HOONETE ÜMBRUSE HALJASTUSE AJALOOST

Nagu varem mainitud, algas talus koos aiarajamiseaga ka hoonete ümbruse haljastamine. Enne 1927. a kasvas esimese aiaosa maantee ääres harilik sirel ja nende vahel kaks harilikku vahert. Aiaosa põhjapiiril, kaasiku veeres kasvasid kuused, mis sinna istutati 1923. aastal. Kaks neist kuivasid paar aastat tagasi, ülejäänud on jämedad palgipuud. Kaevu juures kasvas üks suur pihlakas. Muus osas nimetamisväärt istikuid ei olnud. Hooned siiski päris lagedal ei olnud, kuna põhjapool kasvas ilus kaasik. 1927. aasta kevadel toodi vastostetud “Otsa” väikekohast hobukastan, tamm, lehis ja pärn. Hobukastan istutati kaevu kohale maantee äärde sirelite vahele. Puu hävis 1939/40. a külmal talvel, tamm kasvab praegu aida otsas maantee ääres, on kolmeharuline. Harude jämeduseks on 1,40, 1,60 ja 2,0 m 50 cm kõrguselt enne hargnemist on tüve jämedus 3,50 m.

Lehis kasvab vana aiaosa idanurgas sarapuuheki otsas ja tüve jämedus on 1,25 m. Pärn on toa taga ja selle jämedus on 1,45 m. Puud toodi “Otsalt” ära reega ja praegu võib nendele vanuseks pakkuda 70-75 aastat.

1927-1937. a haljastuse osas midagi ei tehtud, siis alustati uue hooga ja võibolla mõnevõrra oli siin tõukejõuks see, et 1937. a kuulutati kodukaunistamise hoogtööaastaks.

Esimene selle aasta töödest oli pärnade istutamine maantee äärde. Istutusmaterjal sai toodud Velise metskonna Sulu vahtkonnast “Tüüringi” oja kaldapealselt, kus suuremate pärnade juures kasvas istutamiskõlbulikke istikuid. Ära said need tuua seljas (üks nn. selgvoor), halb oli aga see, et juurekava oli neil arenemata. Kasvama nad läksid, aga võttis mitu aastat enne, kui kasvuhoo sisse said. Istutatud on pärnad kohakuti mõlemil pool teed 15 m vahedega.

Samal kevadel on istutatud veel kuused ühelt realt suure kraavi kaldapealsele, maantee äärest lauda otsast alates kuni kaasiku piirini suure kase alla välja. Mõeldud oli siin algselt kasvatada hekk. Hiljem sellest mõttest loobuti ja kuused kasvavad vabalt, pakkudes kaitset tuule ja tolmu eest.

Istutamised jätkusid ka 1938. a kevadel ja sügisel. Kevadel on istutatud lehised küüni taha kuuskede vahele. Istikud on toodud tolleaegse Velise metskonna I jaoskonna metsniku Ojala juurest, kus oli väikene puukool. Teada on ka istutamise paev, see oli 5. mai. Sel päeval peeti kevadist Velise laata. 1938. a sügisest on pärit kuused kaasiku põhjapiiril, kuhu need istutati kahelt realt ja kuhu jällegi oli mõeldud hekk, millest aga samuti loobuti ja kuused kasvavad vabalt. Samuti kaasiku vastasserval küüni otsas sellest sügisest tänaseni kasvab õuevärava kohal üle maantee magesõstra hekk. Sellel põlluserval kasvatati aastaid juurvilja, kuna kraavist oli hea kastmisvett saada. Päris nurga peal kasvas sinna istutatud suur kadakas, mis aga 1939/40. a külmast jäi kiratsena ja hävis. 1943. a istutati hävinud kadaka asemele kaks Berliini paplit. Neist teine on väga suureks kasvanud. Tüve ümbermõõt on tal 3,5 m.

Iluaias algasid suuremad tööd 1939. a kevadel. Teatud kujundus oli siin ka varem, aga nüüd sai see vastava plaani järgi ümber korraldatud. 1939. a kevadest on säilinud elupuuhekk. Istikud on toodud tolleaegse Vana-Vigala aianduskooli puukoolist. Aastaid kasvas siin veel ka läikivalehelise hariliku ligustri hekk, mis aga nüüd on külmade talvede tõttu välja läinud. Palju on siin ruumi ka suvelilledele. Praegu kasvavad siin kaks elupuud, mis on siia istutatud 1942. aastal. Uuesti on iluaed ümber kujundatud 1972. aastal.

