rapla rajoonis. Selleks on aga vaja kogu elanikkonna täit arusaamist asjast ning tahet kaasa aidata.

A. PARNABAS,
kultuurimälestiste kaitse ühiskondlik inspektor