Rasked rendiolud Velisel

Pärast 1905-1907. a. sündmusi muutus Velise valla talupoegade elu veelgi raskemaks. Suurt tööd nõudis Valgu mõisa põlenud härrastemaja ülesehitamine. Velise valla inimesi süüdistati ka kui kaasteadjaid parun Budbergi mõrvaloos 17. veebruaril 1907. a., seepärast määrati vallale trahviraha 3000 rubla. See tuli esialgse käsu järgi tasuda kahe nädala jooksul. Niisama suur summa määrati ka Vigala vallale. Kõigele lisaks hakkasid vihased mõisahärrad talupoegadele rendiraha juurde lisama, ja sageli tõusis rent mitmekordseks,

Rendiolukorrast Velise mõisas kujutatakse “Virulases” nr. 197 1. (14.) septembril 1909 järgmist:

“Velise mõisavalitsus laskis oma rentnikud vallakohtu läbi kokku kutsuda, kus teatati, et nendele renti juurde pannakse. Kes rendi juurdelisamisega rahul ei ole, see ütelgu koht ülesse. Juurde lisati renti 5 rub. kuni 35 rublani. Kõige rohkem lisati neile ligi, kes kudagi olivad jõudnud oma põldu paremale järjele tõsta, siis veel neile, kes vana lagunenud suitsuonni olid jõudnud ümber ehitada. Mis? Talumehed hakkavad “toredust” taga ajama ja ehitavad koguni korstnaga elumaju. Tasuks – renti juurde. Majade ehituse tarvis ei anna mõis rentnikule vähematki abi.

Paljudel rentnikkudel puuduvad kirjalikud kontrahid ja nad elavad nii ütelda suusõnalise kauba peal. Niisugustes oludes on renditalupidaja igaaastane mõisa tujude ohver. Aeg oleks talupoegadel mõisa käest pikemaajalisi kontrahisid nõuda.”

Küllalt kõrgeks tõstsid parunid ka talude müügihinnad. Samast ajalehenumbrist loeme, et kohtade müümine algab ka Vigala kihelkonnas Nõlva mõisas. Teatavasti alustati Vigala mõisas talude müümist päriseks tükk aega hiljem kui piirkonna teistes mõisates. Päärdus näiteks algas see juba 1875. a. Mõned aastad hiljem alustas talude müüki ka Valgu mõisa omanik Otto Uexküll, umbes samal ajal tehti seda Velise mõisaski.

Talupidajatele anti teada, et kes ise ei taha või ei jõua kohta osta, see koligu minema. Dessatini hind oli 140 rubla ümber (dessatin ehk tiin = 1,09 ha). Esialgseks sissemaksuks taheti 600 rubla. “Ajab jällegi meestel karvad püsti, kust raha võtta, kuna mõnel alles aasta rent mõisale võlgu on,” võis lugeda.

A. PARNABAS