MÕISATE AEDADES

Valla renditalude õuedes kasvasid vaid üksikud metsõunapuud ja mõned kreegipõõsad. Enamuses polnud neidki. Allakirjutanu ema meenutas sageli, kui maitsvad olnud tema lapsepõlves (sünd. 1890. a ) toominga marjad, sest tema lapsepõlvekodus marjapõõsaid ei olnud.

Õuna- ja marjaaiad olid vaid mõisates. Velise valla piires oli kolm pärismõisa ja igal neist veel abi-ehk karjamõisad. Pärismõisad olid Valgu, Velise ja Päärdu. Abimõisad olid Valgul Vana-Nurtu (Nurms) mis küll varem oli iseseisev mõis. Velisel Kilgi (ka Johannesoff) ja Päärdul ja Pallase ja Maanda. Osa valla maadest kuulus veel Vigala mõisale ja viimasel oli siin kaks karjamõisat, Nõlva (Nelva) ja Uus-Nurme (Neu-Nurms).

Nagu arhiivdokumendid näitavad,oli suurem aiandus välja arenenud ainult Valgu mõisas. 1893/94 a aadressraamatu andmetel oli siin aiand, kus mainitakse puuviljandust, lillekasvatust ja puukooli. Teistes mõisates aiandus nii väljaarenenud ei olnud. Õuna- ja marjaaiad olid küll ka Velise ja Päärdu mõisates, samuti Vana-Nurtus, kuid väikesel pinnal ja ei midagi rohkemat. l00 õunapuuga õunaaed oli ka Pallase karjamõisas. Kasvuhooneid ja lavamajandust nagu Valgus, mujal ei olnud.

Valgu mõisa aiand jätkas tegevust ka peale mõisa võõrandamist. Aiandis kasvatati kevadeti köögivilja ja lilletaimi. Siit käis koduvalla rahvas neid. ostmas, kuna mujal valla piires taimi ei kasvatatud. Puukooli küll enam ei olnud. Aednikuks oli paruni rentnik Jakob Kolumbus, kes oli varem ka mujal aedniku ametit pidanud (Valgu mõisa parunile von Pillarile jäeti võõrandamise ajal mõisa südamest 48 ha maad). Taimekasvatusega tegeldi siin 1949. aastani, aga hoopis piiratumalt, sest taimekasvatajaid oli vaillas juba mitmeid.

Velise mõisa aed laostus juba peale 1905. a sündmusi siinmail. Hooldamist leidis Pallase karjamõisa õunaaed, selle mõisa südame ostnud Tõnis Looringu poolt.