Kaitskem loodust

Mets kohas tumedalt, tõelt...
Ma kuulasin himuga.
Ta kohin tiibu laotas
mu üte ju hällissa.

Ta tume kohin jäi rinda,
seal kohab nüüd alati –
ma nagu toa taga leinan,
ei rõõmsaks saa kunagi.

J. Liiv

Kui palju ilusaid laule on loonud luuletajad meie mändidest, kuuskedest ja kaskedest. Sügava armastusega räägitakse loodusest meie rahvalauludes. Austusega suhtusid meie esivanemad tammikutesse ja metsasaludesse, kus peeti kõik rahva peod, kiige- ja tantsuõhtud Praegugi ehivad meie loodust endised mõisapargid, mis on rajatud meie esivanemate higi ja vaevaga. Meie kohus on nende tööd austada. Sageli võib aga näha, kuidas põlispuud ja kaunid metsatukad langevad kirve ohvriks ilma ei nende asemele istutataks uusi. Kolhoosides puhastatakse praegu heina- ja karjamaid võsast. Mõtlematult võetakse aga sageli maha ka üksikud põlispuud ja metsatukad. Teedeäärsed suured puud langevad tihti kraavikaevamise või telefoniliini rajamise ohvriks Siin peaksime juba tõsiselt mõtlema, kas see on hädavajalik. Kerge on hävitada raske aga luua, eriti kui see ei olene üksi inimesest, vaid ka loodusest endast.

Juba varases nooruses tuleks inimesi õpetada hindama looduse ilu. Kui Inimene on ise istutanud puu, seda hooldanud ja tema arengut jälginud, viib see ta mõttele, et ka teiste tööd ja vaeva peab austama.

Sellised mõtted kerkivad ikka jälle kõikide nende ette, kellele on lähedane looduse ilu. Meie looduskaitse töötajate sooviks on, et käesolev aasta viiks neile mõtetele ka meie asutuste ja ettevõtete ning põllumajanduse alal töötajaid, ühiskondlikke organisatsioone ning rohkearvulist õpilasperel, süvendaks neis senisest suuremat armastust ja kohusetunnet nende küsimuste vastu, et aidata kaasa üldrahvalikule üritusele – meie looduse ilu ja selle väärtuste kaitsele.

A. PARNABAS,
Looduskaitse Valitsuse usaldusmees