Mõtteid Kilgi loodust vaadates

Igal suvel tullakse Kilgile. Tulevad noored suvepäevalised, õppe- ja puhkelaagritest osavõtjad. Tullakse Läänest ja Saarest, Harjust ja Järvast, Ugandist ja Sakalamaalt - kõikjalt üle Eesti, et vahetada töökogemusi, proovida jõudu spordis ja mälumängus, õhtul lõkke ääres kõlab laul ning pillimäng. Kilgile tullakse sellepärast, et siin on kaunis loodus. On metsad.

Liikusin siin maastikul ringi mõni päev tagasi. Kõik oli vaikne, loodust ehtisid esimesed sügisvärvid. Vaatasin ringi, südames hakkas tekkima kartus, et kauaks seda ilu siin enam ei ole. Seda nagu pole märgatud hoida.

Kõikjal on võimust võtnud meie maastiku vaenlane hall lepp. Seesama, mis on matnud Pühajärve ja selle ümbruse kaunid vaated, on oma embusse haaranud Neeruti mäed ning järved, ja nüüd on võsapadrikuks muutnud ka Kilgi kaunid jõe- ja oja-aasad. Kui me tahame, et Kilgi loodus oleks endiselt ilus, tuleb leppa hävitama asuda. Kaunist pargist, mille jõepoolses otsas asub laagriplats (park ulatus piki Allikaoja mõlemapoolseid kaldaid maanteeni välja), pole palju säilinud. On vaid mõned pärnade ja lehiste grupid. Loodus on aga juurde pannud kaske ja kuuske ning seega oleks võimalus praegusest puistust oskusliku raiega kujundada kaunis pargimets, kuna pinnareljeef on siin väga huvitav. Võsast tuleks puhastada ka jõeaas ja leida võimalus seda igal suvel niita. Ojale oleks vaja rajada korralik ülekäik, et pääseda laagriplatsile. Siinjuures saaks veidi ka ojas vett paisutada.

EPT Märjamaa osakonna puhkebaasi hoone juures seisavad kabeli varemed. Võib arvata, et need plaanitsetakse lammutada. See poleks õige. Paikkond on vaene arhitektuurilistest elementidest. Kabel (ehitatud 1820. aastal) on barokse vormilahendusega ja võiks siin siiski olla. Häda on selles, et uus hoone on ehitatud kabelile liiga lähedale. Parata pole enam midagi. Võidakse vaielda, et milleks sellist anastajate matusepaika säilitada – kabeli laskis ehitada mõisa omanik Johann Adolph Rosenthal, kes võimutses Velisel 1774-1840. Tuleb aga arvestada seda, et see on killuke siitkandi ajaloost ja hoone ehitasid meie esiisad. EPT Märjamaa osakonnal ei tohiks kabeli taastamine üle jõu käia. Pilte, mille järgi seda teha, veel leidub.

Need ongi ühe maastikuhooldaja sügispäevamõtted. Meie Kilgi on seda väärt, et ta saaks kaunimaks ja säilitaks oma ilu pikkadeks aegadeks.

Ees on metsapäevad. Ja kui kõik need asutused ja ettevõtted, kes Kilgi mail igal suvel osalevad, käed külge panevad, saab mõndagi teoks. Ja poleks ka liig, kui suvepäevalised igal aastal mõne tunni ohverdavad Kilgi looduse heaks.

A. PARNABAS