Jaan Rumma

Hiljaaegu möödus 90 aastat päevast, mil Velise vallas Aravere külas Männiku-Aadu (Aadutoa) talus sündis tulevane geograaf, loodusteadlane ja üks teadusliku kodu-uurimise rajajaid Jaan Rumma.

Peale Jaani oli peres veel neli poega: vanem Mihkel ja nooremad Jüri, Hendrik ning Kustas. Viie vennaga jagasid mängumaad veel neli õde: Mari, Ann, Triinu ja Liisu.

Jaani huvitasid juba väga noorelt loodus ja raamatud. Alustanud haridusteed Velise valla- ja kihelkonnakoolis, lõpetas ta selle magistri kraadiga teadusemehena 1923 Tartu Ülikoolis.

Kerge polnud tol ajal nii pikka kooliteed käia. See nõudis visadust ja tahtekindlust. Ja Rummal seda jätkus. Vanematelt polnud suurt abi loota, peategi müüdi talu enne Esimest maailmasõda, kuna ka vendi huvitas rohkem koolitarkuse nõutamine kui põllumehe amet. Teatavasti õppisid Hendrik ja Kustas arstideks, Jaanil tuli olla õpetaja, et ülikoolis käimiseks raha teenida.

Jaan Rumma töötas Eesti Kirjanduse Setsi kodu-uurimise toimkonnas. Tema eestvedamisel hakati välja andma seni asendamatut suurteost “Eesti”. J. Rumma oli teose tegevtoimetaja. Esimene raamat “Tartumaa” ilmus 1925. Ennasltsalgav töö murdis aga noore teadusemehe tervise ja 24 mail 1926 rändas Jaan Rumma manalateedele ega näinud enam “Eesti” teise köite “Võrumaa” kaante vahele saamist. Tema elutöö tunnistajaiks on jäänud “Die Heimatforschung in Eesti” (1925), “Üldine maateadus” (1922), “Maateaduse õppeviis” (1920), J. Kentsiga kahasse kirjutatud õpik “Euroopa”, mitmed uurimused Eesti järvede ja saarte kohta ning palju muud.

J Rumma seadis teetähised ka Eesti Loodusuurijate Seltsi juurde moodustatud looduskaitsesektsiooni tööks. Palju jäi aga väsimatul töömehel pooleli.

A. PARNABAS