Seemnevilja puhtimise vajadusest

Suurte saakide saavutamisel omab erilist tähtsust külviseemne puhtimine. Peame kiiresti jõudma nii kaugele, et me ühtki ha teravilja- ega tehniliste kultuuride põldu ei seemenda puhtimata külvisega.

Puhtimise all mõistetakse külviseemnetel leiduvate taimehaiguste tõrjet, millega takistatakse haiguste edasiarenemist ja kandumist tärkavale taimele.

Puhtimisvahendeina kasutatakse mitmesuguseid kemikaale, peamiselt elavhõbeda ja arseeni ühendeid. Mõningail juhtudel, kui on tegemist nisu- ja odralendnõega, ei anna mürkkemikaalide kasutamine soovitud tulemusi ja tuleb kasutada kuuma veega puhtimist.

Külvise puhumise alal on tehtud väga palju katseid. mis tõendavad, et puhtimine on tasuv isegi siis, kui majandis puhtimisega kõrvaldatavaid haigusi üldse ei esine. Arvestuste järgi on puhumisele mineva aja ja kemikaalide kulu tasuv ka sel juhul, kui nõgihaigusi esineb ainult 0,5%. Tegelikult esineb iga puhtimisega kõrvaldatavaid haigusi mitu korda rohkem.

Edasi näitavad Eesti NSV Riikliku Semnekentrolli ja Taimekaranteeni Inspekt-siooni katsed, et puhtimine tõstab tunduvalt külviste idanevust, mõnel juhul kuni 7%. Eriti tunduv on puhumise ergutav mõju talivilja hiliste külvide juures. Sageli nihkuvad talivilja külvid septembri esimeselt dekaadilt oktoobri alguseni. Mainitud olukord esines ka paljudes meie rajooni kolhoosides möödunud sügisel. Loomulikult ei suuda oras taimekasvule ebasoodsais ilmastikuoludes areneda talveks küllalt jõuliseks. Ja on sel juhul talvemõjudele tundlik.

Katsejaamade andmed näitavad, et külvise puhtimisega osutub võimalikuks isegi väga hiliste külvide puhul, seda eriti talirukki juures, tõsta kõrte arvu samale tasemele kui varajaste külvide korral. Puhtimata külvise juures on hiliste külvide puhul 50%-line saagi langus paratamatu.
Talinisu juures on puhimisest tingitud vahed vähemad, kuid siiski annab hiline puhitud külv 16% võrra paremat saaki. Vägagi piltlikult näeme seda kolhooside mulluste taliviljakülvide juures. Rukki külviseeme jäeti enamikus puhtimata ja nagu näeme, on kõikjal rukkioraste seisukord tunduvalt halvem nisuoraste seisukorrast.

Peamine puhtimise tähtsus aga seisab mitmesuguste nõgihaiguste tõrjes ja taliviljade juures eriti kardetava lumiseene poolt tekitatavate kahjude vähendamises. Üksikutel aastatel on meil lumiseene kahjustused, nagu näitavad taimekaitse korrespondentide poolt kogutud andmed, väga suured, ulatudes kohati 40-50%-ni. Külviste puhtimise korral suudame aga tunduvalt vähendada lumiseene ohtu ja tõsta sel puhul rukkisaaki kuni 50 ja nisusaaki kuni 35%.

Suurimat kahju tekitavad suvi- ja taliviljadele nõgihaigused. Viimased ei vähenda üksnes tunduvalt saagi kogust, vaid rikuvad rohkel esinemisel täielikult ka selle väärtust (jahu valmistamisel ja kasutamisel, nisu- ja odra kõvanõe puhul).

Olemasolevate kemikaalidega on peaaegu 100% välditavad nisu- ja odra kõvanõgi. Mõlemate kultuuride nõgiteradel on tervetest teradest tumedam värvus ja need on kaetud nõrga kestaga. Teri muljudes puruneb nõrk kest ja mustjaspruun eostemass pääseb välja. Samuti on välditav kaera-lendnõgi, mida võib tunda mustaksvärvunud purunenud teradest, mis kõrre puutumisel tumepruuni tolmuna õhku lendab.

Samasuguste tunnuste järgi võib tunda ka nisu- ja odra-lendnõge. Siin pole aga rakendatavad tavalised puhtimisvahendid, kuna nad ei anna soovitud tulemusi, mispärast kasutatakse puhtimisvahendina kuuma vett. Kuna kuuma veega puhtimine nõuab suuremaid eriseadmeid, siis on otstarbekam lendnõest nakatatud nisu- ja odrakülvis vahetada ning asendada uue ja haigus-vabaga.

Peale nõgihaiguste on puhtimise abil võimalik täielikult tõrjuda odralehe-triiptõbe ja rukkikõrrenõge. Eriti esineb meil esimest laiemas ulatuses, mis tunduvalt vähendab odra saaki.

Puhtimise praktikas on tuntud kaks peamist puhtimisviisi: märg- ja kuivpuhtimine. Lihtsaim ja eelistatuim on kuivpuhtimine. Viimane võimaldub kiiret külvi, kuna jääb ära tülikas terade kuivatamine. Kuivpuhisega võime külvise puhtida juba talvekuudel, vähendades külviaegset tööpinget, kuna kuivpuhis ei avalda seemnetele mingit kahjustavat toimet, vaid isegi tõstab teataval määral nende idanevust.

Kuivpuhtimise teostamiseks on olemas aparaadid, kus teatud kogus külvist ja puhist 5 min. jooksul tiirutades segatakse. Seni aga on kolhoosid endile vähe puhtimisaparaate soetanud, olgugi et nad on odavad. Püütakse läbi ajada igasuguste hädaabinõudega, nagu piimanõudega, tünnidega, vaatidega jne. Kasutatakse ka täiesti lubamatut võtet: külvise ja puhise segamist põrandal. Puhtimisaparaadi ülesanne ei seisa üksnes mitte külvise ja puhise segamises, vaid just puhtimistolmu hõõrumises terade ja seemnete külge, mispärast puhtimist tuleb teha erilise hoolsusega. Selge on ju see, et põrandal külvist puhisega segades me kunagi ei saavuta taimekasvus vajalikke tulemusi, vaid raiskame asjatult aega ja väärtuslikku puhist.

Töö edukaks läbiviimiseks tuleb aparaat täita külvisega parajal määral, s.o. 1/2-3/4 aparaadi mahust, et teradel jääks ka küllaldaselt liikumisruumi.

Vastavalt külvise liikidele võetakse kuivpuhist iga 100 kg külvise kohta:

Seemne «Ceresan» «Protars»
liik «Germisan»
nisu 200 g 100 g
oder 200 g 100 g
kaer 300 g 150 g
lina 200 g 150 g
ristik 200 g 100 g
peet 300 g  

Eespool mainitud kemikaalidest on «Protars» arseeni ühend, «Ceresan» ja «Germisan» elavhõbeda ühendid. Käesoleval kevadel tuleb kasutamisele uudne preparaat elavhõbeda ühend «Granosaan». Põllundusbrigadiridel on soovitatav lugeda sm. Vaarmani kirjutist selle omaduste ja katsetulemuste kohta, mis avaldati «Sotsialistlikus Põllumajanduses» nr. 3 1951. a. lk. 184.
Kolhoosidel aga, kus pole veel varutud vajalikku hulka puhist, tuleb teha seda otsekohe arvestusega, et ei seemendataks ühtki hektari puhtimata külvisega.


A. PARNABAS,
Valguse kolhoosi aednik.