Kodurajooni minevik ja loodus

KONUVERE LINNAMÄGI

(Arheoloogiamälestis, Märjamaa k/n.)
Linnamägi asub Märjamaa sovhoosi territooriumil Konuvere jõe põhjakaldal samanimelisest sillast 0,6-0,7 km ida poole Sulule viiva tee ja jõe vahel. Umbes 450 m põhja suunas asub endine Linnametsa talu, mille nimi on tõenäoliselt seotud mälestisega.

Linnamäe moodustab idast läände kulgeva seljandiku läänepoolsem laiem ja kõrgem osa, tõustes 200 m pikkuselt astanguliselt ümbritsevast maapinnast 3-4 m kõrgemale. Linnuse ovaalse kujuga platoo suurus on 60 * 30 m. Idakülg on 20-30 m ulatuses ilmselt liivavõtmisega ära lõhutud ja segi kaevatud, põhjaserv püsib tervena. Lääneosa on lage, ülejäänud seljak kaetud võsa ja metsaga.

Konuvere linnamäge mainib J. Jung oma raamatu “Muinasaja teadus eestlaste maalt” III köites (1910). Siin on juttu ka rahvapärimusest, mille järgi linnuse lähedal sügavas jõehauas olevat vanade eestlaste varakatel talurahva rohke varaga, mis sõja ajal jõkke lastud. Kätte võivat selle saada vaid villasest lõngast valmistatud köiega.

A. Tiitsmaa mainib oma Märjamaa kihelkonna kirjelduses, et 1924. aastal oli linnamägi lage ja taraga piiratud, veel mainitakse oja otsa juures olevat allikat, mis olnud siis veerohke, oja ise aga laialt vesine ja porine.

1956. aastal kaevas siin Märjamaa keskkooli ajalooring. 70-ndail aastail Ajaloo Instituut E. Tõnissoni juhendamisel. Leiumaterjali säilitatakse Ajaloo Instituudis.

Leidude järgi dateeritakse muistise kasutamise aeg X-XI sajandisse, nii et see on üks hilisemaid ümbruskonnas. Kaldutakse arvama, et linnus ei saanudki enne maa vallutamist päris valmis.