Kevad ja kolhoosi mesila

Saabunud kevad toob uusi ja tõsiseid ülesandeid ka kolhooside mesinikele. Kuna paljudes kolhoosides pole sel alal kvalifikatsiooniga töötajaid, avaldame alljärgnevalt nõuannet mõnede ülesannete täitmiseks.

Mesilasperede väljatoomine. Mesilasperede korraliku talvitumise korral hooneis tuuakse nad välja siis, kui lumi on enamasti sulanud ning hakkavad õitsema esimesed mett ja õietolmu andvad taimed, nagu lepp, pajud, sinilill, kuldtäht, paiseleht jt. On aga talvitumine toimunud mitterahuldavalt, tuleb paratamatult mesilaspered välja tuua varem.

Väljatoomiseks valitakse selge ja vaikne ilm, kui õhutemperatuur keskpäeval tõuseb varjus 12-13° C. Halva talvitumise puhul ollakse sunnitud mesilasperesid välja tooma ka madalama temperatuuri juures, kuid mitte alla 7-8° C.

Tarud kantakse välja kanderaamil või selleks valmistatud kanderaudade abil. Lendlad tuleb enne väljatoomist traatvõrguga sulgeda. (Tavaliselt suletakse lennuavad võrguga hiirte vältimiseks juba sügisel mesilasperesid talvituma pannes.) Alused või postid tarude jaoks peavad juba enne olema valmis ja korrastatud.

Töö mesilasperede väljatoomisel tuleb organiseerida nii, et see oleks kella 10-11-ks lõpetatud, kuna siis võib oodata esi- või puhastuslennu algust. Lennuavad avatakse puhastuslendudeks kogu ulatuses.

Kui mesilased talvituvad looduses, siis peab mesinik hoolega ilusate ilmade saabudes peresid jälgima, kuna tingimata on vaja näha iga pere esi- või puhastuslendlust, et saada perede seisukorrast ülevaadet. Pered, kellede esilendlus on nõrk või seda üldse ei soorita, tuleb esimeses järjekorras läbi vaadata. Pärast puhastuslendlust kitsendatakse lennuavad 2-3 mesilase laiuseni.

Esialgne kiire perede läbivaatamine ja esinevate puuduste kõrvaldamine. Nõrgalt esilennelnud pered peame kiiresti läbi vaatama juba esilendluse päeval, et selgitada perede tugevus, haudme hulk, söödavarud (mesi, suir). Haudme puudumine või kaanetatud emakuppude olemasolu peres on ema puudumise tunnuseks.

Emata pere abistamine. Kui mõnel perel puudub ema ja kui meil pole võimalik pere1e uut ema anda, kui puuduvad varuema pered (viimaseid vastloodavates kolhoosimesilates kindlasti pole), jääb üle ainult üks tee – emata pere arendada emaga perega. Peresid ühendada on kõige parem õhtul. Selleks antakse peredele ühesugune lõhn, asetades tarude põhjadele tükike kamprit või piparmündi tilkadega niisutatud lapike. Ema asetatakse puuri, kuna uued juurdetulevad mesilased võivad ta murda. Ema vabastatakse, kui on näha, et ollakse temaga harjunud. Emata perega taru tuuakse ühendatava pere taru juurde. Otse enne ühendamist lastakse mesilastele suitsu ja siis tõstetakse nõrgema pere raamid koos mesilastega tugevamasse peresse.

Nõrkade perede korraldamine. Kui pere on muidu korras (omab ema), kuid on väikene, kattes ainult 3-4 kärjetänavat, tuleb peresid võimaluse korral tugevdada. See toimub kahel teel: 1) antakse tugevalt perelt võetud üks kuni kaks raami hauet koos mesilastega nõrgale perele juurde; 2) suurendatakse lennumesilaste hulka milleks nõrk pere tõstetakse mõne tugeva, suurt lennumeilaste hulka omava pere kohale.

Söödavarude täiendamine. Kui peres on toitu vähe, antakse kohe pärast läbivaatust suhkrulahust nii palju, et jätkuks perede pearevideerimiseni, millal nad varustatakse söödaga kogu kevadperioodiks. Mesilasperede pearevideerimine võetakse ette, kui on soe ja vaikne ilm ning kui temperatuur on vilus vähemalt +14 kraadi C järgi ja mesilased hästi lendavad. Pearevideerimistöödest kirjutame edaspidi «Töösangari» veergudel.

A. PARNABAS
mesinik