1939. aastal sai toataha rajada uus mustasõstra istandus, samuti vaarikad. Mõned mustasõstra põõsad sellest ajast on veel rehealuse värava taga olemas. Suur elupuu kasvab toataga 1937. aasta kevadest. Samal kevadel sai istutatud elupuuhekk kalmistule hauaplatsi ümber ja kolm taime sai sealt koduaeda. Kaks neist on hiljemi maha võetud.

1939. a sügisest kasvab sarapuuhekk vana aia piiril. Ka siia on üks “selgvoor” istikuid, mis samuti on toodud Sulu vahtkonnast.

1942. a kevadel sai istutatud õunapuud uude aiaossa ja selle piirile ja maantee äärde elupuud. Need olid juba oma kasvatatud. Elupuude vahele said läänes pajulehelise enela istikud hekiks ja maantee äärde ungari sirelid. Viimased kasvavad edasi. Enela hekk on aga hävinud, kuna elupuud kasvasid juba liiga suureks.

1943. aasta kevadel on istutatud magistraali kaldale Berliini paplid 15 tükki. Vahele olid istutatud kuused. Viimased on suures osas juurepessu hävitustöö tagajärjel välja läinud, kasvavad veel vaid kaasikupoolses otsas.

1949. a sügisel on istutatud kuused teise aiaosa idapiirile ja mõned istikud ka toataha. Samuti harilik läätspuu hekiks mesila kohale, samuti samas kasvav hobukastan.

Järgmisel, 1950. a on hobukastanid istutatud ukse ette magistraali kohale. Need olid suured istikud, kasvasid jõudsasti ja 1956. a kevadel kui magistraali süvendati, kaevasime kastanid abikaasaga mullapalliga välja ja panime küljeli, et ekskavaator neid ära ei purustaks. Pärast istutasime tagasi ja puud kasvavad ja õitsevad.

Edasi kuni 1960. aastani jällegi igasugune istutamine seiskus. Sel sügisel istutasime abikaasaga kolmanda aiaosa kohale maantee äärde kuused, milledest tänaseks on kasvanud võimas hekk. Aia piirdel oleva heinamaa piirile ja äärde said kasvama pandud läätspuud ja sirelid.

Vahepeal, kuni 1967. aastani oli jällegi seisak ja siis algas toataguse “dendrokopli” ja üle maantee metsapargi rajamine. See töö on kestnud tänaseni. Dendrokoppel on rajatud endisele põlluosale. Metsapark aga raiestikku. Viimase rajamisega on olnud palju tööd, kuna võidutsema kipub halli lepa võsa. Neist aastaist on kasvamas ka lehisealee (20 puud) ja tammealee (13 puud).

Fotosid iluaiast 1967. ja 1968. aastal

Osa rajatud metsapargist, selle põhjaosa hävitas sealt üle minev 110 kV elektri kõrgepingeliin, millest on tõsiselt kahju, kuna nüüd on see ala risustatud ja park põhja poolt tuultele avatud.

Töö tulemused äratasid tähelepanu ja looduskaitseorganite ettepanekul võeti hoonete ümbruse puiesteed ja metsapark kohaliku tähtsusega objektina looduskaitse alla. Rapla rajooni RSN TK otsus 24. novembrist 1981. a nr. 263.

Kaitsealusel objektil kasvavad:
“Dendrokoplis”
Metsapargis
Elumaja ümbritsev õu ja aed

--------------------------

Pöetud hekke elumaja ja lähema ümbruse alal:
Mage sõstar 27 m
Harilik sirel 30 m
Harilik elupuu 15 m
Ungari sirel 25 m
Harilik kuusk 82 m
Suur läätspuu 16 m
Sarapuu 25 m
Kokku 220 m

Vabalt kasvavaid elavtarasid:
Suur läätspuu 30 m
Harilik sirel 20 m
Kokku 50 m

Metsapargis elavtarasid:
Taraenelas 10 m
Harilik lumimari 25 m
Harilik sirel 60 m
Ungari sirel 10 m
Kokku 105 m